1. Ristumisbarjäär-liigi bioloogilise iseärasusi, mis takistavad edukat ristumist teiste liikidega 1) ökoloogiliselt eraldatud 2) ajaline isolatsioon 3) signaaltunnused 4) seksuaalkäitumine 5) sugurakkude biokeemiline sobimatus 2. Liigiteke saab alata populatsioonide sattumisega geograafilisse isolatsiooni. Geneetilise struktuuri erinemine lähtepopulatsioonist, uutes tingimustes allub rajajapopulatsioon senisest erinevatele valikuteguritele 3. Makroevolutsioon- liigist kõrgemate taksonite teke ja areng. Kolme tüüpi protsessid: 1) mitmekesistumine 2) täiustumine 3) väljasuremine 4
mingite ökoloogiliste tõketega(mäestik, kõrb). Liigi bioloogilisi iseärasusi(ökoloogilisi, käitumuslikke, biokeemilisi, geneetilisi), mis takistavad edukat ristumist teiste liikidega, nim. ristumisbarjääriks ehk bioloogiliseks isolatsiooniks. Liigid võivad olla ökoloogiliselt eraldatud(valge-toonekurg on asulate läheduses, must-toonekurg aga metsas). Ajaline isolatsioon - taimed õitsevad erineval ajal. Signaaltunnused(paaritumist vältiv tegur) -väliskuju, värvusmuster, lõhnaained ja seksuaalkäitumine, aitavad oma liigikaaslast võõrast eristada. Sugurakkude biokeemiline sobimatus(õistaimedel on võõra liigi tolmutera idanemine pärsitud). Pärast viljastamist: hübriidid on eluvõimetud või viljatud(hobuse ja eesli hübriidid - muulad- on elujõulised kuid viljatud genoomide sobimatuse tõttu). Suguliselt sigivate organismide puhul on peamiseks liigitekke tüübiks erimaine liigiteke.
potensiaalselt ristuvad omavahel. Sugutult sigivate organismide N: paljude taimede puhul on kasutusel morfoloogiline liigimääratlus- mis ütleb, et liik on populatsioon või polulatsioonide rühm, mis oluliste tunnuste poolest erineb teistest populatsioonidest. Ristumisbarjäär ehk bioloogiline isolatsioon- liigi bioloogilised iseärasused mis takistavad edukat ristumist teiste liikidega. Ristumist takistavad tegurid: Ökoloogiliselt eraldatus Ajaline isolatsioon Signaaltunnused Sugurakkude biokeemiline sobimatus Liigiteke saab alata populatsioonide sattumisest geograafilisse isolatsiooni. Makroevolutsioon ehk suurevolutsioon nim liigist kõrgemate teket ja arengut. See seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutsioneerumises. Makroevolutsiooni protsessid: 1) mitmekesistumine- kohastumine uute elupaikadega ja ökoloogiliste tingimustega 2) Väljasuremine- ühtede organismide
tõketega(veekogu, mäestik, kõrb), siis nad lihtsalt ei satu kokku. Bioloogiline isolatsioon e. ristumisbarjäär- liigi bioloogilised iseärasused(ökoloogilised,käitumuslikud,biokeemilised,geneetilised), mis takistavad edukat ristumist teiste liikidega. *Ökoloogiliselt eraldatud-valgetoonekurg pesitseb avamaastikul,musttoonekurg suurtes metsades. *Ajaline isolatsioon-punase ja musta seedri vahel ei saa ristandeid tekkida sest nad õitsevad eri ajal.* Loomadel signaaltunnused ja seksuaalkäitumine. *Sugurakkude biokeemiline sobimatus.* Liikidevahelise ristumise sobimatus võib avalduda ka peale viljastamist:hübriidid on eluvõimetud või viljatud. Erimaine liigiteke- liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis. Erimaise liigitekke teguriteks on populatsioonide geograafiline eraldatud, mutatsioonid, geneetiline triiv, looduslik valik. Keskseks protsessiks on kohastumine ökoloogiliste tingimustega
tegutseda ka külmal temperatuuril 8. Liigitekke barjäärid Liigiteke on on loodusliku valiku tagajärg, mis kujuneb välja lõpuks ristumisbarjääri tagajärjel 1.)Geograafiline maastikutõke või pinnavorm. Nt: Suure Kanjoni eriservadel põhja pool Kaibabi orav, lõunas Aberti orav. Põhjapõdrad: Karibu ja poro 2.) Bioloogiline barjäär - ökoloogiline nt erinev tolmlemisaeg eri puudel -käituvuslik nt armastavad eri elupaiku (valge ja must toonekurg) -spetsiifilised signaaltunnused nt mõjutavad mingit kindalt rühma (nt putukate feromoonid) -pulmatantsud nt tedremäng, konnade kisakoorid -geneetika sobimatus nt kalad
Inimese mandunud elundid: Kolmas silmalaug, ussijätke (pimesool), silmhammas, keha osaline karvkate, õndraluu (sabakont) Probleem, mis seisab elu tekke nüüdisaegse käsitluse ees: DNA rakuväline tekkimine pole tõestatud Evolutsiooniliste muutuste peamised tegurid: mutatsioonid, geneetiline triiv, looduslik valik Tegurid, mis takistavad liikidevahelist ristumist: ajaline isolatsioon, sugurakkude biokeemiline sobimatus, seksuaalkäitumine, signaaltunnused Domeenid, mis kuuluvad elustiku evolutsioonilisse kolmikjaotusesse: arhed, bakterid, eukarüoodid Süstemaatika põhikategooriad: Riik, hõimkond, klass, selts, sugukond, perekond Liikide väljasuremise põhjused: Globaalse kliima jahenemine, meteoriidikatastroofid Maal elanud inimlased: Neandertallased, australopiteek, kromanjoonlased Kohastumused taimedel, loomadel, inimestel: Inimesel silmapupilli avardumine ja
- Tekib ristumisbarjäär lähterühmadega 1. Geograafiline isolatsioon - liikide levikualad ei kattu → liigid ei ristu - Aafrika ja India elevant - Ameerika ja Euroopa naarits 2. Bioloogiline isolatsioon - liigi bioloogilised iseärasused, mis soodustavad ristumist oma liigiga ja takistavad ristumist võõra liigiga - Ajaline eraldatus - pudemine/õitsemine erineval ajal (kirss, õun) - Erinevad signaaltunnused - hääled, lõhnad jne, nt. sookured - pulmatants - Sugurakkude sobimatus - sugurakud, mis satuvad valesse kohta hävivad (mesilased õietolmu tassimas) - Loode tekib, aga hukub (ka Ameerika ja Euroopa naaritsate paljunemine) - Hübriid, kes sünnib, on viljatu/alakohane (hukkub olelusvõitluse käigus) - muul (hobuse ja eesli ristamisel) Makroevolutsioon ja selle protsessid - mitmekesistumine (näited), konvergents
Ristumisbarjäär e. Bioloogiline isolatsioon- liigi biolooglisi iseärasusi, mis takistavad edukat ristumist teiste liikidega nimetatakse BI-ks. BI avaldub mitmel viisil: 1. liigid võivad olla ökoloogiliselt eraldatud. N: valge- ja must toonekurg, kes pesitsevad eripaikades. 2. liigid võivad olla ajalises isolatsioonis. N: punane- ja must leeder ei saa ristuda, kuna õitsevad eri aegadel. 3. loomadel paaritumist vältivaks teguriks signaaltunnused, mis aitavad liigikaaslast võõrast eristada. 4. sugurakkude biokeemiline sobimatus. N: õistaimedel on võõra liigi tolmutera idanemine emakasuudmel sageli pärsitud. 5. mõnel juhul avaldub liikidevaheline ristumise sobimatus alles pärast viljastumist: hübriidid on eluvõimetud või viljatud, mis seisneb tihti kromosoomide arvu erinevuses suguliselt sigivate organismide puhul on peamiseks liigitekke tüübiks geograafiline e. Allopa- triline e
- Isolatsioon - tagab liigi säilimise ajas 1. Geograafiline isolatsioon - liikide levikualad ei kattu → liigid ei ristu - Aafrika ja India elevant - Ameerika ja Euroopa naarits 2. Bioloogiline isolatsioon - liigi bioloogilised iseärasused, mis soodustavad ristumist oma liigiga ja takistavad ristumist võõra liigiga - Ajaline eraldatus - pudemine/õitsemine erineval ajal (kirss, õun) - Erinevad signaaltunnused - hääled, lõhnad jne, nt. sookured - pulmatants - Sugurakkude sobimatus - sugurakud, mis satuvad valesse kohta hävivad (mesilased õietolmu tassimas) - Loode tekib, aga hukub (ka Ameerika ja Euroopa naaritsate paljunemine) - Hübriid, kes sünnib, on viljatu/alakohane (hukkub olelusvõitluse käigus) - muul (hobuse ja eesli ristamisel) 3
Nii säilitab iga liik enda geneetilise iseseisvuse. · Bioloogiline isolatsioon e ristumisbarjäär: liigi bioloogilised iseärasused (ökoloogilised, käitumuslikud, biokeemilised, geneetilised), mis takistavad edukat ristumist teiste liikidega. Bioloogiline isolatsioon: · Ökoloogiline eraldatus: valge-toonekurg pesitseb avamaastikul, must-toonekurg metsades. · Ajaline isolatsioon: punane ja must seeder õitsevad eri aegadel. · Signaaltunnused: väliskuju, värvusmuster, lõhnaained ja seksuaalkäitumine (häälitsused, pulmatantsud ja mängud), mis aitavad liigikaaslast võõrast eristada. · Sugurakkude biokeemiline sobimatus: õistaimed ei saa võõra liigi tolmutera idaneda. · Hübriidid on eluvõimetud ja viljatud. Hobune ja eesel muul. Puuded tulenevad genoomide sobimatusest (kromosoomide arv on erinev). Suguliselt sigivate organismide peamiseks liigitekke tüübiks on erimaine (allopatriline e
Kui populatsioon taastub, siis on ta teise geneetilise struktuuriga. Kohastumusi loob, muudab ja säilitab looduslik valik. Mis takistab liikidevahelist ristumist? 1. Geograafiline isolatsioon: · suur vahemaa · ökoloogilised tõkked (nt. mäestik, kõrb, veekogu) · lihtsalt ei satu kokku 2. Bioloogiline isolatsioon: · ökoloogiline eraldatus (nt. must ja valge toonekurg, erinevad elupaigad) · ajaline isolatsioon (nt. leedrid õitsevad eri aegadel) · signaaltunnused ja seksuaalkäitumine (nt. häälitsused, lõhnad, pulmatants) · sugurakud ei sobi kokku Liigitekke peamised tegurid: mutatsioonid geenitriiv looduslik valik geograafiline isolatsioon Liigi püsimajäämise eeldused: arvukuse tõus leviala laienemine ristumisbarjääri teke geograafiline eraldatus Mikroevolutsioon evolutsioonilised muutused liigi sees, võib viia uute liikide tekkeni
Selle muutlikuse allikaid on mitmeid. Kombinatiivne ja mutatiivne muutlikus, geeniioon ja geenitriiv. Organisme sünnib ja areneb rohkem kui nendel on keskkonna ressurssi, mis tekitab bioloogilise konkurentsi. Looduslikul valikul on liikumapanev jõud. Suunav ja lõhestav valik on nendest olulisemad. Liigi iseseisvust tagab ristumisbarjäär. Ristumisbarjäär võib kujuneda mitmeti. See on bioloogiline isolatsioon. Ristumis takistavad: 1) Partneri valikul nn signaaltunnused(nt. kutse hüüud, pulmamängud, lõhnad, need aitavad liigikaaslast võõrast eristada. Kui muutus on tekkinud lükatakse partner kõrvale). 2) Sugurakkude biokeemiline sobimattus(nt. õistaimedel on võõraliigi tolmuteral areng pärsitud. Samas võib viljastumine toimuda, kuid hübriid on viljatu). 3) Aastaajaline isolatsioon, mille käigus viljastumine satub eri aastaaegadele. Nt. kevadräim ja sügisräim. Kitsama elupaiga eraldatus.
Kohastumusi loob, muudab, säilitab looduslik valik Kohastumine- indiviidi pärilike muutlikuse mistekesisusest kujuneb populatsioonis valik tunnuseid, mis on kooskõlas keskkonna tingimustega kohastumine- bioevolutsiooni peamine protsess *takistab liigi ristumis- ökoloogiline isolatsioon bioloogiline isolatsioon- ei võimalda eri liikidel ristuda(paljuneda)- bioloogilised iseärasused-ökoloogilisi,käitumuslikke, biokeemilisi, geneetilisi loomadel on liikidevahelist paaritumise vältimiseks signaaltunnused- väliskuju, lõhn, seksuaalkäitumine(häälitsused, mängud) biokeemiline tegur- sugurakkude biokeemiline sobimatus pärast ristumist viljatu- muulad Liigiteke- geograafilises isolatsioonis erimaise liigitekke tegurid- geograafiline eraldatus, mutatsioonid, geneetiline triiv, looduslik valiku Makroevolutsioon- liigist kõrgemate taksonite teke. Erinevate organismitüüpide tekke, ja nende pikaajaline evolutsioneerimine Markoevolutsioon 3 protsessi: organismi mitmekesistumine
korraga ei saa. EÖ praktikas tuleb lõivsuhet ette peamiselt kahel tasandil. SUGULINE VALIK INIMESEL (P. Hõrak) · Kas evolutsiooni käigus saavad tekkida tunnused/omadused mis on ellujäämise seisukohast kahjulikud? Kui, siis kuidas? Saavad tekkida, seda kinnitas Darwin. Selliste tunnuste päritolu ei saa seletada loodusliku valikuga, sellised tunnused on kasulikud paarumiskonkurentsis. Sugulise valiku teooriaga saab seletada, kuidas tekkisid signaaltunnused ehk ornamendid (raiskamine), sport, keel, muusika, kunst ja soolised erinevused elueas. · Kuidas on investeeringud sigimisse seotud potentsiaalse sigimiskiirusega eri sugupooltel? Emaste sigimisedukust piirab investeeringute kulukus (munarakkude piiratus). Aga isasel organismil piirab sigimisedukust sigimispartnerite arv (mida rohkem partnereid, seda suureb sigimiskiirus). Sellest
Keemiliste signaalide eelised ja puudused. Keemilised (lõhna-) signaalid Levivad aeglaselt, levikukiirus ja suund sõltuvad tuulest. Feromoonide püsivus keskkonnas on suhteliselt suur. Seepärast saab lühikesel ajavahemikul edastada vähe infot, sest enne järgmise sõnumi edastamist peab eelmine lõhnaaine haihtuma. Samas on keemiliste molekulide mitmekesisus piisavalt suur, võimaldades ühes molekulis kodeerida suure hulga infot. 19. Reklaamdispleid. Kõige ekstravagantsemad signaaltunnused loomadel on harilikult nn. reklaamdispleid (mitm. kosimispoosid, -tantsud, -laulud), mille abil loom pakub end välja potentsiaalsele sigimispartnerile. Mitmete reklaamdispleide evolutsioon võis alguse saada vastassugupoolel esineva mingi sensoorse eelsoodumuse "ärakasutamisest". 20. Suguline valik kui ekstravagantsete displeide kujunemise põhjus. Reklaamdispleide kujunemine sugulise valiku teel arvatakse toimuvat erinevate mehhanismide toimel, nt: (a) "seksika poja" mehhanism
Sugulise valiku teooria: Erinevused meeste ja naiste sotsiaalses edenemises, nii nagu ka riskikäitumise, suremuse ja surma põhjused on evolutsioonilised Evolutsiooni käigus võivad tekkida ka selised tunnused, millest on ellujäämise seisukohast pigem tüli · selliste tunnuste päritolu ei saa seletada loodusliku valiku teooriaga · sellised tunnused on kasulikud paarumiskonkurentsis · sugulise valiku teooriaga saab seletada, kuidas tekkisid o signaaltunnused e. ornamendid (raiskamine) o sport o keel o muusika; kunst; kultuur üleüldse Isaste sigimisedukuse varieeruvus > emaste varieeruvus Miks peavad isased nii palju pingutama ja riskima? · Isaste loomade sigimisedukus varieerub rohkem kui emaste oma (Gleitmani printsiip) naiste ja isaste sigimisedukus peaks keskmiselt olema sama o Isaste sigimisedukus > emaste sigimisedukus
Akustiliste signaalide eelised ja puudused. Eelis: levib kaugele, lihtne palju erinevat infot edastada. Puudus: äratab tähelepanu, kulutab aega. Keemiliste signaalide eelised ja puudused. Eelis: saab edastada palju infot korraga ja vähese vaevaga Puudus: levimine sõltub keskkonnast ja ei püsi kaua. Reklaamdispleid. Suguline valik kui ekstravagantsete displeide kujunemise põhjus. Seksika poja mehhanism, sensoorne ekspluateerimine kommunikatsiooni kontekstis. Kõige ekstravagantsemad signaaltunnused loomadel on harilikult nn. reklaamdispleid (mitm. kosimispoosid, -tantsud, -laulud jms.), mille abil loom pakub end välja potentsiaalsele sigimispartnerile. Need displeid on välja kujunenud, sest seda on soosinud looduslik valik. Seksika poja mehhanism – suletutt äratab emaste tähelepanu ja nii on isastel lihtne leida partner. Emastele meeldib see ka seepärast, et kui tema poegadel on ka see tutt, siis tema pojad saavad ka lihtsamalt järglasi. Nii levivad emase geenid edasi
Liigi bioloogilisi iseärasusi (ökoloogilisi, käitumuslikke, biokeemilisi, geneetilisi), mis takistavad edukat ristumist teiste liikidega, nim ristumisbarjääriks ehk bioloogiliseks isolatsiooniks. Geograafiline isolatsioon- geograafiline eraldatus- nt mäeahelik. Bioloogiline isolatsioon. Ökoloogiline eraldatus- nt valge-toonekurg pesitseb avamaastikul, must-toonekurg suurtest metsades. Ajaline isolatsioon- nt punase ja musta leedri õitsemisajad on erinevad. Signaaltunnused- väliskuju, värvmuster, lõhnaaine. Seksuaalkäitumine- nt häälitsused, pulmatantsud- ja mängud. Sugurakkude biokeemiline sobimatus- nt on õistaimedel võõra liigi tomutera idanemine emakasuudmel sageli pärsitud. Pärast viljastumist- hübriidid on eluvõimetud või viljatud. Liigiteke algab. Peamiseks liigitekke tüübiks on erimaine ehk allopatriline ehk geograafiline liigiteke. Geenivool eraldunud populatsioonide vahel katkeb. Liigeteke saab alata
annaabi.ee 
