OBD OBD on diagnoosisüsteem. Mis on valmistatud heitgaaside mürgisust suurendavate rikete avastamiseks. Auto valvab ise sõidu ajal saasteainete kogust mõjutavate süsteemide tööd ja rikke avastamisel hoiatab autojuhti. Standard Mille järgi peavad olema kõikide autode rikkekoodid, nende lugemine, signaallambi MIL töötamine ja süsteemi diagnoosimine ühesugune. Obd 1 võeti esmakordselt kasutusele USA-s 1988 aastal. See süsteem jälgis mootori tööd ja rikete avastamisel süütas signaallambi. Rikekoodide lugemiseks piisas diagnoosimispistikus teatud kellmide ühendamisest ja signaallamp hakkas eri pikkuste vilkumisega näitama rikkekoode. USA-s on autode tehnilise seisukorra järgmiseks kasutatud signaallampe juba pikka aega. Järgmine eneseskontrollisüsteemi põlvkond, mis kannab nimetust OBD 2, võeti kasutusele USA-s 1996 aastal. Kõige suuremaks uuenduseks on siin heitgaaside mürgisuse järgimine ja rikkekoodi salvestushetke parameetrite fikseerimise lisandumine
Põltsamaa Ametikool Omadiagnoosisüsteem A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 1. OBD Diagnoosisüsteem mis on valmistatud heitgaaside mürgisust suurendavate rikete avastamiseks. Auto valvab ise sõidu ajal saasteainete kogust mõjutavate süsteemide tööd ja rikke avastamisel hoiatab autojuhti. Standard mille järgi peavad olema kõikide autode rikkekoodid, nende lugemine, signaallambi MIL töötamine ja süsteemi diagnoosimine ühesugune. EOBD (European On Board Diagnostics) on OBD-2 Euroopa analoog. EÜ direktiivi 1999/102/EÜ kohaselt peab alates 1. jaanuarist 2001 Euroopas müüdavatel uutel, täismassiga kuni 2500 kg, bensiinimootoriga sõidukitel olema EOBD-süsteem; alates 1. jaanuarist 2002 ka kuni 3500 kg täismassiga sõidukitel. Diiselmootoriga sõiduautodel on EOBD kohustuslik 2003. aastast. Erinevalt esimese põlvkonna pardadiagnostikaseadmest on OBD-2/EOBD
S018 =*= POST Järeltoimingute programm S019 L X2 S020 S O0,01 esimene signaallamp S021 = T01 taimer loeb 2 s S022 L X3 S023 S O0,02 teine signaallamp S024 = T02 taimer loeb 2 s S025 L X4 S026 S O0,03 kolmas signaallamp S027 = T03 taimer loeb 2 s S028 L X5 S029 = T04 taimer loeb 2 s S030 R O0,01 signaallambi ennistamine S031 R O0,02 signaallambi ennistamine S032 R O0,03 signaallambi ennistamine S033 EP B) Op. Aadress kood Operant Kommentaar S001 LN I0,02 Stopp nupp S002 S SY21 Programmi käivitamine S003 =*= 01 signaallambid ei põle S004 L I0,01 käivitusnupp
pöörlemissagedustel suureneb ka katkestussagedus. Vooluringi katkestamisega vähendatakse rootori magnetvälja tugevust ja selle kaudu staatori mähistes indutseeritavat pinget. Enamusel generaatoritel on pingereleed ehituselt sarnased st transistorpingereleed või mikroskeemiga elektronreleed. Erinevus on pingerelee vooluringis paiknemises. Osadel generaatoritel paikneb pingerelee vooluringis jadamisi enne ergutusmähist ja osadel peale ergutusmähist. Pingerelee tööd saab jälgida signaallambi abil, mis paikneb masinate armatuurlaual. Enne korras mootori käivitumist signaallamp sütib ja peale käivitumist kustub. Pingerelee töö põhineb Zenerdioodil. Vool pääseb ergutusmähisesse läbi pingerelee transistori T1. Juhul , kui pinge Zenerdioodis tõuseb üle 14V tekib läbilöök ja vool pääseb transistori T2 baasile. Transistor T2 hakkab voolu juhtima. Vool pääseb transistori T1 baasile ja transistor T1 katkestab ergutusvooluringi. Pinge generaatori
Ümberlülitushetke saabumisest teatab juhtplokk aga hästi lühikese pingeimpulsiga. 4.13 Info autojuhile Automaatkäigukastide juhtplokkidel on käigukasti juhtimise programmile lisatud veel ka sisend- ja väljunsignaalide loogilist sõltuvust jälgiv enesediagnoosi programm. Juhul kui mõne signaali parameetrid väljuvad lubatud piirkonnast või muutuvad ebaloogiliselt, loeb juhtplokk selle rikkeks, salvestab rikke parameetrid mällu ja süütab armatuurlaua näidikuplokis oleva rikke signaallambi. Tõsisemate rikete korral lülitub avariireiimile, millega on võimalik piiratud kiirenduse ja võimsusega sõita remondikohta. Mälust rikkehetke parameetrite lugemine on võimalik ainult läbi diagnoosipistmiku selleks otstarbeks valmistatud testriga. Mõnedel autodel on autojuhi täiendavaks informeerimiseks täiendatud näidikuplokki selliselt, et autojuht näeb hetkel sisselülitatud käigu tunnusmärki.
mineku või külglibisemise oht. Kui oht eksisteerib, reageerib ESP ning pidurdab üht või mitut veoki ja haagise ratast. Vajadusel saab süsteem alandada ka mootori pöördeid. · Reavahetuse abisüsteemi puhul on tegemist valvsa "lisa silmaga", mis kasutab radarandureid jälgides nn "pimealas" olevaid sõidukeid. Kui juht lülitab sisse suunatule ja pimealas on objekt, saab juht selle kohta teavet A pillaris asuva visuaalse signaallambi ja sellele järgneva sumisti abil. Aktiivne Ohutus Volvo Trucks on liitunud uurimusprojektiga euroFOT, kus löövad kaasa 28 Euroopa ettevõtet ja organisatsiooni ning eesmärgiks ohutum ja tõhusam maanteetransport. Volvo eesmärk on aastaks 2010 lasta ringlusse 80 seiresüsteemiga veokit. "Projekt on täielikult kooskõlas meie ambitsiooniga ehitada maailma turvaliseimaid veokeid," kommenteerib Carl Johan Almqvist, Volvo Trucks liiklus- ja tooteohutusjuht.
Bimetall regulaator. Kasut temp kahepositsiooniliseks reguleerimiseks temp muutusel valgevase toru pikeneb ja tõmbab invari kontaktid lahti. Kruviga 1 saab invari plaatidele eelpingestuse ja sellega saab seada temp mille juures kontaktid avanevad. Ahju skeemi töö. Kui S lülitatakse sisse siis relee K saab toite. K rakendub ja kontaktidega lülitab ahju sisse ja samuti ka signaallambi. Ahi soojeneb ja kui saavutatakse etteantud temp siis termorelee kontaktid avatakse ja K tagastub ja ahi lülitatakse välja. Ahi jahtub termorelee samuti ja protsess kordub. Manomeetriline reguleerimine Kui temp suureneb siis rõhk suureneb 6est läbi 5e sülfooni 4. Selle mõjul pööratakse kang 3 mille abil paigutatakse kontakti grupp 8. Kontaktid võivad olla elavhõbe kontaktid. Kruviga 1 pannakse vedru 2 eelpinge millega seatakse etteantud temp
Bimetall regulaator. Kasut temp kahepositsiooniliseks reguleerimiseks temp muutusel valgevase toru pikeneb ja tõmbab invari kontaktid lahti. Kruviga 1 saab invari plaatidele eelpingestuse ja sellega saab seada temp mille juures kontaktid avanevad. Ahju skeemi töö. Kui S lülitatakse sisse siis relee K saab toite. K rakendub ja kontaktidega lülitab ahju sisse ja samuti ka signaallambi. Ahi soojeneb ja kui saavutatakse etteantud temp siis termorelee kontaktid avatakse ja K tagastub ja ahi lülitatakse välja. Ahi jahtub termorelee samuti ja protsess kordub. Manomeetriline reguleerimine Kui temp suureneb siis rõhk suureneb 6est läbi 5e sülfooni 4. Selle mõjul pööratakse kang 3 mille abil paigutatakse kontakti grupp 8. Kontaktid võivad olla elavhõbe kontaktid. Kruviga 1 pannakse vedru 2 eelpinge millega seatakse etteantud temp
tori j argsesse sisselaskekanalisse, kust see koos kütte- -si ööni k la p p 13, mis avaneb 4,5 kgf/cm 2 (MT-8 -- seguga satub karterisse. Oli etteannet kontrollitakse klapp- 3,5 + 0,5 kgf/cm2) rõhul ja laseb õli tagasi pumba imikana- anduriga, mis õli normaalsel etteandmisel süütab punase lisse. Kui õlirõhk mingi rikke tõttu langeb alla 1,7 kgf/cm 2, signaallambi. Selleks et õlitus ei sõltuks üksnes mootori siis sulguvad peamagistraaliga ühendatud avariianduri 22 pööretest, vaid ka koormusest, on õlipumba doseerseadis kontaktid ja esilaternal süttib roheline signaallamp. ühendatud trossi kaudu gaasikäepidemega. Peamagistraalist juhitakse õli esimese raamlaagri keres Selline seguõlitus vähendab õlikulu, heitgaaside suitse- paiknevasse ringkanalisse 16 ja sealt mööda väntvõllisse
annaabi.ee 
