Meritäht
isegi viiekümnekiirelisi meritähti. Viimased sarnanevad nii väga päikese endaga. Erinev on ka kiirte
pikkus. Mõnel on need pikad, teisel jälle vaevumärgatavad. Lühikeste kiirtega meritähti meenutab
pealikaudsel vaatlemisel nurgelist patja. Peaegu kõik meritähed on väga kirevad. Punased,
apelsiinikarva, kollased. Aga leidub ka siniseid, rohelisi või sootuks lillasid. Alumine külg on
harilikult kahvatukollakas. Lisaks kõikvõimalikud mustrid: ruudud, täpid, muidu sigrimigi. Ka
suuruse poolest on meritähed erinevad. Väiksemad on vaevalt pöidla otsa suurused, suuremad
kasvavad ligi meetriseks.(2)
Meritähtedel on harilikult enam-vähem lame keha keskkettaga, mis läheb aegamisi üle temast
radikaalselt lähtuvateks kiirteks. Looma allapool keeratud külge, mille keskel asetseb suuava,
nimetatakse suuküljeks ehk oraalseks küljeks, ülemist külge aga suuvastaseks ehk aboraalseks
küljeks