monopoolsusel kindel · Võrdne kohtlemine · Kehtestav käitumine, mis tähendab seda, et inimene väljendab oma ideid ja seisab oma õiguste eest ning teeb seda viisil, mis aitab teistel teha seda sama. Sellega rahuldatataks ema vajadused ning säilitatakse lugupidamine, seejuures teise inimese vajadusi ja enese lugupidamise võimalust kahjustamata. · Võrdsus, see tähendab seda, et teenindaja kui ka klient on võrdsed. · Kõrge signifikatsiooni aste, mis tähendab seda, et kõnelejal on alati eesmärk ning mõte ehk teksti sisukus. Teeninduskorralud7 4. HEA KLIENDITEENINDUSE ALUSED See algab mõlemapoolse arusaadava kommunikatsiooniga, mis tugineb isiksuse arvestamisel Hea klienditeenindaja: 1. Tajub suhtlemispartnerit 2. Eristab isiksust indiviidist 3. Suhtlemispartneri oskuslik mõjutamine 4
I. Ümberlülitumine 1 X Lõpetab eelneva tegevuse 2 X Pöördub nii keha kui pilguga kl poole II. Ps kont. loomine MV suhtlemine (oluline kogu protsessis) 3 X Pilk on suunatud kliendile 4 X Alustab teenindamisega, tervitab 5 X Kogu kehaga on pöördunud kl poole 6 X On veidi kummardunud kl poole 7 X Liigutused, poos jm on kl sünkroonsed 8 X Parakeel on emotsionaalselt toetav 9 X Arvestab kl mugava suhtlemise tsooniga V suhtlemine 10 X Teretus toetav 5 Kõne signifikatsiooni aste kirjeldab eneseväljenduse sisulist poolt. Kui signifikatsiooni aste on kõrge, väljendab teenindaja end selgelt, ei tee n.ö. tühje sõnu 11 X Pöördub, küsib, loob kontakti III. Põhiteadete vah. Näiteks: vajaduste väljaselgit.-ne; 12 X Esitab avatud küsimusi, täpsustab 13 X Sõnastab ümber, julgustab rääkima probleemi lahendamine 14 X Uurib kaebuse, probleemi põhjuseid 15 X Kuulab kl, ei katkesta ega sega
Et õigesti suhelda, on vaja teada kultuurinorme, kõne etikette. Süntaktika vald uurib reeglite järgimist, semantikas on oluline mõtestatus. Pragmaatikas seevastu edukus või ebaedukus suhtlemisel. Tunnetusvõime puudulikkus muudab kommunikatsiooni vahelduvaks jadaks, kus vaheldub see, mida me teame, sellega, mida me ei tea. Et teada saada midagi tundmatut, selleks on vaja vastandusi ja eristusi, mis aitavad tundmatut teadvustada. Uexküll 3 semioosi: informatsiooni või signifikatsiooni. Elutu keskkond, mis tegutseb kui ,,kvaasi- saatja" ilma semiootilise funktsioonita. Vastuvõtja, st elusühik, elussüsteem, peab omama kõiki semiootilisi funktsioone sümptomatisatsiooni. Saatjaks elusolend, kes edastab signaale (mis ei ole suunatud otseselt vastuvõtjale ja ei oota vastust) oma käitumise või asendi kaudu. Vastuvõtja võtab neid signaale vastu kui sümptom-märke. kommunikatsiooni. Saatja edastab vastuvõtjale teatud tähendusega märke . (7.loeng slaidid 6-12)
on semiootiline aspekt või peame tegema eristuse semiootiliste ja mittesemiootiliste keskkonnasuhete vahel? Timo Maran arvab, et tulemuslikum on rääkida eraldi füüsilistest ja semiootilistest suhetest, kuna on mitmeid olukordi, millel on loomade jaoks oluline tähtsus, aga kus semiootilist vahendatust pole (nt äike lööb puusse ja tapab seal all puhkava metsseakarja). Nöth kirjutab, et erinevalt bio- ja zoosemiootikast peaks ökosemiootika keskenduma signifikatsiooni protsessile (kui märgiprotsessidele ilma saatja osaluseta, vastandatuna kommunikatsioonile), st tegelema semiootiliste suhete uurimisega organismi ja tema elutu keskkonna vahel. Tema järgi tegeleks Zoosemiootika kommunikatsiooni ja biosemiootika teoreetilise bioloogiaga. Keskkonnasemioosi kontekstis on oluline Ch. S. Peirce'i arusaam sellest, kuidas (dünaamiline) objekt initsieerib või motiveerib semioosi. Semioositüüpide jaotus James J
Greimas Kuid piir selle vahel, mis on ,,loomulikult" antud, ja selle, mis ,,kunstlikult" loodud, on laialivalguv: kirjanduslik diskursus kasutab ühte või teist loomulikku keelt, loogikasüsteemid saavad alguse loomulikust keelest, kuid on vaieldamatult inimese looming. Loomulikud keeled ja loomulik maailm on meie jaoks tohutu märkide reservuaar, paljude semiootikate manifestatsiooni koht. Greimas Semiootiline teooria eelkõige signifikatsiooni/tähenduse teooria. Eksplitseerida teoreetiliste konstruktide vormis tähenduse mõistmise ja tootmise tingimused. See mõisteline eksplitseering viib/juhib seejärel teooria kasutatavate mõistete formaalse väljenduse juurde: tuleb formuleerida teatud semiootiline aksiomaatika. Järgmine etapp seisneb minimaalse formaalse keele koha määratlemises. Ja alles seejärel peaks teooria hakkama tegema valikut representatsiooni süsteemidest, milles ta
ideaal. Solidariseerub postrukturalistidega küsimuses semioloogia eesmärgist: selle objektiks on keel, mille kallal juba töötab võim. Semiootika peab paljastama kultuuri "tehtuse" mehhanismi, olema demüstifikatsiooni ja deideologiseerimise instrumendiks, eksplitseerima kultuuri "koodilise ümberlülituse" reegleid. Eco huvitab ühtse (kuid mitte unifitseeritud) semiootilise lähenemise võimalus kõigile signifikatsiooni ja/või kommunikatsiooni fenomenidele, kultuuri loogika välja toomine erinevate tähistavate praktikate, mis võivad olla üldsemiootika osaks, abil. Internetist ja Gutenbergini. 1996. Internet ei ähvarda raamatutsivilisatsiooni. Tänapäeval vajame me uut kriitilise kompetentsi vormi, veel tundmatut informatsiooni valiku ja omandamise kunsti. Filtreerimise kogemust. Muidu on lähemas tulevikus informatsiooni üleküllus ja tsensuur identsed -- me ei suuda leida vajalikku infot.
Luule on kirjutatud kummalises keeles, hea tõlge toob selle kummalisuse välja ja rõhutab seda. Võõra proovilepanek on teksti kummalisuse vabastamine ja selle väljatoomine. Võõra proovilepanek ning sellest kõrvalekaldumine · Ratsionaliseerimine · Selgitamine · Laiendamine · Poetiseerimine · Kvalitatiivne vaesustamine · Kvantitatiivne vaesustamine, sünonüümide vähendamine · Rütmi lammutamine · Signifikatsiooni võrgu lammutamine, alltekstide kadu · Keelemudelite lammutamine, ajalise vastavuse ühildamine · Eksotismide ja fraseologismide silumine ja lammutamine · Koodide ja subkoodide suhete lammutamine A. Brisset Tõlge ja kultuuriline identsus. Igasugune tõlge on uue keele loomine. Tehniline tõlge. Tiitrid ja subtiitrid., mille arv on piiratud. Eelduseks, et visuaalne täiendab seda tõlget. Teatriteaduse alused 1. Teatriteaduse positsioon ja uurimisalad
annaabi.ee 
