andes infot reklaami atraktiivsemate kujunduselementide kohta, tekstiosade lugemise kohta, tähelepanu liikumise kohta jne. 2. Järeltestimise meetodid 1.5. Mälutestid-populaarseimad; meenutus kui ka äratundmistestid. Meenutustestid on oma olemuselt küsitlused, milles püütakse reklaamteate ilmumise järgselt välja selgitada, kui paljudele sihtauditooriumist meenub teate nägemise/kuulmise fakt, sisu ning detailed. On järeleaitamiseta ja järeleaitamisega e. vihjetega meenutusteste. Tuntuim meenutustest- järgmise päeva meenutus-viiakse läbi telefoniküsitlusena. Mälutestide kasutamist põhjendatakse sellega, et kui ei mäleta, siis ei saa ka mõju olla. Aga sagely mäletatakse ka halbu ja negatiivseid hoiakuid loovaid reklaame. 1.6
usaldust nii isiklikus plaanis kui ka brändi osas. SOTSIAALTURUNDUSE PÕHIMÕTTED JA TEOREETILISED ALUSED (T. Hiob) Eduka ja jätkusuutliku sotsiaatlurunduse üheks eelduseks on käsitletava probleemi lahendamise realistlikkus ja terviklikkus. French, Blair-Stevens, McVey, Merrit (2010) on määratlenud aspektid, mida on oluline arvestada sotsiaalturunduse aktsiooni disainimisel, et saavutada eesmärgid ning toetada nende kestlikkust. Ülevaade sihtauditooriumist. On oluline saada ülevaade ja kaardistada sihtauditooriumi võimalikult laiapõhjalised tunnusjooned sh hoiakud, hirmud, ootused, unistused, tavad ja kombed, arusaamine tase käsitletavast teemast, võimalused ootuspäraseks käitumiseks ja suhtumiseks jmt. Tuleks vältida liiga kitsast käsitlust sihtauditooriumi ja käsitletava „toote“ st sotsiaalturunduse objekti seoste osas. Pigem peaks taotlema laiapõhjalist, igakülgset arusaamist teemaga seotud
Joonis 3. Kommunikatsioonprotsessi elemendid. Kommunikatsiooni organiseerija ülesanded: a) selgitada sihtauditoorium; b) määratleda soovitud vastureaktsioon; c) valida pöördumine - läkituse sisu - läkituse vorm - läkituse struktuur; d) valida infolevikanalid - isikliku kommunikatsiooni kanalid - mitteisikliku kommunikatsiooni kanalid; e) tagada tagasiside a) Sihtauditooriumi väljaselgitamine. Ettekujutus sihtauditooriumist peab olemas olema juba enne töö alustamist. Sihtauditooriumi võivad moodustada potentsiaalsed ostjad, meie kauba praegused tarbijad, isikud, kes võtavad vastu otsuseid või omavad mõju otsuste vastuvõtmisele. Sihtauditoorium võib koosneda üksikisikutest, inimeste gruppidest, konkreetsetest huvirühmadest või laiast üldsusest. Sihtauditooriumi iseärasustest sõltub: · mida öelda; · kuidas öelda; · millal öelda; · kus öelda; · kelle nimel edastada sõnum.
sobivamad kui teised. Igal meediumil on oma sihtauditoorium. Meediumi valiku juures tuleb arvestada reklaami hinda, levikut, sagedust, mõju kestvust jt tegureid. Kulusid hinnatakse sageli selle järgi, kui palju maksab reklaami jõudmine tuhande potentsiaalse tarbijani. See võimaldab võrrelda eri meediume, kuid seejuures ei tohi unustada reklaami efektiivsuse sõltuvust valitud reklaamikanalist. Reklaami (kohalejõudmise) ulatus näitab, millise protsendini või arvuni sihtauditooriumist jõuab reklaam kindla ajavahemiku (nt neli nädalat) jooksul. Reklaami (kohalejõudmise) sagedus näitab, mitu korda jõuab reklaam keskmiselt sihtgrupi ühe liikmeni teatud aja (nt neli nädalat) jooksul. Reklaami efektiivsuse hindamiseks on mitmeid meetodeid - müügimahu muutumine, poe külastatavuse tõus jne. Koopiatesti korral mõõdetakse toote tuntust enne ja pärast reklaamikampaaniat. Enne reklaami kasutamist võiks mõelda järgmistele küsimustele:
osas. SOTSIAALTURUNDUSE PÕHIMÕTTED JA TEOREETILISED ALUSED (T. Hiob) Eduka ja jätkusuutliku sotsiaatlurunduse üheks eelduseks on käsitletava probleemi lahendamise realistlikkus ja terviklikkus. French, Blair-Stevens, McVey, Merrit (2010) on määratlenud aspektid, mida on oluline arvestada sotsiaalturunduse aktsiooni disainimisel, et saavutada eesmärgid ning toetada nende kestlikkust. Ülevaade sihtauditooriumist. On oluline saada ülevaade ja kaardistada sihtauditooriumi võimalikult laiapõhjalised tunnusjooned sh hoiakud, hirmud, ootused, unistused, tavad ja kombed, arusaamine tase käsitletavast teemast, võimalused ootuspäraseks käitumiseks ja suhtumiseks jmt. Tuleks vältida liiga kitsast käsitlust sihtauditooriumi ja käsitletava ,,toote" st sotsiaalturunduse objekti seoste osas. Pigem peaks taotlema laiapõhjalist, igakülgset arusaamist teemaga
annaabi.ee 
