Laste joonistused psühholoogia
Sellisel moel areneb soov kujutleda midagi konkreetset ( W
.Krötzsch, 1917 ). Teised uurijad viivad sellesse skeemi mõningaid täpsustusi
ja täiendusi. Nad osutavad, et juhuslike kritselduste ja teadliku joonistamise
vahel on ka vaheetapp, kus laps joonistab, tundes rõõmu kritselduste
tegemisest, hiljem assotsieerib need kritseldused mõne esemega ja teeb sinna
ka teadlikke täiendusi ( nt. jalad ). Kirjanduses on toodud näiteid kavatsuste
püsimatusest lastel, kes on üleminekul sihiteadlikule kujutamisele.
Laps on otsustanud joonistada kassi. Ta kannab paberile mõned jooned, mis
kutsusid esile assotsiatsiooni torniga ja joonistabki torni edasi. Hiljem lisab
sinna mõned kolmnurgad ( aknad ) ja kuulutab et see on tore maja jne.
Sellised kavatsuste muutumised ei ole mitte erandid vaid pigem reeglid.
Kui analüüsida erinevate autorite interpretatsioone joonistamisfunktsiooni
arengul, siis võib täheldada mõningast etapilisust, millest võiks välja tuua
kuus arenguetappi
1
annaabi.ee 
