Hormoonid Triin Sassiad 9/13.kl Tõstamaa Keskkool Hormoonid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes igapäevaselt hulkraksete organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist. Taimehormoonid ehk fütohormoonid ehk kasvufaktorid Feromoonid Eikosanoidhormoonid : prostaglandiinid, tromboksaanid, leukotrieenid Dokosanoidid Aminohappehormoonid Peptiidhormoonid Valkhormoonid
tihedalt seotud teistest kudedest ja organitest saabuvate signaalidega Rakuväliste signaalide edastamist rakku ja vastava rakusisese muutuse genereerimist nimetatakse signaali ülekandeks Rakuvälised signaalmolekulid hormoonid kasvufaktorid neurotransmitterid feromoonid Hormoonide toimele on kahte tüüpi vastuseid 1. muutused märklaudgeenide ekspressioonis steroidhormoonid 2. rakusiseste sekundaarsete signaalmolekulide süntees peptiidsed hormoonid Muutused märklaudraku geeni(de) ekspressioonis Steroidhormoon, nagu näiteks estrogeen, siseneb märklaudrakku ja interakteerub seal vastava valgulise retseptoriga Hormoon-retseptor kompleks liigub raku tuuma kus ta seostub kindlatele piirkondadele DNA-l ja seeläbi kas aktiveerib või inhibeerib teatud geenide transkriptsiooni Tulemusena muutub vastava geeni poolt kodeeritava valgu hulk rakus Sekundaarsete signaalmolekulide (second messenger) süntees
Hormoonid, feromoonid, allelomoonid Kaarel Mattisen 12a Hormoonid Väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad Samuti ka bioregulaatorid, millede struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes igapäevaselt hulkraksete organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist Mida teevad, kuidas töötavad? Kehaomased kemikaalid, mis aitavad reguleerida meie enesetunnet ja keha talitlust Hormoone toodavad sisenõristusnäärmed. Verega lähevad hormoonid rakkudesse ja kudedesse ning annavad
Konkreetne kogus sõltub mõningal määral ka askorbiinhappe tarbimisest. Rohkesti on kõnealust ühendit neerupealistes, maksas, kopsudes, aga ka rakkudevahelises vedelikus. Miks tarbida ? 1. Naha, igemete, peenikeste veresoonte (kapillaaride), hammaste, luude ja sidekoe normaalseks talitluseks; eriti sidekoe valkude (kollageeni ja elastiini) normaalseks sünteesiks, samuti haavade kiireks paranemiseks; 2. Mitmete signaalmolekulide ehk virgatsainete sünteesiks (näiteks serotoniin, noradrenaliin, adrenaliin jt), sapphapete sünteesiks kolesteroolist ja steroidhormoonide sünteesiks neerupealistes; 3. Keskse vesilahustuva antioksüdandina veres ja rakkudes osaleb C-vitamiin E- vitamiini aktiivvormi taastamises, kaitseb A-vitamiini, B-rühma vitamiine ja hemoglobiini oksüdatsiooni eest; 4. Seedekulglas nitraadist ja nitrititest moodustuvate kahjuliku toimega
kontraktsiooniomaduste muutuste algpõhjuseks) muutub ka rakumembraanides kloriidkanalite (eelkõige kaltsiumi) seisund. Eelmainitud muutused lihaskiudude kontraktsiooniomadustes võivad olla kaltsineuriin, kaltsium/kalmoduliin sõltuvad kinaasist jt. Need võivad lihaskius toimida kaltsiumi sensoritena ja muuta kaltsiumi signaali transkriptsiooni faktoreid aktiveerivaks. Aeglases lihases on puhkeolukorras tsütosooli kaltsiumi kontsentratsioon kõrgem moduleeritud mitmete signaalmolekulide poolt, nagu kaltsium/kalmoduliin sõltuvad seriinitreoniini fosfataasist, kui kiires. Liikumisvaegus põhjustab aeglases lihases kaltsiumi taseme languse. On alust arvata, et just puhkeseisundi kaltsiumi taseme langus aeglases lihases indutseerib kiirete müosiini raskete ahelate isovormide sünteesi. Kolm nädalat aktiivset eluviisi taastab uuesti kaltsiumi taseme aeglastes lihaskiududes ja aeglaste müosiini raskete ahelate süntees intensiivistub. See tähendab, et aeglase lihase
A, E, K, F, D 20.Milleks on vaja A-vitamiini, kust saab? C-vitamiini, kust saab? Mis on skorbuut? A on vajalik nägemisega seonduvate rakkude ning rakkude kasvufaktorite normaalse talitluse tagamiseks, saab punastest juurviljadest, nt porgand, kõrvits, bataat. C-vitamiini on vaja : naha, igemete, peenikeste veresoonte (kapillaaride), hammaste, luude ja sidekoe normaalseks talitluseks; eriti kollageeni ja elastiini normaalseks sünteesiks, samuti haavade kiireks paranemiseks; mitmete signaalmolekulide ehk virgatsainete sünteesiks (näiteks serotoniin, noradrenaliin, adrenaliin jt), sapphapete sünteesiks kolesteroolist ja steroidhormoonide sünteesiks neerupealistes; osaleb E-vitamiini aktiivvormi taastamises, kaitseb A-vitamiini, B-rühma vitamiine ja hemoglobiini oksüdatsiooni eest; seedekulglas nitraadist ja nitrititest moodustuvate kahjuliku toimega nitrosoamiinide tekke pärssimiseks; ravimite omastamiseks; immuunsüsteemi tugevdamiseks; mitmesugusteks paranemisprotsessideks.
endokriinset toimet 47.Ülitundlikuse neli erinevat klassi ja nende lühike iseloomustus. 48.Mis toimub (ja millistes rakkudes) allergilise reaktsiooni käivitumisel? 49.DTH tüüpi reaktsioonides osalevad rakud ja signaalmolekulid? 50.Kuidas aktiveeruvad CTL rakud? 51.CTL membraanses rünnakus kasutatavad mehhanismid. 52.CTL ja NK rakkude aktivatsiooni erinevused. 53.Milliseid „tapmismehhanisme“ kasutavad makrofaagid, eosinofiilid ja neutrofiilid? 54.Millised adhesiooni ja signaalmolekulide interaktsionid on vajalikud , et rakud veenulite endoteeli rakkude vahelt pääseks ümbritsevatesse kudedesse? 55.Milliseid kaasasündinud immuunsüsteemi kaitsemehhanisme kasutatakse bakteriaalsete nakkushaiguste puhul ? 56. Milliseid omandatud immuunsüsteemi kaitsemehhanisme kasutatakse bakteriaalsete nakkushaiguste puhul ? 57. Milliseid kaasasündinud immuunsüsteemi kaitsemehhanisme kasutatakse viiruslike nakkushaiguste puhul ? 58. Milliseid omandatud immuunsüsteemi kaitsemehhanisme
5. p21 kui universaalne inhibiitorvalgu kompleks. Tema sünteesi regulatsioon. Loeng 3. Rakkude · signalisatsioon.Signaaliülekanne 3. Rakkudevahelise signalisatsiooni etapid: · Signaaalmolekulide süntees 1. Rakkude kommunikatsiooni viisid: signaalrakkudes endokriinne, parakriinne-autokriinne, · Signaalmolekulide väljutamine ja neuraalne, kontaktne ringlusse saatmine · Endokriinne: Signaaliks on hormoonid, · Signaalide transport märkrakuni mis toodetakse ja väljutatakse verre · Signaalide äratundmine märkraku endokriinsetest ehk retseptori poolt sisesekretsiooninäärmetest. Hormoonid
fosforüleerimisel? Fosfaatgrupi doonorina leiab kasutust ATP valkude fosforüleerimisel. 91. Millisel membraanide omadusel põhineb regulatsioon kompartmentalisatsiooni kaudu? Kompartmentalisatsiooni kaudu põhineb selektiivne läbilaskvus. 92. Mida mõjutavad reeglina steroidhormoonid? Steroidhormoonid mõjutavad reeglina geenide ekspressiooni. 93. Mis asi on sekundaarne signaalmolekul? Teist tüüpi rakulised vastused hormoonide toimele hõlmavad rakusiseste sekundaarsete signaalmolekulide sünteesi. Hormoonvastusena sünteesitud sekundaarsed signaalmolekulid kutsuvad esile juba muutused raku metabolismis. 94. Kirjeldage peptiidhormoonidefunktsioneerimise põhimõtet? Hormooni seostumine retseptoriga indutseerib viimases konformatsioonilised muutused, mille tagajärjel aktiveeritakse lõpuks sekundaarse signaalmolekuli sünteesi katalüüsiv ensüüm. Sellise mehhanismi kaudu toimivate hormoonide hulka kuuluvad polüpeptiidsed hormoonid
uute valkude avastamisele. Sihtmärkvalkude molekulaarsete mehhanismide uurimine - valkude modimine üksikute AH-de vahetamise teel, mis aitab selgitada üksikute jääkide rolli ensüümkatalüüsis või retseptoriga seostumises. Somaatiline geeniteraapia - transportviiruse kasutamine terve geeni sisse viimisel rakkudesse, kus antud geen on vigane. Viirusinfektsiooni järel ühineb terve geen peremeesraku DNA-ga ning allub seejärel loomulikele protsessidele. Suur perpektiiv. Loeng IV Neli signaalmolekulide rühma Neutrotransmitterid - närviimpulsi ülekandeks närviraku poolt toodetud signaalmolekulid, mis toimivad teise närvi-, lihas- või eritusrakule spetsiaalselt välja arenenud kontaktkohtades - sünapsides. Atsetüülkoliin, noradrenaliin, adrenaliin, dopamiin, histamiin, serotoniin, glutaminhape Hormoonid - bioaktiivsed endogeensed ained, mida sünteesitakse endokriinnäärmetes ja mis vere vahendusel reguleerivad metaboolseid protsesse ja
Süsivesikute struktuurne funktsioon avaldub selles, et monoosid on polüooside ehitusüksusteks, glükoproteiinid ja glükolipiidid kuuluvad biomembraanide koostisse ning polüoosid kuuluvad sidekoe, luude ja kõhrede koostisse. Süsivesikud on inimorganismis seotud mitmete bioregulatoorsete ülesannetega, sest neid leidub ka hormoonide koosseisus. Biomembraanide välispinnal asuvad oligosahhariidsed jäägid osalevad retseptoride talitluse tagamises. Retseptorid vahendavad naaberrakkude ja signaalmolekulide seostumist konkreetse rakuga. Retseptoritega seostuvad aga ka mitmesugused erinevad haigustekitajad (viirused, bakterid). Viimastele on need rakupinna retseptorid sobivaks kinnituskohaks. Inimese ja ka teiste imetajate puhul tuleb rõhutada ka süsivesikute toitelist rolli. On ju piimas leiduv laktoos esimene süsivesik, mida imetajate noorloomad tarbivad toiduks. Unustada ei tohi ka süsivesikute biosünteetilist rolli. Nii vajatakse riboosi ja desoksüriboosi nukleiinhapete sünteesiks
II, endoteliinid) · Ca ja P ainevahetus (PTH, kaltsitriool, kaltsitoniin) · seedekulgla talitlus (gastriinid, sekretiinide perekond, koletsüstokiniin, hPP, histamiin, jt) · kehamass ja söögiisu (leptiin, NPY, CCK-8, grehlin jt) · erütropoees (EPO) · valulävi (endorfiinid, enkefaliinid, jt) · käitumise ja heaoluga seotud reaktsioonid (serotoniin, melatoniin, dopamiin jt) Hüdrofoobsete lipiidlahustuvate signaalmolekulide retseptorid (rakumembraani läbivad hormoonid) · steroidhormoonid · vitamiin D hormoonvormid · retineenhape · T4, T3 Hormoon ehk signaalmolekul transporditakse transportvalguga. Pärast selle vabanemist läbib rakumembraani. Kui tekib hormoon-retseptor kompleks, siis tungib rakutuuma. Osad hormoonid omavad tuumas retseptorit. Kui on tekkinuv aktiivne hormoon-retseptor kompleks, siis need mõjutavad genoomi (DNA kindlat lõiku), kus tavaliselt
piirkondadele DNAl ja seeläbi kas aktiveerib või inhibeerib teatud geenide transkriptsiooni ja muudab seega ka vastava geeni poolt kodeeritava valgu hulka rakus. Nagu me näeme, toimib steroidhormoonide ja nendega sarnaste hormoonide vahendatud regulatsioon läbi kindlate valkude hulga regulatsiooni rakus.) 103. Mis asi on sekundaarne signaalmolekul? Teist tüüpi rakulised vastused hormoonide toimele hõlmavad rakusiseste sekundaarsete signaalmolekulide (ingl. second messenger) sünteesi. Hormoonvastusena sünteesitud sekundaarsed signaalmolekulid kutsuvad esile juba muutused raku metabolismis. 104. Kirjeldage peptiidhormoonide funktsioneerimise põhimõtet? 105. Milline toodud molekulidest on sekundaarne signaalmolekul? (erinev valik) (küsimuses võib esineda üks kolmest sekundaarsest signaalmolekulist: cAMP, diatsüülglütserool ja inositool1,4,5trifosfaat) http://www.maxanim.com/biochemistry/Second%20Messenger/Second%20Messenger
Aminohappeid kasutab inimkeha: ehitusüksustena; ensüümide, valkude, hormoonide süntees; energiamaterjalina süsinikskeleti lammutamisel; teiste biomolekulide sünteesil. Aminohappeid kui lihtbiomolekule kasutatakse inimorganismis : * Ehitusüksustena valkude, ensüümide, hormoonide, jne sünteesiks *Energeetiliste materjalidena (metaboolse kütusena) aminohapete süsinikskeleti lammutamisel saab salvestada metaboolset energiat. *Eelühenditena paljude signaalmolekulide (hormoonid, neurotransmitterid) ja lihtbiomolekulide (süsivesikud, sukleotiidid) sünteesil. Omadused: Amino- ja karboksüülrühma tõttu on aminohapped vesilahustes bipolaarse ioonina Sõltuvalt keskkonna pH-st käituvad aminohapped prootoni doonoritena (lahus on nõrk -hape) või prootoni aksteptoritena (lahus on nõrk -alus). Füsioloogilise pH (7-7,4) juures on aminorühm protoneeritud ja karboksüülrühm karboksülaataniooni vormis.
Kui rakul pole spetsiifilist retseptorit, siis ta ei tunne ära signaali. Näide neurotransmitter atsetüülkoliini toimest erinevatle rakkudele: Südame lihasrakkuga seostumisel vähendab kokkutõmbe jõudu ja kiirust. Skeletilihas rakkuga seostudes toimub kontraktsioon. Süljenäärme rakul kutsub esile sekretsiooni. 3. Rakkudevahelise signalisatsiooni etapid: - Signaaalmolekulide süntees signaalrakkudes. - Signaalmolekulide väljutamine ja ringlusse saatmine . - Signaalide transport märkrakuni. - Signaalide äratundmine märkraku retseptori poolt . - Märkrakkude metabolismi, funktsiooni , arengu muutused signaalide toimel. - Signaalide kõrvaldamine, mis tavaliselt ka lõpetab raku reaktsiooni signaalile . 4. Mis on ligand, agonist, antagonist? - Ligand - rakule loomulik ja spetsiifiline stiimul , mis mõjutab retseptorit .
retseptorile (mõjutab üle signaaliülekande raja rakkude talitlust ja eristumist) 2) Retseptorkontakt - rakud seonduvad omavahel otse tänu rakupinna transmembraansetele retseptoritele, interaktsioon kahe või mitme raku membraanis paikneva retseptori ja teiste rakkude membraani ligandide vahel, selline mõju on lokaalne ja piirdub peamiselt ühe või mõne raku mõjuga naaberrakkudele; 3) Aukliidus – kiire ja efektiivne signaalmolekulide liikumine läbi aukliiduste ühest rakust teise, kuna otsetee kahe raku vahel on avatud 78. Rakkude kasvu regulatsioon. Elundi või organismi suurust määravad muutujad (4).???? Kasvu reguleeritakse rakkude proliferatsiooni (rakkude kiire paljunemine ehk vohamine mitootiliste jagunemiste kaudu, rakkude arv suureneb) ja apoptoosiga – samuti võivad rakud organismi kasvamise käigus suureneda või lisandub erinevaid ekstratsellulaarseid komponente.
See seisneb ioonide voolamises ühe raku tsütosoolist teise ning võimaldab kiiret rakkudevahelist kommunikatsiooni ja tervete rakurühmade või lihaskiudude üheaegsete aktiveerimist 2. keemiline selle närviülekande toimumispaigas on pre- ja postsünaptiline närvirakk lähestikku, kuid kokku ei puutu. Neid eraldab koevedelikuga täidetud sünaptiline pilu, mille närviimpulss peab ületama keemiliste signaalmolekulide ehk virgatsainete vahendusel. Retseptori tüübid: · ionotroopsed retseptorvalk on ühtlasi ioonkanal · metabotroopsed saavutavad ühenduse ioonkanaliga G valkude ja teiste virgatsainete vahendusel Närvivõrgustikud: · divergeeruv võimendab sensoorsest närvirakust alanud signaali · konvergeeruv koondab signaali paljudest allikatest nt motoorsele neuronile · kaja- või peegeldav signaali kestvaks töötluseks
12 tunni pärast hakkab tekkima elliptiline või ümar kuhil. 24-ks tunniks on osa rakke kuhilas diferentseerunud spoorideks, osa aga lüüsunud. Diferentseerumise käigus sünteesitakse vähemalt 30 uut valku. Multitsellulaarse diferentseerumise käigus produtseerivad rakud ekstratsellulaarseid signaale. Isoleeritud on 4 mutantide klassi, mille diferentseerumine peatub erinevatel etappidel. Kõige paremini on iseloomustatud asg ja csg mutante. asg geenid vastutavad A-signaalmolekulide sünteesi eest. Need erinevad streptomütseetide puhul kirjeldatud A-faktorist. A-signaalmolekulid jaotuvad temperatuuristabiilseks ja temperatuuritundlikuks fraktsiooniks. Temperatuuristabiilne fraktsioon koosneb aminohapetest proliin, türosiin, fenüülalaniin, trüptofaan, leutsiin, isoleutsiin ja alaniin ning polüpeptiididest, mis koosnevad eeskätt just neist aminohapetest. Temperatuuritundlik fraktsioon sisaldab vähemalt kahte ebaspetsiifilist proteaasi. Arvatavasti on
1. barjäär (osmoregulatsioon, prootonite liikumapanev jõud, ainete difundeerumise regulatsioon) 2. energia genereerimine (elektronide transpordiahel, ATP süntees ning fotosünteetilised kromofoorid on sukeldunud tsütoplasma membraani) 3. transport (nii valkude kui mitmesuguste anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete transport) 4. keskkonnast signaalide vastuvõtt (mitmed sensorid on tsütoplasmamembraanis, mis tunnetavad rakuväliste signaalmolekulide kontsentratsiooni) 5. metabolism (mitmed ensüümid, mida kasutatakse metabolismiks, on tsütoplasmamembraanis- rakukesta süntees, membraani süntees, DNA replikatsioon, CO2 fikseerimine, glükolüüsi transport ja fosforüülimine jne) 6. DNA replikatsiooni koordineerimine (ja rakujagunemise kontroll septumi moodustumise teel) 7. kemotaksis (nii ainete tunnetamine kui liikumine) Membraan barjäärina Membraani kõige olulisem funktsioon on kontrollida ainete liikumist rakku.
toimele hõlmavad rakusiseste sekundaarsete signaalmolekulide (ingl. second messenger) sünteesi. Hormoonvastusena sünteesitud
koobalt, jood jne, ja makroelemendid – kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium, kloor. 3. Inimkeha aminohapped Aminohapped – karboksüülhapete derivaadid, mis sisaldavad vähemalt ühte amino- ja karboksüülrühma. Looduses umb 300, inimkehas 20 põhilist – asendamatud ja asendatavad. Neid kasutatakse ehitusüksustena: ensüümide, valkude ja hormoonide sünteesil, energiamaterjalina: süsinikskeleti lammutamise teel, eelühenditena: paljude signaalmolekulide ja teiste biomolekulide süsteemis. Proteinogeensed aminohapped: Tavaliselt jaotatakse radikaali järgi: apolaarne R-grupp, apolaarne aromaatne R-grupp, polaarne laenguga R-grupp, polaarne laenguta R-grupp. Aga võib jagada ka happelisteks aluselisteks ja neutraalseteks; aromaatsed; väävlitsisaldavad; tsüklilised ja hüdroksüaminohapped. Aminohapete omadused: neil on nii happelised kui ka aluselised omadused –
kandja; RNA molekulidel on oluline roll päriliku informatsiooni avaldumises. 3. Inimkeha aminohapped Aminohapped karboksüülhapete derivaadid, mis sisaldavad vähemalt ühte amino- ja karboksüülrühma. Inimkehas 20 standardset, teised on terivaadid, mis on tekkinud põhi ah reaktsioonidest. Neid kasutatakse ehitusüksustena: ensüümide, valkude ja hormoonide sünteesil, energiamaterjalina: süsinikskeleti lammutamise teel; eelühenditena: paljude signaalmolekulide ja teiste biomolekulide süsteemis. Jaotus kõrvalahela keemiliste omaduste järgi: 1) hüdrofoobsed ah mittepolaarsete R-rühmadega (mittetsüklilised, ning aromaatse tsükliga, kõrvalahelad sisaldavad ainult C ja H-e, nt glütsiin, alaniin, valiin, leutsiin, või omavad alifaatset hargnenud ahelat) 2) polaarsed ah neutraalsete R-rühmadega, mille laeng on ebaühtlaselt jaotunud (elektronegatiivne ühend! doonor-aktseptor side, N, O (OH), nt seriin,
Organismi ainevahetust reguleerivad vitamiinid ensüümide kaudu, olles ensüümide koostisosaks (koensüümid!) 25. Hormoonid ja hormonoidid: üldiseloomustus, toimemehhanism. Hormoonid on bioaktiivsed endogeensed ainrd, mida KNS kontrolli all sünteesitakse spetsialiseerunud näärmetes, sekreteeritakse otse verre või lümfi ja trantsporditakse märklaudrakuni, millele toimides avaldubki nende regulatoorne toime metaboolsetele protsessidele. Signaali ülekanne rakult rakule toimub signaalmolekulide abil. Signaalmolekul (primaarne ülekandja) Retseptor Sekundaarsed signaalid (sekundaarsed ülekandjad) Spetsiifiliste ensüümide või valkude modifitseerimine Metaboolne vastus (metaboolse raja funktsioneerimise muutus, raku talitluse vajalik muutus). 26. Antibiootikumid ja nende toime. Antibiootikumid on elusorganismide (bakterite, seente) produtseeritud või tööstuslikult sünteesitud ained, mis surmavad mikroorganisme või pärsivad tugevalt nende kasvu ning
7. Rakukesta teke, ehitus, ülesanded. Rakukest on kahekihilne primaar- ja sekundaarkest. Rakukest koosneb tselluloosi kiududest, polüsahhariididest ja valgulisest maatiksist. Primaarne kest on raku kasvades õhem kui sekundaarne. Rakukestades on avaused poorid. Rakukest on oluline vastupidavuseks tsentraalvakuooli poolt tekitatud osmootsele rõhule. Rakukestad moodustavad rakule toese, kaitstes rakku väliskeskkonna, kahjustuste eest. On täheldatud ka signaalmolekulide teket rakukestas kaitseks patogeenide eest. Rakukesta areng algab kesklamelli tekkega telofaasis. Viimane koossneb peamiselt pektiinainest ja hemitselluloosist. Selle algaineks on Golgi kompleksi põiekestes olev pektiinhape, millest moodustuvad pektaadid. Primaarkest tekib üksikkilekeste ladestumisel vahelamellidele. Kõik sahhariidsed elemendid tekivad tsütoplasmas, kus nad transporditakse rakuseintele. 8. Taimerakule ainuomased raku osad
(endokriinne, parakriinne, autokriinne, sünaptiline). Kontaktsignalisatsioon. Signalisatsioon aukliiduste abil. Loomarakud kommunikeeruvad kolmel erineval moel: a)Rakud eritavad aineid, mis on mujal paiknevatele rakkudele signaaliks (keemiline signalisatsioon); b)Rakud ekspresseerivad oma membraanis signaalmolekule, mis toimivad rakkude otsesel kokkupuutel(kontaktsignalisatsioon); c)Rakud moodustavad aukliiduseid, mis ühendavad kahe naaberraku tsütoplasmat (võimaldab signaalmolekulide liikumist rakust-rakku). Endokriinse signalisatsiooni puhul teatud rakud sekreteerivad hormoone, mis satuvad vereringesse ja võivad toimida üle kogu keha laiali paiknevatele rakkudele. Endokriinsed rakud paiknevad tavaliselt kindlates endokriinnäärmetes, sealt satub hormoon ekstratsellulaarsesse ruumi, kust nad difundeeruvad edasi kapillaaridesse ja satuvad seega vereringesse. Endokriinne signalisatsioon on suhteliselt aeglane, sest selleks on vaja
autokriinne, sünaptiline). Kontaktsignalisatsioon. Signalisatsioon aukliiduste abil. Loomarakud kommunikeeruvad kolmel erineval moel: a)Rakud eritavad aineid, mis on mujal paiknevatele rakkudele signaaliks (keemiline signalisatsioon); b)Rakud ekspresseerivad oma membraanis signaalmolekule, mis toimivad rakkude otsesel kokkupuutel(kontaktsignalisatsioon); c)Rakud moodustavad aukliiduseid, mis ühendavad kahe naaberraku tsütoplasmat (võimaldab signaalmolekulide liikumist rakust-rakku). Endokriinse signalisatsiooni puhul teatud rakud sekreteerivad hormoone, mis satuvad vereringesse ja võivad toimida üle kogu keha laiali paiknevatele rakkudele. Endokriinsed rakud paiknevad tavaliselt kindlates endokriinnäärmetes, sealt satub hormoon ekstratsellulaarsesse ruumi, kust nad difundeeruvad edasi kapillaaridesse ja satuvad seega vereringesse. Endokriinne signalisatsioon on suhteliselt aeglane, sest
viirused rakusisesed bakterid kasvaja rakud Efektor rakud - rakud mis osalevad teiset oranismi rakkude likvideerimisel antigeenspetsiifilised CD8+ tsütotoksilised T lümfotsüüdid (TCL) CD4+helper T lümfotsüüdid (DTH) mittespetsiifilised NK makrofaagid,neutrofiilid,eosinofiilid Aktiivsus sõltub tsütokiinide efektiivsest lokaalsest kontsentratsioonist, signaalmolekulide. Kas reaktsioon toimib kas on aeglane või väga tugev. Mittespetsiifilised abirakud võivad kasutada antikehi “retseptormehhanismina”– Fc ja komplemendi retseptoreid. CTL, tsütotoksilised T rakud - põhiliselt CD8+,vähemal määral CD4+T lümfotsüüdid Praktiliselt kõik organismi rakud ekspresseerivad klass I MHC molekule - st.võivad olla märklauad Naiivsetest T lümfotsüütidest “tapjateni” kolm astet 1
1. Rakkudevahelise kommunikatsioon, milliseid protsesse sisaldab? Kuute astet: signaalmolekuli sünteesimine signaliseerivas rakus; signaalmolekuli vabanemine signaliseerivast rakust (eksotsütoos); signaalmolekuli transport märklaudrakuni; signaalmolekuli detektsioon spetsiifilisel retseptoril; muutus raku metabolismis, funktsioonis või arengus, mille on esile kutsunud signaalmolekuli ja retseptori komplekseerumine; signaali eemaldamine ja rakulise vastuse kadumine. 2. Signaalmolekulide klassifikatsioon vastavalt toime ulatusele, endokriinsed signaalmolekulid (hormoonid) toimivad oma sünteesikohast eemal, tavaliselt imetajates kantakse hormoone edasi vereringe kaudu, parakriinsed signaalmolekulid (neurotransmitterid) toimivad oma sünteesikoha vahetus läheduses ja autokriinnsed signaalmolekulid toimivad samale rakule, kus sünteesiti. 3. Hormoonide klassifikatsioon vastavalt nende lahustuvusele ja retseptori
signaal sekreteeritakse teise raku pinna retseptoritele (faktorite perekonnad: Fibroblasti kasvufaktorid, Hedgehog faktorid, Wnt faktorid, TGF-β faktorid Autokriinne signaliseerimine- signaalväljub rakust ning kinnitub raku enda retseptoritele, toimub aukliiduste kaudu Signaliseerimine plasma membraani kinnitunud valkude kaudu Sünaps-neuronist läheb signaal neurotransmitterite kaudu märklaud rakku Rakuväliste signaalmolekulide seostumine raku pinnaretseptoritele või rakusisestele retseptoritele. Raku pinnapealsed retseptorid-hüdrofiilne signaalmolekul Rakusisesed retseptorid- väikehüdrofoobne signaalmolekul kandja valgul liigub rakku ja seal tuuma,kus on intratsellulaarne retseptor. Nt steroidhormoonid Proteiinkinaaside ja -fosfataaside ning GTP seostumise ja hüdrolüüsi osa signaalide sisse ja väljalülitamises. Proteiin kinaasi poolt lisatakse fosfaat valgus oleva aminohappe hüdroksüülrühmale ning
Loomarakud kommunikeeruvad kolmel eri moel: 1. Rakud eritavad aineid, mis on mujal paiknevatele rakkudele signaaliks (keemiline signalisatsioon) 2. Rakud ekspresseerivad oma membraanis signaalmolekule, mis toimivad rakkude otsesel kokkupuutel. Seda signalisatsiooni on palju vähem uuritud 3. Rakud moodustavad teatud kontakte, nn. aukliiduseid ( gap-junctions), mis ühendavad kahe naaberraku tsütoplasmat (võimaldab signaalmolekulide liikumist rakust-rakku). Ligand aine, mis spetsiifiliselt reptseptoriga seondub. Mingi signaalmolekuli retseptor võib organismis esineda mitmetel eri tüüpi rakkudel. See aga ei tähenda, et nendel erinevatel rakkudel vastus antud signaalmolekulile oleks täpselt ühesugune. Ligandi ainuke ülesane on muuta retseptori omadusi, et rakk seeläbi saaks teavitatud signaalmolekuli olemasolust rakku ümbritsevas keskkonnas.
olema paindlikult reguleeritav. Vereringes voolab veri, mida on täiskasvanul umbes 5 l, 55- 60% on vereplasma ja 40-45% on vererakud, seda protsenti nimetatakse HEMATOKRITIKS. Vere viskoossus on 3-5 korda suurem kui veel. Ülesanded: Veri kannab hapniku kopsudest ning toitained seedeelundkonnast ning kannab need kõigi rakkudeni, samaaegselt jääkaineid ära kandes. Lisaks on kardiovaskulaarsel süsteemil tähtis roll rakkudevahelises kommunikatsioonis hormoonide jm signaalmolekulide edasikandjana, samuti on vererakkudel kaitsefunktsioon, nad osalevad immuunsüsteemi töös. Vereringe talitluse aluseks olevad füüsikalised protsessid. Vere vool teatud kehapiirkonda on kõige enam määratud rõhkude vahe soonte diameetri abil Rõhkude vahe tekitamise üks viise on südamelihase kontraktsioon ning lõõgastumine. Veresooned ei ole jäigad torud, nende diameeter on muudetav seinte elastsuse ning
Süsivesikute struktuurne funktsioon avaldub selles, et monoosid on polüooside ehitusüksusteks, glükoproteiinid ja glükolipiidid kuuluvad biomembraanide koostisse ning polüoosid kuuluvad sidekoe, luude ja kõhrede koostisse. Süsivesikud on inimorganismis seotud mitmete bioregulatoorsete ülesannetega, sest neid leidub ka hormoonide koosseisus. Biomembraanide välispinnal asuvad oligosahhariidsed jäägid osalevad retseptoride talitluse tagamises. Retseptorid vahendavad naaberrakkude ja signaalmolekulide seostumist konkreetse rakuga. Retseptoritega seostuvad aga ka mitmesugused erinevad haigustekitajad (viirused, bakterid). Viimastele on need rakupinna retseptorid sobivaks kinnituskohaks. Inimese ja ka teiste imetajate puhul tuleb rõhutada ka süsivesikute toitelist rolli. On ju piimas leiduv laktoos esimene süsivesik, mida imetajate noorloomad tarbivad toiduks. Unustada ei tohi ka süsivesikute biosünteetilist rolli. Nii vajatakse riboosi ja desoksüriboosi nukleiinhapete sünteesiks.
muutused; muutus raku metabolismis, funktsioonis või arengus, mille on esile kutsunud signaalmolekuli ja retseptori komplekseerumine; 3. tuumasisene etapp, mis sisuliselt seisneb geeniekspresioonimuutmises transkriptsiooni faktorite aktivatsiooni või inaktivatsiooni kaudu Signaali eemaldamine ja rakulise vastuse kadumine Kõik kirjeldatud etapid pole alati vajalikud! 2. Signaalmolekulide klassifikatsioon vastavalt toime ulatusele, endokriinsed, parakriinsed ja autokriinnsed signaalmolekulid Oma olemuselt võib signaalikandjaid jagada kolme rühma: Füüsikalised signaali kandjad. 9 Valguskiirgus 9 Elektriline pinge ja membraanipotsentsiaal ja selle muutus ioonide kontsentratsiooni muutuste kaudu Keemilised signaali kandjad. 9 feromoonid. 9 Neurotransmitterid,
12 tunni pärast hakkab tekkima elliptiline või ümar kuhil. 24-ks tunniks on osa rakke kuhilas diferentseerunud spoorideks, osa aga lüüsunud. Diferentseerumise käigus sünteesitakse vähemalt 30 uut valku. Multitsellulaarse diferentseerumise käigus produtseerivad rakud ekstratsellulaarseid signaale. Isoleeritud on 4 mutantide klassi, mille diferentseerumine peatub erinevatel etappidel. Kõige paremini on iseloomustatud asg ja csg mutante. asg geenid vastutavad A-signaalmolekulide sünteesi eest. Need erinevad streptomütseetide puhul kirjeldatud A-faktorist. A-signaalmolekulid jaotuvad temperatuuristabiilseks ja temperatuuritundlikuks fraktsiooniks. Temperatuuristabiilne fraktsioon koosneb aminohapetest proliin, türosiin, fenüülalaniin, trüptofaan, leutsiin, isoleutsiin ja alaniin ning polüpeptiididest, mis koosnevad eeskätt just neist aminohapetest. Temperatuuritundlik fraktsioon sisaldab vähemalt kahte ebaspetsiifilist proteaasi.
embrüogeneesis. – rakk kasvab Paljudel loomadel (kahepaiksed, linnud, putukad) moodustuvad diploteenis iseloomuliku struktuuriga nn lambiharjakromosoomid, mis võimaldavad kiiresti ja aktiivselt toota RNA-d. Munasari: ploteeniblokis ümbritsetakse imetajatel primaarsed ootsüüdid somaatiliste follikulaar-rakkudega (granuloosarakud), millel on munaraku arengut toetav funktsioon (interakteeruvad jätketega läbi ZP munaraku membraaniga, aukliidused toitainete ja signaalmolekulide transpordiks) Küpsemine: Alates puberteedist jätkavad perioodiliselt primaarsete ootsüütide rühmad pooleli jäänud meioosi. Luteiniseeriv hormoon (LH) ajuripatsist vabastab ootsüüdi diploteeniblokist cAMP/cGMP tase langeb MPF võimendub (Maturation-promoting factor), mistõttu saab meioos jätkuda. 1 domineeriv folliikul iga kuu areneb ovulatoorseks folliikuliks, kus sees olev munarakk ovuleerub. Toimub I meiootiline jagunemine, mille käigus tekib väikene I polaarkeha
annaabi.ee 
