Elektrooniline keskkond kannab nimetust DIATregister. 7.3. Digilugu arstile Arstil on võimalus vaadata patsiendi aegkriitilisi andmeid Digiloost. Päring teostatakse MISP portaali kaudu ID kaardi ja PIN1 koodi kasutades. Ambulatoorsed epikriisid saadetakse Digilukku arsti poolt, kelle digiallkirjaga need tõestusväärtuse (tervikluse) tagamiseks varustatakse. Tehniliselt kasutatakse selleks MISP portaali ning nimetatud töötaja ID-kaarti ja PIN2 koodi (signeerimise võtmepaarile juurdepääsu võimaldavat koodi), st. tuginetakse kompleksturbel põhinevale mehhanismile, mis tagab piisava turbe. Digiloost on samuti võimalik epikriise vaadata. Digiloost saavad epikriise vaadata ainult vastavat õigust omavad töötajad. Alates Digiloo käivitumisest (01.09.2008.a.) on nendeks töötajateks ainult perearstid või patsiendi raviarstid. Arst peab end seejuures Digilukku sisenemisel turvaliselt autentima, mis on võimalik ID-kaardi abil
Täidesaatva riigivõimu ehk eksekutsiooni. Täidesaatev on riigipea ning valitsus. Õigusakti struktuur: 1) pealkiri 2)õigusakti andmise kuupäevafraas ning selle institutsiooni selle õigusakti andmise järjekorranumber (järjekorranumber võib ka mitte esineda) 3)regulatiivne osa 4)lõppsätted ja/või rakendussätted 5)signatuur ning signeerimise daatum Kui on lisa, siis lisade paremal ülanurgas tehakse sel juhul kinnituspealdis, milles on viide kinnitavale aktile(andnud institutsiooni nimi, õigusakti liik, daatum ja number), mille juurde kuulub. Lisal peab ka olema signatuur. Kohtuotsuste struktuur: 1)sissejuhatav osa on kohtuotsuse motiveeriv osa 2)see osa, milles on formuleeritud otsus, on kotuotsuse resolutiivosa Actus contrarius printsiibi osad: 1) lex superior derogat legi inferiori õigusaktide hierarhias kõrgeima
kasutatakse teatud salajast võtit (key). Seda saab kasutada: · Andmete konfidentsiaalsuse tagamiseks ilma võtmeta näeb vaid krüpteeritud kuju, aga ei pääse tänu matemaatilistele seostele ligi teabele · Andmete tervikluse tagamiseks (privaat)võtit omamata ei saa andmeid tänu matemaatilistele seostele muuta. Kasutatakse turvalises sides ja signeerimise ning digiallkirja alusena 20.Digitaalandmete käideldavuseks on vajalik: · regulaarne varukoopiate tegemine (varundamine) · õigesti ekspluateeritavad arvutisüsteemid · digitaalandmetel põhinev asjaajamiskord · andmete edastamine üldise andmesidevõrgu (Interneti) vahendusel 21.Digitaalandmete terviklus - On kolm alternatiivi (eri turvatasemetega):
suudab ka võltsida · DNSSEC toob juurde vastuste signeerimine ning iga domeenitaseme kohta signeerimisvõtme - lisab DNS-ile krüpto · Tehniline sertifitseerimishierarhia DNS puus · DANE (DNS-based Authentication of Named Entities) -- DNSSEC abil turvatud DNS-i kaudu muude võtmete levitamise initsiatiiv (HTTPS, IPSec võtmed näiteks) Meili signeerimine ja krüpteerimine -- MIME · S/MIME -- Secure/Multipurpose Internet Mail Extensions · MIME tüüpide ja reeglite komplekt signeerimise ja krüpteerimise lisamiseks · MIME jaoks on defineeritud üldine signeerimise ja krüpteerimise raamistik (tüübid multipart/signed ja multipart/encrypted) · S/MIME defineerib rakenduse sellele raamistikule: application/pkcs7-signature formaat signatuuride jaoks ja application/pkcs7- mime muude vajaduste jaoks · Need tüübid sisaldavad CMS (Cryptographic Message Syntax) objekte (seotud X.509 infrastruktuuriga) Meili signeerimine ja krüpteerimine -- PGP Pikema ajalooga kui S/MIME
2) õigusakti andmise kuupäevafraas (daatum) ning selle institutsiooni selle õigusakti andmise järjekorranumber (järjekorranumber võib ka mitte esineda); 2) preambula (võib ka mitte esineda, kui tegemist on vormivaba aktiga); 3) regulatiivne osa (nimetatakse ka: otsustav osa) - koosneb maksimaalses struktuurielementide mahus üld- ja erisätetest; 4) lõppsätted ja/või rakendussätted; 5) signatuur (ka kontrasignatuur) ning signeerimise daatum. Kui õigusaktidel on lisasid (see on üpris levinud just haldusaktide juhul), siis lisade paremal ülanurgas tehakse sellisel juhul kinnituspealdis, milles on viide kinnitavale aktile (andnud institutsiooni nimi, õigusakti liik, daatum ja number), mille juurde ta kuulub. Ka lisal peab olema sama signatuur, ehkki Eesti õigusaktide vormistamise nõuete osas ega ka praktikas seda klassikalist nõuet ei ole järjepidevalt järgitud.
annaabi.ee 
