hüdrofoobne. Lipiidide funktsioon organismis: Ehitusmaterjal rakumembraan Varuaine rasvad (loomne), õlid (taimne) Ainevahetus metaboolse vee teke Kaitse madala temperatuuri eest (loomadel), märgumise eest (linnud), ära kuivamise ja liigse UV- kiirguse eest (taimed) Lahusti rasvlahustuvate vitamiinide jaoks (K, A, D, E, Q) Energiaallikas lõhustumisel vabaneb palju energiat Signaalmolekul testosteroon, östrogeen Lipiidid/rasvad Fosfolipiid Hormoonid, vitamiinid kolesteriid Lanoliin e villavaha (VAHAD) Steroid Päevalilleõli (ÕLID) Kolesterool kuulub loomade rakumembraani koostisesse, tagab membraani voolavuse ja läbitavuse, vajalik mõndade hormoonide, sapphapete ja D-vitamiini sünteesiks, liigne kolesterool põhjustab ateroskleroosi
Bioloogia 11.klass Elu tunnused 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest. 2. Kõikidel organismidel on aine-ja energiavahetus. 3. Kõik organismid kasvavad ja arenevad. 4. Kõik organismid paljunevad. 5. Kõigil organismidel on püsiv sisekeskkond. 6. Kõik organismid reageerivad ärriusele. 7. Kõik organismid on keerulise ehitusega. 8. Evolutsioneerumine. •molekul – aine väiksem osake, millel on kõik selle aine omadused •organell - raku osa, millel on kindel ehitus ja ülesanne •organism – elusolend, kes kasvab, areneb ja kellel on terviklik keha, ainevahetus ja sigimisvõime •populatsioon – sama liiki isendid, kes elavad samal ajal samas paigas •kooslus – kõik elusolendid, kes elavad samal ajal samas paigas •ökosüsteem – samas paigas elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad elusolendid koos eluta keskkonnaga •biosfäär – kogu maakera elukeskkond Eluslooduse tasemed 1. Molekuli tase 2....
rakuni. Signaali transduktsioon on protsess, mille käigus toimub signaali vastuvõtmine, rakusisene edasikandumine ja primaarne vastus sellele signaalile – signaali muutmine rakuliseks vastuseks. Parakriinne signaliseerimine – signaalmolekulid toimivad sünteesikoha vahetus läheduses (neurotransmitterid, kasvufaktorid). Endokriinne signaliseerimine – signaalmolekulid toimivad oma sünteesikohast eemal. Tavaliselt imetajated kantakse hormoone edasi vereringe kaudu. Hormoon – signaalmolekul, mis kannab edasi endokriinset signaliseerimist. Autokriinne signaliseerimine – signaalmolekul toimib samale rakule, kus sünteesiti (kasvufaktorid, eriti tüüpiline vähirakkudele). Molekulaarne komplementaarsus tähendab, et igale ligandile on spetsiifiline retseptor. Valkude post-translatoorne modifitseerimine 1. Mis on valkude post-translatoorsed modifikatsioonid, milliseid muutusi nad hõlmavad?
Artiklis oli kirjas, et teadlased on viimaks aimu saanud, miks ja kuidas allergia tekib. Kuna inimesed söövad palju erinevaid asju ja hingavad sisse õhku, satub meie organismi kogu aeg võõraineid ja mikroobe. Keha immuunsüsteem peab suuremat osa neist ohutuks aga mõni kord on teisiti ja tekib reaktsioon näiteks õietolmu vastu, mis pole üldse tegelikult kahjulik. Tänu sellele mõjuvad hallitusseente eosed ja õietolm allergikutele mürgina. Reaktsiooni käigus kuhjub kehas signaalmolekul histamiin, mis panebki allergikud aevastama ja nina luristama ning tekitab sügelust ja silmade tursumist. Need süütud õietolmuterakesed näevad välja oma valkude poolest äravahetamiseni sarnased parasiitidele. Immuunsüsteemil on parasiitidega eriline suhe, mis sai alguse juba miljonite aastate eest. Kauges minevikus olid inimesed pidevalt nakatunud soolenugilistesse kuid aja möödudes õppis immuunsüsteem neid tõrjuma. Kuid lõpuks saabus
.. Kahe aminohappe ühinemisel tekkinud side. 20. Nimeta valgulise ehitusega struktuure loodusest. Vastus: *A)Kattevalgud(juuksed, küüned, suled) *B) Organismivälised valgud(ämblikuvõrk, siidikookon) 21. Mis on retseptorvalgud ja mida nad teevad? Vastus: Retseptorvalgud edastavad infot, välisärritajaga kokkupuutes muudab oma kuju, retseptorvalkude abil suhtlevad kõik rakud omavahel ja väliskeskkonnaga. 22. Mis kaitseb võõraste organismide vastu ja kuidas? Vastus: Veres-antigeen e signaalmolekul(Antigeeniga kokku puutudes seondub antikeha sellega ning takistab sissetungija elutegevust) , verehüübimisfaktorid(kaitsevad madala ja kõrge temperatuuri eest), nahavalgud(Kollageen annab nahale elastsuse ja kaitseb seeläbi nahka vigastuste eest), albumiinid(Seovad raskemetalle ja alkaloide, kasutatakse mürkide neutraliseerimiseks maos. 23. Mis põhineb valkude: aktiini ja müosiini tööl? Vastus: Lihasrakkude kokkutõmbumisvõime põhineb valkude aktiini ja müosiini tööl.
mõju avaldanud. Niiviisi valmistatakse organismi eelseisvaks tegevuseks ja ümbritsevate tingimuste muutuseks ette ning hoitakse ära reguleeritava suuruse suuremad nihked või viiakse need kiiremini vastavusse organismi vajadustega. · Kohastumuslik kontroll · Esineb närvisüsteemis. Näiteks: Tingitud refleks · Näiteks ka olukord, kus inimene enne külma vette hüppamist hakkab üle keha värisema. Endokriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul transporditakse märklaudrakuni, kus ta seostub retseptoritega(Näiteks, ACTH sünteesitakse hüpofüüsis ja toimib neerupealistele). ·Parakriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub retseptoritega(pankreaseD rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankreaseA jaB rakkudele). ·Autokriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku
mõju avaldanud. Niiviisi valmistatakse organismi eelseisvaks tegevuseks ja ümbritsevate tingimuste muutuseks ette ning hoitakse ära reguleeritava suuruse suuremad nihked või viiakse need kiiremini vastavusse organismi vajadustega. · Kohastumuslik kontroll · Esineb närvisüsteemis. Näiteks: Tingitud refleks · Näiteks ka olukord, kus inimene enne külma vette hüppamist hakkab üle keha värisema. Endokriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul transporditakse märklaudrakuni, kus ta seostub retseptoritega(Näiteks, ACTH sünteesitakse hüpofüüsis ja toimib neerupealistele). ·Parakriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub retseptoritega(pankreaseD rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankreaseA jaB rakkudele). ·Autokriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku
* ekstratsellulaarne hormooni sidumissait * intratsellulaarne sait seondumaks G-valguga · Retseptorensüümid 1-transmembraanse segmendiga retseptor * ekstratsellulaarne hormooni sidumissait * intratsellulaarne katalüütiline domeen · Oligomeersed ioonkanalid · Tuumaretseptorid 10. Joonistage cAMP molekuli põhimõtteline struktuur ja näidake, mille poolest cAMP ja AMP struktuurid erinevad. Kirjeldage cAMP bioloogilist rolli. cAMP on sekundaarne signaalmolekul. See sünteesitakse ATP-st adenüültsüklaasi poolt ja degradeeritakse fosfodiesteraasi toimel. Hormoon stimuleerib membraaniretseptori konformatsiooni muutuse, mis aktiveerib GTP-siduva valgu ehk G valgu, mis omakorda aktiveerib adenüültsüklaasi. 11. Mis on G-valgud? Iseloomustage G-valkude molekuli ehitust ja bioloogilist rolli. Proto-onkogeenide poolt kodeeritavad valgud, mis aktiveerivad või inhibeerivad sekundaarseid
retseptoritele (b) · Autokriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja sealt sekreteeritud SM seostub sama raku retseptoritele (c) · Neurokriinne signalisatsioon: närvilõpmetes sünteesitud ja rakuvaheruumi sekreteeritud SM (mediaator, transmitter liigub sünaptilise vedelikuga märklaua juurde (d) Signaali ülekande toimumine · signaalmolekul · retseptorid · kaskaad · metaboolne vastus Signaali ülekande üldjooned · Ülikõrge efektiivsus neid on vaja vaid nano- ja pikogrammides · Signaali ülekanne algab signaalmolekuli seostumisega märklaudrakkude spetsiifiliste retseptoritega.
Liitlipiidid ehk fosfolipiidid: fosforhappejäägid Küllastunud rasvhapped: süsinikumolekulide vahel 1 üksikside (loomsed rasvad: või) Küllastumata rasvhapetes esineb üks või kaks kaksiksidet (taimsed rasvad: oliivõli, kookosrasv) Transrasvhapped on liik küllastumata rasvhappeid, mis käituvad kui küllastunud rasvhapped: kaksikside asendatakse vesinikaatomiga(hüdrogeenimine) Ülesanded: 1. Varuaine 2. Energiaallikas 3. Ehitusmaterjal 4: Kaitse 5. Lahusti 6. Signaalmolekul 7. Lähteaine 6) valkude ehitust ja ülesandeid rakkudes; Ehitus: Nad koosnevad aminohapetest(20): keskne aatom on süsinikuaatom, millega on seotud vesinikuaatom, aminorühm (-NH2), karboksüülrühm (-COOH) ja kõrvalahel (R). Asendamatud aminohapped, mida rakkud ei suuda ise sünteesida (8) Ensüümid ehk valgud, mis reguleerivad rakkudes toimuvaid keemiliste reaktsioonide kiirust. Reaktsioone kiirendavad ained on katalüsaatorid. Iga ensüüm mõjutab ainult kindlaid reaktsioone.
Kinaasid katalüüsivad vitamiin C aktiivsust. 90. Milline ühend leiab reeglina kasutust fosfaatgrupi doonorina valkude fosforüleerimisel? Fosfaatgrupi doonorina leiab kasutust ATP valkude fosforüleerimisel. 91. Millisel membraanide omadusel põhineb regulatsioon kompartmentalisatsiooni kaudu? Kompartmentalisatsiooni kaudu põhineb selektiivne läbilaskvus. 92. Mida mõjutavad reeglina steroidhormoonid? Steroidhormoonid mõjutavad reeglina geenide ekspressiooni. 93. Mis asi on sekundaarne signaalmolekul? Teist tüüpi rakulised vastused hormoonide toimele hõlmavad rakusiseste sekundaarsete signaalmolekulide sünteesi. Hormoonvastusena sünteesitud sekundaarsed signaalmolekulid kutsuvad esile juba muutused raku metabolismis. 94. Kirjeldage peptiidhormoonidefunktsioneerimise põhimõtet? Hormooni seostumine retseptoriga indutseerib viimases konformatsioonilised muutused, mille tagajärjel aktiveeritakse lõpuks sekundaarse signaalmolekuli sünteesi katalüüsiv ensüüm.
metüülimine 2) Atsetüülkoliini süntees 3) Koliini oksüdeerimine 3) Metüülrühmade doonor Kreatiin, fosfokreatiin, Skeletilihastes ja (CK) isoensüümne kreatiniin ning kreatiniini südamelihastes markerensüüm süntaas Histamiin Histidiini dekarboksüülimine Lokaalne signaalmolekul nuumrakkudes ja basofiilides Maohappe sekretsioon Allergiline reaktsioon Põletik KNS neurotransmitter Tugev vasodilataator
kilpnäärmes, märkrakkudeks on 4. Mis on ligand, agonist, antagonist? enamuse kudede rakud, eriti · Ligand rakule loomulik ja spetsiifiline maksarakud, neerukoe rakud, stiimul, mis mõjutab retseptorit, nt. soolerakud, südame ja hormoon skeletilihaskoerakud. · Agonist stiimul, mis ei ole rakule · Parakriinne: Signaalmolekul toimib omane signaal,kuid indutseerib samuti lokaalselt, signaal mõjub lähisrakkudele. rakureaktsiooni Näited: Glukagooni toime insuliini · Antagonist ühend, mis seostudes produktsioonile pankrease Langerhansi blokeerib küll retseptori, kuid ei kutsu saarte beetarakkudes, vererakkude esile rakureaktsiooni poolt toodetud ainete mõju teistele 5
Hormoon interakteerub märklaudraku plasmamembraanis paikneva valgulise retseptoriga Hormooni seostumine indutseerib retseptoris konformatsioonilise muutuse mille tagajärjel aktiveeritakse sekundaarse signaalmolekuli sünteesi katalüüsiv ensüüm Sekundaarsed signaalmolekulid on näiteks: adenosiin 3`,5`-monofosfaat ehk tsükliline AMP ehk cAMP 1,2-diatsüülglütserool inositool-1,4,5-trisfosfaat Sekundaarne signaalmolekul aktiveerib proteiin kinaase Proteiin kinaasid fosforüleerivad märklaudensüümi Metaboolne vastus Signaaliülekande süsteem on modulaarne Retseptor Vahendaja (transducer) Efektor Glükogenolüüsi stimulatsioon maksarakkudes hormoon glükagooni poolt Retseptor transmembraanne valk Vahendaja G-valk Efektor adenülaadi tsüklaas Modulaarne ülesehitus võimaldab sama põhimõtte alusel kontrollida erinevaid metaboolseid protsesse: Erinevates rakkudes erinevad retseptorid
50% NADPH-st tootmine NADPHS-st GSH tootmine taseme hoidmiseks, mis kaitseb erütrotsüüte kahjuliku oksüdatiivse stressi eest ja stabiliseerib Hb. CO2 fikseerimine fotosünteesi käigus Glc-6-P-DH defitsiit erütrotsüütides- PFT on ainus NADPH tootja, sest erütrotsüütides puudub tuum ja ribosoomid (st. teist võimalust toota Glc-6-P-DH ei ole) Mannoos (Man)- glükoproteiinide komponent Man-6-P glükoproteiinsete ensüümide signaalmolekul, mis tagab nende ensüümide transpordi lüsosoomidesse Golgi aparaadi abil. Galaktoos (Gal) Glükoproteiinide, glükolipiidide, proteoglükaanide ja rinnapiima laktoosi süntees. Lühendid: Glc glükoos Fru fruktoos-6-fosfaat DAP Dihüdroksüatsetoonfosfaat GAP Glütseraldehüüd-3-fosfaat PEP Fosfoenoolpüruvaat Pyr Püruvaat LDH laktaasi dehüdrogenaas BPG 1,3-bifosfoglütseraat PyrDH- püruvaadi dehüdrogenaas UDP- uridiindifosfaat PAPS- fosfoadenosiinfosfosulfaat
Väljaspool KNS-reguleerib südame arengut, löögisagedust. Kopsudes hingamise automatismi ja hüpertensiooni. Seedetraktis mao tühjendamist, peensoole peristalkiat, jämesoole toonust, kõhunäärme sekretsiooni. Veresoonte ahenemist, urineerimise regulatsiooni, rinnanäärmete arengut. 31.Millised on rakkude vahelise signalisatsiooni variandid? Endokriinne-endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul seostub märklaudraku retseptoriga. Parakriinne-endokriinrakus sünteesitud interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub seal retseptoriga Autokriinne-endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul seostub sama raku retseptoriga. Neurokriinne-närvilõpmes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmolekul liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni ja seostub retseptoriga. 32
Aktiivtsenter ja substraadi molekul peavad olema komplementaarsed. 36. Ensüümidele iseloomulik- Enamus ensüümidest on valgud. Omab reguleerivat toimet ainevahetusele. 37. Ensüümi Klassifitsioon - Oksüdoreduktaasid, transferaasid, hüdrolaasid, lüaasid, isomeraasid, ligaasid. 38. Markerensüümid - Ensüümid, mis on olulised haiguste kindlakstegemisel. 39. Hormoon on organismis tekkiv substants, mis edastab signaali mingi muutuse tekitamiseks rakus ehk hormoon on primaarne signaalmolekul. 40. Sisenõrenäärmed, mis toodavad hormone- Ajuripats(oksütotsiin, vasopressiin), käbikeha, kilpnääre(trijoodtürosiin), kõhunääre(insuliin, glükagoon), neerupealised(adrenaliin), sugunäärmed. 41. Hormoonide klassifitsioon- Aminohappelise, peptiidse ja valgulise loomusega hormoonid; steroidhormoonid; koehormoonid. Ehk neid klassifitseeritakse selle järgi, mis on nende koostis. 42
Seriin, treoniin, türosiin ja histidiin 87. Millist reaktsiooni katalüüsivad proteiini kinaasid? Kofaktorina reguleerib proteiini kinaas vit C aktiivsust 88. Milline ühend leiab reeglina kasutust fosfaatgrupi doonorina valkude fosforüleerimisel? ATP 89. . Millisel membraanide omadusel põhineb regulatsioon kompartmentalisatsiooni kaudu? Selektiivne läbilaskvus 90. Mida mõjutavad reeglina steroidhormoonid? Geenide ekspressiooni 91. Mis asi on sekundaarne signaalmolekul? Kutsuvad esile muutused raku metabolismis. hormoon ei sisene (primaarne signaalmolekul) märklaudrakku vaid seostub viimase plasmamembraanis paikneva valgulise retseptoriga. Plasmamembraanis hormooni siduv osa paikneb väljaspool rakku. Hormooni seostumine retseptoriga indutseerib viimases konformatsioonilised muutused, mille tagajärjel aktiveeritakse lõpuks sekundaarse signaalmolekuli sünteesi katalüüsiv ensüüm. 92. Kirjeldage peptiidhormoonide funktsioneerimise põhimõtet
kasvufaktorid, Hedgehog faktorid, Wnt faktorid, TGF-β faktorid Autokriinne signaliseerimine- signaalväljub rakust ning kinnitub raku enda retseptoritele, toimub aukliiduste kaudu Signaliseerimine plasma membraani kinnitunud valkude kaudu Sünaps-neuronist läheb signaal neurotransmitterite kaudu märklaud rakku Rakuväliste signaalmolekulide seostumine raku pinnaretseptoritele või rakusisestele retseptoritele. Raku pinnapealsed retseptorid-hüdrofiilne signaalmolekul Rakusisesed retseptorid- väikehüdrofoobne signaalmolekul kandja valgul liigub rakku ja seal tuuma,kus on intratsellulaarne retseptor. Nt steroidhormoonid Proteiinkinaaside ja -fosfataaside ning GTP seostumise ja hüdrolüüsi osa signaalide sisse ja väljalülitamises. Proteiin kinaasi poolt lisatakse fosfaat valgus oleva aminohappe hüdroksüülrühmale ning aktiveeritakse. Proteiin fosfataas eemaldab fosfori valgul ja inaktiveeritakse
spetsialiseerunud näärmerakud vaid kõik inimkeha rakud. Hormoonid on rakkude poolt toodetavad substantsid, mis primaarse signaalmolekulina edastavad signaali vajatava muutuse tekitamiseks märklaudrakus ja mille sidumiseks on märklaudrakul spetsiifilised retseptorid. Rakkudevahelise signalisatsiooni (regulatsiooni) variandid: · Endokriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul transporditakse märklaudrakuni, kus ta seostub retseptoriga. (Näiteks ACTH sünteesitakse hüpofüüsis, kuid toimib neerupealistele.) · Parakriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub retseptoritega. (pankrease D-rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankrease A- ja B-rakkudele.) · Autokriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja
spetsialiseerunud näärmerakud vaid kõik inimkeha rakud. Hormoonid on rakkude poolt toodetavad substantsid, mis primaarse signaalmolekulina edastavad signaali vajatava muutuse tekitamiseks märklaudrakus ja mille sidumiseks on märklaudrakul spetsiifilised retseptorid. Rakkudevahelise signalisatsiooni (regulatsiooni) variandid: · Endokriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul transporditakse märklaudrakuni, kus ta seostub retseptoriga. (Näiteks ACTH sünteesitakse hüpofüüsis, kuid toimib neerupealistele.) · Parakriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub retseptoritega. (pankrease D-rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankrease A- ja B-rakkudele.) · Autokriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja
- Maosoolestiku peristaltika vähendamiseks ja antikoliinesteraasi mürgisuse vastaselt kasutatakse atropiini. Tegemist on muskariinse antagonistiga. - - Myastenia gravis - seotud vöötlihastega, milles on nikotiiniretseptorid. - Atracurium intramuskulaarse neuromuskulaarse blokaatorina, teeb kerelt aluselise pH juures läbi keemilise degradatsiooni, tegu on Hofmanni elimineerimine. - Adrenergilise retseptori naturaalne keemiline signaalmolekul on noradrenaliin. - Adrenergilise retseptori naturaalne keemiline signaalmolekul on adrenaliin. - Alfa1-adrenoretseptor kutsub esile Inositooltrifosfaadi ja diatsüülglütserooli vabanemist. - Alfa2-adrenoretseptor inhibeerib cAMP-d kui sek.signaalmolekuli. - Südamelihases on Beeta1-adrenoretseptor. - Bronhides on domineeriv Beeta2-adrenoretseptor. - Rasvkoes on domineeriv Beeta3-adrenoretseptor. - Arterioolide silalihastes, mis skeletilihaseid verega varustavad, on
V: Kofaktorina reguleerib proteiini kinaas vit C aktiivsust. 90. Milline ühend leiab reeglina kasutust fosfaatgrupi doonorina valkude fosforüleerimisel? V: ATP 91. Millisel membraanide omadusel põhineb regulatsioon kompartmentalisatsiooni kaudu? a) asümmeetria b) perifeersete valkude suhteline hulk c) selektiivne läbilaskvus 92. Mida mõjutavad reeglina steroidhormoonid? a) ensüümide aktiivsust b) membraanide läbilaskvust c) geenide ekspressiooni 93. Mis asi on sekundaarne signaalmolekul? Kutsuvad esile muutused raku metabolismis. hormoon ei sisene (primaarne signaalmolekul) märklaudrakku vaid seostub viimase plasmamembraanis paikneva valgulise retseptoriga. Plasmamembraanis hormooni siduv osa paikneb väljaspool rakku. Hormooni seostumine retseptoriga indutseerib viimases konformatsioonilised muutused, mille tagajärjel aktiveeritakse lõpuks sekundaarse signaalmolekuli sünteesi katalüüsiv ensüüm. 94. Kirjeldage peptiidhormoonide funktsioneerimise põhimõtet? 95
õpetan, isegi minu jaoks on keeruline kõigel sellel silma peal hoida. Mul on oma arstide kogu, kes sellega tegeleb, kes mind aitab. Ja ometi praegusel hetkel oleme täiesti alguses. Uskuge mind, lähema 2-3 aasta jooksul 2 paljud inimesed saavad tuttavaks lämmastikmonooksiidiga, saavad sellest teada ja loevad sellest. · Lämmastikmonooksiid aitab säilitada, kaitsta ja taastada iga rakku meie kehas. · NO on signaalmolekul, mis algatab keha kõiki protsesse ja funktsioone. Meie organismis ei ole mitte ühtegi kudet, mitte ühtegi süsteemi, mis ei oleks seotud lämmastikmonooksiidiga. Väga lihtne näide. Me kõik hingame. Selleks et olla elus, sa pead hingama. Hingame sisse hapnikku, hingame välja süsinikdioksiidi. Kui sa hingad sisse, võtad hapnikku, mis kopsudes ennast peab siduma verega ja siis kannab veri selle igale poole organismis laiali südamesse, elunditesse lihastesse
amiinid. Kuna nad on tugeva bioaktiivse (hormonaalse, neurimediatoorse) toimega, nimetatakse neid biogeenseteks amiinideks. Dekarboksüülimine tekitab trüptofaanist trüptamiini, 5-hüdroksütrüptofaanist serotoniini, 3,4-dihüdroksüfenüülalaniinist dopamiini, histidiinist histamiini, klutamaadist GABA, seriinist kolamiini, tsüsteiinist tauriini, ornitiinist putrestsiini jne. Histamiin – on lokaalne keemiline signaalmolekul. Nende toime piirdub väikese rakurühmaga, kuna lammutatakse kiiresti. Histamiini sekreteerivad nuumrakud ja tsirkuleerivad basofiilid (vabastavad seedehormoonide toime, vigastus, pületik, allergeenid). Histamiin vahendab rakulisi ja süsteemseid vastuseid: maohappe sekretsioon, allergiline reaktsioon, põletik jt. Histamiin on tugev vasodilataator, muudab veresoonte endoteeli läbitavamaks. Tema vabanemisel tekivad allergilised sümptomid,
kuumale, (aktiveerides geene ja tekitades uusi valke). Kõik reaktsioonid mis nende stresside puhul esinevad ei sõltu siiski ABA-st. ABA reguleerib õhulõhede avatust, ABA retseptorid asuvad nii õhulõhede sulgrakkude plasmamembraanis kui ka rakusisestes valkudes. Pärast retseptoriga seondumist käivitatakse protsesside ahel mis viib kas membraanjuhtivuse muutustele või RNA sünteesi muutustele. • Etüleen - (C2H4) ehk (H2 - C = C - H2). Etüleen on signaalmolekul viljade valmimisel, patogeenide (seened, bakterid, viirused) rünnaku puhul (patogeenide rünnaku puhul tõuseb etüleeni sünteesiva ensüümi, ACC (aminotsüklopropaan-karboksüülhappe) süntaasi ja etüleeni enda hulk taimes). Signaali järgselt suureneb mitmete hüdrolüütiliste ensüümide (kitinaas, glükanaas, fenüül- ammoonium liaas ehk PAL) süntees ja tekivad muutused rakuseintes. Etüleen tekib ka madalate (positiivsete) temperatuuride korral
näärmerakud, vaid sisuliselt kõik inimkeha rakud ·Hormoonid on rakkude poolt toodetavad substantsid, mis primaarse signaalmolekulina edastavad signaali vajatava muutuse tekitamiseks märklaudrakus ja mille sidumiseks on märklaudrakul (plasmamembraanis, tsütoplasmas, tuumas, mitokondrites või mujal) spetsiifilised retseptorid. Rakkudevahelise signalisatsiooni (regulatsiooni) variandid: ·Endokriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul transporditakse märklaudrakuni, kus ta seostub retseptoritega (Näiteks, ACTH sünteesitakse hüpofüüsis ja toimib neerupealistele). ·Parakriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub retseptoritega (pankrease D rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankrease A ja B rakkudele). ·Autokriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku
Signaali ülekanne intratsellulaarsete retseptorite kaudu Aktiveeritud retseptor käivitab rakus rea keemilisi reaktsioone, millede abil signaal rakus liigub ja jõuab tsütoplasma valkudeni või tuuma. Steroididele, kilpnäärme hormoonidele, retinoididele. Steroidhormoonide retseptorid 13 Intratsellulaarsed. Steroidi sidumise koht ja DNA sidumisekoht. Tamoksüfeen on östrogeeni antagonist, rinnavähi ravim. Signaalmolekul tuleb läbi membraani, moodustab retseptoriga ligand-retseptor kompleksi millele seondub valk-koaktivaator, ning kogu komplekt saab seonduda DNA-le. Östrogeeni retseptor seostub DNA järjesusega 5'-AGGTCA-3'. 14
· Stimuleerib granulotsüütide proliferatsiooni ja diferentseerumist · Kasutatakse neutropeenia ravis (neutrofiilide madal tase) · Pelgfilgastrimi poolestusaeg organismis on 15-18 tundi (vs filgrastim 3-4 tundi) Prolia® (denosumab) e XGEVA® · Monoklonaalne antikeha, mida kasutatakse osteoporoosi ravis · Takistab organismil hävitamast luukudet · Denosumab sihtmärk on RANK ligand (Receptor Activator of Nuclear Factor B ligand), mis on põhiline signaalmolekul luukoe hävitamiseks · Aastaid oli epogen enimmüüdud aneemia ravim USAs. Valitsus on maksnud nende ravimite eest rohkem kui 60 miljardit dollarit alates aastast 1989. Ja see ravim oli aastaid suurim ravimikulu tervishoiu süsteemile. · 2007 aastal ilmnes, et mitmed onkoloogid teenisid väga suuri kasumeid EPO brändi ravimite välja kirjutamisest Anti-VEGF vähiteraapia · Angiogenees uute veresoonte moodustumine
■ peptiidse struktuuriga hormoonid ○ Lipiidlahustuvad hormoonid ■ kilpnäärme hormoon ■ steroidsed hormoonid ■ vitamiin D3 hormoon Hormoonide teket reguleeritakse närvisüsteemi kaudu antavate impulssidega, paljud kesknärvisüsteemi struktuurid valmistavad nn neurohormoone ja närviimpulsidki toimivad kudedele ülekandeainete ehk transmitterite vahendusel. Hormoonide teed efektorini jagatakse : 1. endokriinne toime - Endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul transporditakse märklaudrakuni, kus ta seostub retseptoritega (Näiteks adrenokortikotroofne hormoon sünteesitakse hüpofüüsis, kuid ta toimib neerupealistele ) 2.parakriinne toime - Endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub seal retseptoritega ( pankrease D-rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankrease A- ja B-rakkudele ) 3
valgulise retseptoriga. Edasi liigub hormoonretseptor kompleks raku tuuma, kus ta seostub kindlatele piirkondadele DNAl ja seeläbi kas aktiveerib või inhibeerib teatud geenide transkriptsiooni ja muudab seega ka vastava geeni poolt kodeeritava valgu hulka rakus. Nagu me näeme, toimib steroidhormoonide ja nendega sarnaste hormoonide vahendatud regulatsioon läbi kindlate valkude hulga regulatsiooni rakus.) 103. Mis asi on sekundaarne signaalmolekul? Teist tüüpi rakulised vastused hormoonide toimele hõlmavad rakusiseste sekundaarsete signaalmolekulide (ingl. second messenger) sünteesi. Hormoonvastusena sünteesitud sekundaarsed signaalmolekulid kutsuvad esile juba muutused raku metabolismis. 104. Kirjeldage peptiidhormoonide funktsioneerimise põhimõtet? 105. Milline toodud molekulidest on sekundaarne signaalmolekul? (erinev valik) (küsimuses võib esineda üks kolmest sekundaarsest signaalmolekulist: cAMP, diatsüülglütserool ja
tunneb ära C1qr2s2. Üks IgM või vähemalt 2 IgG klassi antikeha. Kui C1q on seostunud, muutub ka tema konformatsioon ja see toob kaasa varjatud seriin - proteaasse aktiivuse avaldumise. Veres on olemas komplemendi faktor C4 ja C2, mis on selle proteaasi substraadid. Mida tähendab ülemine on valgu nime peal – varajtud proteaasne aktiivsus, tegu on zümogeeniga. Need lõigatud tükid moodustavad kompleksi C4b2a. C4a on signaalmolekul. C4b2a substraadiks n C3 faktor. Kui C3 lõigatakse, siis üks osa sellest seostub olemasoleva C4b2a-ga ja tekib suurem val C4b2a3b, millel on oma substraat ja proteaasne aktiivsus, selle substraat on C5. Osa sellest 3b-st ei seostu C4b2a-ga, vaid võib seostud amitmesgusutele pindadele, aminorühmade, hüdroksüülpindadega, kui kiirest seostuda ei saa siis reageerib mingi tioolesterside kuskil möllas jahm mhm jeh mnm
kahest suudab edasi jaguneda, kuid teine tütarrakk asub diferetsneeruma ehk eristuma, omandades antud rakutüübile spetsiifilsied tunnused (kuju, funkstsiooni jne). Vanad rakud surevad programmeeritud rakusurma ehk APOPTOOSI käigus. Tüvirakud diferentseeruvad mingi kindla koe rakuks. Rakkude juures keskonnas asuvad spetsiifilised valgulised (kasvu)faktorid ja signaalmolekulid suunavad rakkude diferentseerumist induktsiooni abil – näiteks lahustuv signaalmolekul indutseerivast rakust seostub tüviraku rakupinna retseptorile, mis seejärel omandab ensümaatilise aktiivsuse ja edastab signaali järgnevatele molekulidele nende ensümaatilise modifitseerimie abil. Need omakorda modiftseerivad järgmisi valke. Signaaliülekande raja (ahela) viimane aktiveeritud lülivalk liigub tuuma ja osaleb antud rakutüübi funktsioneerimiseks vajalike geenide ‘’sisselülitamises’’. Tüviraku potentsus (võime diferetseeruda
säilitamise, kui analüüsi suhtes). Vajadusel (RNA-viiruste analüüs) kasutatakse näiteks revertaasi polümeraas mis sünteesib RNA pealt DNA. Valgud- koosnevad ah, nende kaudu jõuab pärilik info tunnustesse Replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon- matriitssüsteemireaktsioonid Nukleosiid- suhkur + lämmastikalus Nukleotiid- suhkur+ lämmastikalus+ fosfaatrühm ( lisaks nukleiinhappe mood. On teisi ül: ATP, koensüümide koostises- CoA, signaalmolekul-cAMP Nukleiinhape- tekib kui nukleotiidid seostuvad omavahel fosfodiestersildadega. Nukleosoom- kromatiinaine struktuurelement, DNA on keerdnud ümber 8 histooni gloobuli. Superheeliksi struktuur kaitseb DNA-d DNAaaside eest ( topoisomeraasi toimel moodustub) Heterokormatiin- inaktiivne DNA, tsentromeeri ja telomeeri piirkond Eukromatiin-aktiivne DNA 2. DNA/RNA nukleotiidne koostis (tüüp/nimetus, komplementaarsus) A ja G puriinalused ja C,T, U pürimidiinalused
funktsionaalse tähtsusega. ● miRNA – mikro RNA (microRNA). Väikesed, 20-25 nt. Reguleerivad geenide avaldumist (mõjutab mRNA aktiivsust ja stabiilsust) 26. Kirjelda RNA protsessingu kolme peamist osa Esineb eukarüootides. ● mRNA esmase transkripti 5’-otsa müts (cap), tagurpidi RNA 7-metüülguanosiin-5’-müts. Side on 5’-5’ fosfaatside. Lisatakse elongatsioonil. Funktsioon on kaitsta lagundamise eest (ribonukleaasid), olla signaalmolekul transpordil ning anda märku ribosoomile, kus on õige koht alustada translatsiooni. ● mRNA splaissing Intronite kõrvaldamine geeni splaissingul. Teatud regioonid lõigatakse välja lariaat-struktuuri abil. Eksonid - järjestuse osa, mis jääb alles. Intronid - väljalõigatud järjestuse osad. ● mRNA polüadenüleerimine Lisatakse ahela 3’ otsa polü(A) saba (polüadenüleerimine). Teostatakse polü(A)-polümeraasi abil
edasi kapillaaridesse ja satuvad seega vereringesse. suhteliselt aeglane b) parakriinne signalisatsioon - rakud toodavad lokaalseid mediaatoreid, mis toimivad ainult vahetus läheduses olevatele rakkudele; lokaalsed mediaatorid lagundatakse või seotakse väga kiiresti, nii et ringlusse satub neist väga tühine hulk. Tüüpiline lokaalne mediaator on histamiin, mida eksotsüteerivad sidekudedes olevad nuumrakud. Huvitav lokaalse mediaatorina toimiv signaalmolekul on NO, mis käivitab tsüklilise GMP-ga seotud signaali ülekande raja. Seda ainet kasutatakse juba üle 100 aasta stenokardia raviks. Normaalselt organismis sünteesitakse NO-d ensüümi NO süntaasi poolt, mis deamineerib arginiini. NO toimib lokaalse mediaatorina, ta difundeerub läbi membraanide ja mõjutab naabruses asuvaid rakke. Närvikasvufaktorit e. NGF-i (nerve growth factor) sünteesivad kõik koed, mis on innerveeritud sümpaatiliste neuronite poolt
25. Milleks on vajalik müeliinikiht aksonite ümber ja kuidas see moodustub? Na kanalid on lokaliseerunud peamiselt Ranvier'i sõlmedes (müeliinivabad piirkonnad piki närvirakke) ja impulse edasiliikumisel see hüppab müeliiniga kaetud kohtadest (~1mm pikkused) üle. Müeliini tekitavad perifeerses närvisüsteemis Schwanni rakud, mis ümbritsevad neuroneid, ja tsentraalses närvisüsteemis oligodendrotsüüdid. 26. Defineerige signaalmolekul (sünonüümid - neuromediaator, neurotransmitter, virgatsaine). Keemiline ühend, mis tagab rakkudevahelise informatsiooni vahetuse, signaalide edasikandumise. Märklaudrakkudega seonduv signaalmolekul põhjustab konformatsiooni muutust retseptoris ning sellele järgnevalt erinevate protsesside läbi muutust raku talitluses. 27. Kuidas toimub signaalmolekuli sekreteerimine sünapsisse ja kuidas indutseeritakse sünapsijärgses neuronis närvi-impulsi teke.
Nagu me näeme, toimib steroidhormoonide ja nendega sarnaste hormoonide vahendatud regulatsioon läbi kindlate valkude hulga regulatsiooni rakus.) 103. Mis asi on sekundaarne signaalmolekul? Teist tüüpi rakulised vastused hormoonide toimele hõlmavad rakusiseste
eukarüooti). GacS-GacA süsteem on üks paremini kirjeldatud P. aeruginosa signaalisüsteemidest, mille abil bakter reguleerib nii akuutset kui ka kroonilist infektsiooni. Mõlemad funktsionaalsed valgud GacS ja GacA on vajalikud taimede, nematoodide, putukate ja imetajate nakatamiseks ning bakteri patogeneesiks. GacS-GacA süsteem on vajalik virulentsusgeenide aktiveerimiseks, kui ka kroonilise infektsiooni korral biofilmi ja N-atsüül-homoseriini (hulgatunnetuse signaalmolekul) geenide aktiveerimiseks ja liikumisgeenide transkriptsiooni pärssimiseks. Vaatamata sellele, et GacS-GacA on põhjalikult uuritud kahekomponentne signaalsüsteem, pole pseudomoonastes teada, mis on signaaliks, mida GacS vastu võtab. Sugukonna Enterobacteriaceae liikidel on teada, et GacS paraloog BarA tunnetab orgaaniliste hapete nagu atsetaadi kogunemist keskkonda. GacS on hübriidne sensorkinaas, mis kannab fosfaatjäägi GacA-le, mis on transkriptsiooni regulaator
vitamiinid ensüümide kaudu, olles ensüümide koostisosaks (koensüümid!) 25. Hormoonid ja hormonoidid: üldiseloomustus, toimemehhanism. Hormoonid on bioaktiivsed endogeensed ainrd, mida KNS kontrolli all sünteesitakse spetsialiseerunud näärmetes, sekreteeritakse otse verre või lümfi ja trantsporditakse märklaudrakuni, millele toimides avaldubki nende regulatoorne toime metaboolsetele protsessidele. Signaali ülekanne rakult rakule toimub signaalmolekulide abil. Signaalmolekul (primaarne ülekandja) Retseptor Sekundaarsed signaalid (sekundaarsed ülekandjad) Spetsiifiliste ensüümide või valkude modifitseerimine Metaboolne vastus (metaboolse raja funktsioneerimise muutus, raku talitluse vajalik muutus). 26. Antibiootikumid ja nende toime. Antibiootikumid on elusorganismide (bakterite, seente) produtseeritud või tööstuslikult sünteesitud ained, mis surmavad mikroorganisme või pärsivad tugevalt nende kasvu ning
üks tütarrakk kahest suudab edasi jaguneda, kuid teine tütarrakk asub diferetsneeruma ehk eristuma, omandades antud rakutüübile spetsiifilsied tunnused (kuju, funkstsiooni jne). Vanad rakud surevad programmeeritud rakusurma ehk apoptoosi käigus. Rakkude juures keskonnas asuvad spetsiifilised valgulised (kasvu)faktorid ja signaalmolekulid suunavad rakkude diferentseerumist. Induktsiooni abil – näiteks lahustuv signaalmolekul indutseerivast rakust seostub tüviraku rakupinna retseptorile, mis seejärel omandab ensümaatilise aktiivsuse ja edastab signaali järgnevatele molekulidele nende ensümaatilise modifitseerimie abil (nt fosforüülimise ehk fosforo lisamise aminohapetele seriin, türosiin või treoniin). Need omakorda modiftseerivad järgmisi valke. Signaaliülekande raja (ahela) (signal transduction pathway) viimane aktiveeritud
5 signaali liikumine ainult ühes suunas sünapsieelse raku aksoni terminalilt sünapsijärgse raku dendriidile. 25 Milleks on vajalik müeliinikiht aksonite ümber ja kuidas see moodustub? Aksonid on ümbritsetud müeliinikihiga, mida toodavad neuronite ümber paiknevad rakud (Schwanni rakud). Need rakud on mitmekordselt keerdunud ümber neuronite ja moodustavad isoleeriva kihi. 26 Defineerige signaalmolekul (sünonüümid - neuromediaator, neurotransmitter, virgatsaine). Signaalaine e. mediaatori e. transmitteri toimimise põhimõtted: mediaatori interaktsioon retseptoriga, interaktsiooni ülekanne raku sisemusse (ioonkanalid, G-valgud, cAMP, IP3, DAG, Ca2+), raku funktsionaalse aktiivsuse muutumine. Rakud ekspresseerivad oma membraanis signaalmolekule, mis toimivad rakkude otsesel kokkupuutel. Kui signaalmolekul (neurotransmitter, valguline hormoon) on seostunud rakupinnal temale spetsiifilise
tütarrakk kahest suudab edasi jaguneda, kuid teine tütarrakk asub diferetsneeruma ehk eristuma, omandades antud rakutüübile spetsiifilsied tunnused (kuju, funkstsiooni jne). VANAD RAKUD surevad programmeeritud rakusurma ehk APOPTOOSI käigus. Tüvirakud diferentseeruvad mingi kindla koe rakuks. Rakkude juures keskonnas asuvad spetsiifilised valgulised (kasvu)faktorid ja signaalmolekulid suunavad rakkude diferentseerumist. INDUKTSIOONI abil – näiteks lahustuv signaalmolekul indutseerivast rakust seostub tüviraku rakupinna retseptorile, mis seejärel omandab ensümaatilise aktiivsuse ja edastab signaali järgnevatele molekulidele nende ensümaatilise modifitseerimie abil (nt fosforüülimise ehk fosforo lisamise aminohapetele seriin, türosiin või treoniin). Need omakorda modiftseerivad järgmisi valke. Signaaliülekande raja (ahela) viimane aktiveeritud lülivalk liigub tuuma
tütarrakk kahest suudab edasi jaguneda, kuid teine tütarrakk asub diferetsneeruma ehk eristuma, omandades antud rakutüübile spetsiifilsied tunnused (kuju, funkstsiooni jne). VANAD RAKUD surevad programmeeritud rakusurma ehk APOPTOOSI käigus. Tüvirakud diferentseeruvad mingi kindla koe rakuks. Rakkude juures keskonnas asuvad spetsiifilised valgulised (kasvu)faktorid ja signaalmolekulid suunavad rakkude diferentseerumist. INDUKTSIOONI abil näiteks lahustuv signaalmolekul indutseerivast rakust seostub tüviraku rakupinna retseptorile, mis seejärel omandab ensümaatilise aktiivsuse ja edastab signaali järgnevatele molekulidele nende ensümaatilise modifitseerimie abil (nt fosforüülimise ehk fosforo lisamise aminohapetele seriin, türosiin või treoniin). Need omakorda modiftseerivad järgmisi valke. Signaaliülekande raja (ahela) viimane aktiveeritud lülivalk liigub tuuma ja osaleb antud rakutüübi funktsioneerimiseks vajalike geenide `'sisselülitamises''
abil või pumbatakse ta tagasi aksoni terminaali. Autokriinne signalisatsioon seisneb selles, et mingi rakkude grupp on võimeline reageerima teatud induktoritele, kuid üksik isoleeritud rakk ei reageeri samale induktorile. 19. Signaalide ülekanne rakus ning selles osalevad retseptorid (ioonkanal-, katalüütilised-, G-valk-seoselised retseptorid). G- valkude osalus signaaliülekandes. Sekundaarsed käskjalgmolekulid (Ca-ioonid, cAMP). Kui signaalmolekul on seostunud rakupinnal temale spetsiifilise retseptoriga, siis selle tagajärjel tekitatakse üks või mitu rakusisest signaali, mis muudavad selle sihtraku käitumist. ioonkanal-retseptor. Ioonkanal-retseptorid - Ligandi seostumisel retseptoriga muutub selle konformatsioon ning tekib vaba läbipääs teatud ioonidele. Selline on näit. atsetüülkoliini retseptor lihasrakkudel. Katalüütilised retseptorid - kui ligand on seostunud, siis retseptor muutub ensümaatiliselt aktiivseks
hüdrolüütiliste ensüümide abil või pumbatakse ta tagasi aksoni terminaali. Autokriinne signalisatsioon seisneb selles, et mingi rakkude grupp on võimeline reageerima teatud induktoritele, kuid üksik isoleeritud rakk ei reageeri samale induktorile. 19. Signaalide ülekanne rakus ning selles osalevad retseptorid (ioonkanal-, katalüütilised-, G-valk- seoselised retseptorid). G-valkude osalus signaaliülekandes. Sekundaarsed käskjalgmolekulid (Ca- ioonid, cAMP). Kui signaalmolekul on seostunud rakupinnal temale spetsiifilise retseptoriga, siis selle tagajärjel tekitatakse üks või mitu rakusisest signaali, mis muudavad selle sihtraku käitumist. ioonkanal- retseptor. Ioonkanal-retseptorid - Ligandi seostumisel retseptoriga muutub selle konformatsioon ning tekib vaba läbipääs teatud ioonidele. Selline on näit. atsetüülkoliini retseptor lihasrakkudel. Katalüütilised retseptorid - kui ligand on seostunud, siis retseptor muutub ensümaatiliselt aktiivseks
Neis on väike polaarne nn "pea" osa ja kaks pikka hüdrofoobset "saba" 10) Sfingolipiidid on lipiidid, mis sisaldavad alifaatset aminoalkoholi (C18, sfingosiin) või sellega sarnast ainet. Sfingolipiide on kolm klassi, sfingomüeliinid, tserebrosiidid ja gangliosiidid. Nad on närvirakkude, aju hallolluse koostises. Lisaks ka Rakumembraani koostises. 11) a) - b) + c) + d) + e) kergelt lahustuv f)+ g) - h) - 12) a) 5,2 mM b) 140-150g c) u10g d) u 1g/ööpäevas. 13)Prostaglandiin on signaalmolekul, mida toodetakse erinevalt hormoonidest mitte endokriinselt vaid raku siseselt. Neid sünteesitakse asendamatutest rasvhapetest (alpha -linoleenhape (omega-3- rasvhape) ja linoleenhape (omega-6-rasvhape)) omega-3- rasvhape: omega-6-rasvhape c)Igas prostaglandiinis on 20C aatomit ja nende seas üks vieeliikmeline tsükkel. d)Prostaglandiinidel on palju erinevaid ülesandeid inimese organismis nagu valu ja põletiku põhjustamine, põhjustavad silelihaste lõdvenemist ja kokkutõmbumist,
Refraktoorses perioodis on Na kanalid suletud ja ainult K saab liikuda rakust välja. 36. Milleks on vajalik müeliinikiht aksonite ümber ja kuidas see moodustub? Müeliin suurendab kiirust, millega impulss saab liikuda mööda närvikiudu. Signaal n-ö "hüppab" ühest müeliinita kohast järgmisele. Käitub natuke nagu isolaator juhtmel. Seda toodavad Schwanni rakud (perifeerses närvisüsteemis) ja oligodendrotsüüdid (tsentraalses närvisüsteemis). 37. Defineerige signaalmolekul (sünonüümid - neuromediaator, neurotransmitter, virgatsaine). Neurotransmitter ehk neuromediaator ehk virgatsaine on keemiline aine, mille abil neuron (närvirakk) edastab keemilise sünapsi kaudu närviimpulsi teisele (närvi)rakule 38. Kuidas toimub signaalmolekuli sekreteerimine sünapsisse ja kuidas indutseeritakse sünapsijärgses neuronis närvi-impulsi teke. AP liigub mööda presünaptilise raku membraani kuni sünapsini. Seal avanevad
happesekretsiooni maos. Toidu hüdrolüsaatide mõjul vabaneb peensoole I- rakkudest koletsüstokiniin, mis stimuleerib samuti pankrease sekretsiooni (CCK-A retseptorite kaudu), kuid mõju on suurem aatsinuse rakkudele (ensüümide produktsioon). Samuti põhjustab peensoolest vabanev koletsüstokiniin (üle CCK- A retseptorite) sapipõie kontraktsiooni ja sphincter Oddi lõõgastuse, et sapp pääseks peensoolde. Peensoolest vabanev CCK on ka küllastustunde tekitaja (lühiajalise toimega signaalmolekul), seega osaleb toitekäitumise regulatsioonis. 14 Siin vabaneb toidu hüdrolüsaatide mõjul ka GIP, mis samuti soodustab somatostatiini produktsiooni ja vabastab ka insuliini. Peensoole GI rakud produtseerivad gastriini intestinaalses faasis ja mis soodustab püüloruse kontraktsiooni ehk pärsib toidu üleminekut duodeenumisse. Seega on peensoolel oluline roll seedeprotsessi regulatsioonis, aga ka süsteemsemad toimed, mis
mittekovalentselt seotud. Liitensüüm koosneb tavaliselt valkosast + koensüümist 28. Hormoonid : üldiseloomustus ja toimemehhanism Hormoonid on bioaktiivsed endogeensed ained, mida KNS kontrolli all sünteesitakse spetsialiseerunud näärmetes, sekreteritakse otse verre või lümfi ja transporditakse märklaudrakuni, millele toimides avaldubki nende regulatoorne toime metaboolsetele protsessidele. Signaali ülekanne rakul rakule toimub signaalmolekulide abil. Signaalmolekul - Retseptor- Sekundaarsed signaalid - Spetsiifiliste ensüümide või valkude modifitseerimine - Metaboolne vastus (Hormoon ehk sisenõre ehk inkreet on sisenõrenäärmete poolt komplekteeritud bioloogiliselt aktiivne ühend, mis vereringes liikudes avaldab toimet hormooni sihtrakkudele. Hormoonid osalevad aktiivselt imetajate (taimedel fütohormoonid) rakkude taastootmises ning nendega seotud toimingutes. Hormoonide ringlus on
annaabi.ee 
