Ridamisi hakatakse eesti keelseid Si välja andma juba 19.saj alguse. Eestimaa talurahvaSe, stoikud. Sõnad nagu peremees, talupoeg, põllumaa. 1816. Eestimaa Talurahva S. 1820. Lihtlandimaa talurahva S: emak, isak, nadu, küli jne. Kreutzwald: kasutas võõrsõnalisi termineid – apellatsioon, deebet, dokument, servituut. Samuti omakeelsed uustuletised – ametnik, kohtunik, omanik, volinik, vastanik. Enne Eesti rahvusest juristkonna teket sõltus Se tekst suures osas juhusest. Õteaduse sihiteadlikust arengust ei saanud juttu olla. Tõlgendajad olid muulased. Tihti esines sisulisi puudujääke ja nende uurimine võis anda äraspidise tulemuse. Oskuskeele aluseks ja eelduseks on üldkeele teatav tase. 20. saj alguseks oli üldkeel läbi teinud suurema arengu, jäi põhja-Eest. Selle sajandi teisel kümnendil tegui kirjakeel. tseti keele reformimisega. Ka algas 1920ndatel Õsõnavara põhjalik uuendamine. 1920. moodustas Tartu Õteadlaste Selts oskussõnade komisjoni, kuhu kuulusid F.
initsiatiivil ilma Saksa võimude suunamiseta. Eestis kujunes olukord teistsuguseks. Operatiivgrupi 12. oktoobri 1941. a olukorra ülevaates tõdetakse, et Eestis pogromme korraldada ei ole õnnestunud ja seda peeti vähese propaganda veaks. Kui uskuda siin tegutsenud erikomando (Sonderkommando) 1a ülemat, hilisemat Saksa Julgeolekupolitsei ja SD ülemat Eestis Martin Sandbergerit, siis oli pogrommidest hoidumine Eestis üks osa tema sihiteadlikust poliitikast, mille eesmärgiks oli saavutada eestlaste usalduslik suhtumine endasse ja Saksa okupatsioonivõimudesse üldse. Kogemused Lätis olid näidanud, et avalik vägivald, sh ka juutide suhtes, häälestas elanikke uue võimu vastu. Sandbergeri seisukohtadega leppis ka tema otsene ülemus operatiivgrupi ülem Stahlecker. Juristi haridusega Sandberger, kes Jupo ja SD ülemana oli vastutav korra ja stabiilsuse eest, eelistas kasutada
võrgustiku (isegi mentorluse) ning tegeleda tõsisemate probleemidega, nagu näiteks õpilastepoolne ahistamine (alates lk 230). • Fraasi „tõhus õpetaja“ selgitamine eeldab väärtushinnanguid ja otstarvet, et oleks üldse võimalik rääkida mingist sihiteadlikust ja kohasest tõhususest. • Toetust tuleks pakkuda diskreetselt ja konfidentsiaalselt. • Milliseid näitajaid teie kool „tõhusa“ õpetamise tarvis välja toob/soovitab? • Esimese kohtumise rõhuasetus võimaldab kolleegil jagada oma muresid, vajadusi ja probleeme ausalt ja tasakaalustatult
annaabi.ee 
