2) võimendab signaali sünaptilise summatsiooni põhimõttel 3) filtreerib välja liiga madala toimega ärritajad 4) liiga tugeva ärrituse korral impulsse edasi ei kanna – Väited: – 1. Sensoorne mälu kestab 1s. – 2. Õpitud infost tekib ajus mälujälg. – 3. Uni on vajalik eelkõige vaimsest pingutusest taastumiseks. – 4. Vananedes mälu maht kahaneb. – 5. Sünapsid võimaldavad liikuda signaalidel ühest neuronist teise. – 6. Paljud mürgid ja ravimid mõjutavad sünapsides toimuvat signaali ülekannet. – 7. Välise mõjuta kulgevad ööpäevarütmid on ligikaudu 24-tunnise perioodiga. – 8. Sõnaline info kodeeritakse algselt primaarsesse mällu. – 9. Kuidas toimub info töötlemine sünapsis? Info töötlemine närvisüsteemis toimub sünapside abil. Sünapsid saabuvad neuronisse kahte tüüpi sünapside kaudu: erutussünapside ja pidurdussünapside kaudu
seda parakriinseks signaliseerimiseks. Kaugel asetsevate rakkude mõjutamiseks liiguvad signaallained sihtkohta vereringe vahendusel. See on endokriine signaliseerimine. Tüüpilised signaalained rakkude omavahelises suhtlemises on kasvufaktorid, nende alla kuuluvad ka hormoonid, mis erituvad sisenõrenäärmetest verre ja levivad kõikjale organismi, kuid mõjutavad vaid teatud rakke. Närvirakud on samuti tähtsad loomsete rakkude omavahelises suhtlemises. Närvirakkde signaalidel põhinevad näiteks lihasrakkude kokkutõmbed, aistingud ja mälu.
kujutavad endast vaid osa keerukast aparaadist, mis võimaldab inimesel tajuda välis- ja sisekeskkonna ärritusi. Selle koostisse kuulub kompleks tsentripetaalseid neuroneid erinevates närvisüsteemi osades, sealhulgas nägemise projektsiooni, kuulmistaju, rõhu ja muud tundlikkuse tsoonid suuraju poolkerade koores. Kõikide üksiklülide, mis kuuluvad selle apparadi alla, nimetatakse kas tundeelunditeks või analüsaatoriteks. Analüsaatorite kaudu kesknärvisüsteemi saabuvatel signaalidel on organismi funktsioonide regulatsioonis oluline osa. Need signaalid kutsuvad ühel juhul esile uusi reaktsioone, teisel juhul korrigeerivad antud momendil toimuvat tegevust, kolmandal- jätavad jäljed, mida kasutatakse edaspidises tegevuses, real juhtudel isegi küllalt pikka aja möödudes. Iga analüsaatori funktsionaalses elemendis sisaldub: retseptor, mitu tundeneurooni ja peale selle analüsaatorite tegevus seostub neuronitega, mis paiknevad
muut). *DNA sisald. ajus ei muutu. *Häirub närvisüsteemi talitluseks vajalike valkude süntees. 24. Ööpäevarütmid inimesel avalduvad: kehatemp ööpäevases kõikumine, ärkveloleku-une tsükkel, südame löögisageduse langus, hingamissageduse langus. 25. Sünapsid võimaldavad A)signaali võimendada, B)liikuda signaalidel ühest neuronist teise 26. Sensoonsoorse mälu kestab kaua VALE:Sensoorne mälu on lühiajaline 27. Info töötlemine sünapsis *Info salvestatakse sensoorsesse mällu:sorteerimine,kodeerimine sõnaliselt *Edasi primaarsesse mällu:info ajalisse järjekorda,info saadakse kiiresti *Edasi sekundaarsesse mällu:info kordamine,info ringlus primaarses mälus,ingo saadakse aeglasemalt *Edasi tertsiaarsesse mällu:püsimälu eriline vorm 28
ühes tekib teadvus, teine juhib meie käitumist teadvuseväliselt. 3. teadvuseväline töötlus võib olla täpsem kui teadvustatud töötlus. 4. Mida on teada saadud tähelepanumehhanismide kohta kasutades tähelepanueelseid vihjeid kasutavate katsetega? 5. Too näited, mida teame tähelepanu neutraalse mehhanismide kohta tänu primaatidel läbi viidud katsetega. tema töö põhineb sisemistel kehalistel signaalidel. Need on universaalsed bioloogilised seadused 6. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid? Keskused: ajutüve retikulaarformatsioon(üldine virgutusaine), taalamuse mittespetsiifilised rakutuumad(üldine teadvustavus ja valmisolek), ajukoore otsmikusagar kui tegevust suunav ja koordineeriv piirkond, silmaliigutusi reguleerivad keskused, kiirusagara moodulsüsteemid(nt tp reguleerimise/ümberjagamise ja tähelepanu koondamise
Erutus jõuab vaheajju ja selat paljusid teid mööda edasi suuraju koorele. Analüsaatorid on inimorganismi põhiline informatsiooni organ. Inimorganism kujutab endast isereguleerivat süsteemi. Informatsioon mida organid ja koed humoraalsel teel saavad hormoonide, metaboliitide jne kaudu , omab regulatsiooniprotsessides väga tähtsad, kuid siiski allutatud osa, eriti vegetatiivsete ja liigutusfuntsioonide peenes regulatsioonis. Analüsaatorite kaudu kesknärvisüsteemi saabuvatel signaalidel on organismi funktsioonide regulatsioonis oluline osa. Need signaalid kutsuvad ühel juhul esile uusi reaktsioone, teisel juhul korrigeerivad antud momendil toimuvat tegevust, kolmandal- jätavad jäljed, mida kasutatakse edaspidises tegevuses, real juhtudel isegi küllalt pikka aja möödudes. Tagasiside Signalisatsiooni, mis lähtub tegutsevatest organitest,nimetatakse tihti kübernetikast võetud ternimiga tagasiside
Lk 90-143 1. Mis on homöostaas? Miks on see vajalik? Mille abil seda hoitakse? Vastus: Homöostaas on organismi püsiv sisekeskkond. Organism üritab seda peamiselt närvide ja hormoonide abil säilitada. Vajalik, sest see tagab selle, et organismi biokeemilised protsessid toimiksid. 2. Kuidas ja mille abil rakud omavahel suhtlevad? Vastus: 1) Hormoonidega, mis liiguvad küll veres, kuid mõjutavad teatud rakke 2) Närvirakkude signaalidel põhineb lihasrakkude töö, aistingud ja mälu 3) Rakud mõjutavad oma kuju muutes lähedase naaberraku tööd (nt valged verelibled) 4) Kasvufaktoril on signaallained (eritab tsütoplasma), mis kiirendavad või pidurdavad rakkude kasvu) 3. Kesknärvisüsteemi ehitus. Mis on ja kus asuvad hallaine ja valgeaine? Vastus: Koosneb pea- ja seljaajus ja juhib kogu organismi elutegevust. Hallaine - kesknärvisüsteemi materjal, mille moodustavad närvirakkude kehad ja
ning vastuvõtja üksteist näevad. 2.3 Modulatsioonimeetod -> 2-FSK Frequency-shift keying (FSK) ehk BFSK (Binary Frequency-shift keying) on üks modulatsiooni meetoditest. Digitaalse infoedastuse juures moduleeritakse pidevat kandevõnkumist signaaliga, mis kannab digitaalsümboleid. Kui meil on sagedusmanipulatsioon FSK, siis selle korral sisendjada (binaarne) väärtused 0 ja 1 vastavateks signaalideks s0(t) = A cos( 0t) ja s1(t) = A cos( 1t). Sageduste vahe peab ka signaalidel olema piisav selleks, et vastuvõtul teha vahet, milline komponent siis vastu võeti. Joonis 4. Binaarse FSK näide 2.4 Häirekindel kood -> BCH (15,7) ja RS GF(16) 5-kordse veaparandusega Eriti tähtsa häirekindlate koodide klassi moodustavad BCH koodid, mis on mitmekordseid vigu parandav tsükkelkood. Koodi kasutatakse arvutustehnikas, andmeedastusel, info salvestamisel ja ka meresides. Häirekindel kood BCH (15,7) Tegemist binaarse ehk kahendkoodilise BCH koodiga
antakse enamasti millegi-kellegi suhtes.(2) Enesehinnangu tuuma moodustavad inimese põhilised enesekohased veendumused ning peamine arusaam, missugune inimene te üldse olete. Need veendumused meenutavad tavaliselt kindlat väidet, kuid tõenäoliselt on nad pigem arvamused kui faktid. Need on seisukohad või järeldused inimese enda kohta, millele ta on jõudnud end analüüsides ja mis põhinevad kogemustel, mis elu talle pakkunud on, eriti aga signaalidel, mida ta on saanud selle kohta, milline inimene ta on.(1) 1.1.1. KÕRGE ENESEHINNANG Kõrge enesehinnanguga inimene suudab end tavaliselt võtta niisugusena, nagu ta on. Tal pole raskusi endast lugupidamise ja iseenda tunnustamisega. Ta leiab, et hoolimata inimlikest nõrkustest on ta sisimas väärtuslik, ning naudib seda, mida elu talle pakub.(1) 3 1.1.2. MADAL ENESEHINNANG
1. NEURONID. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Dendiitideks kutsutavad lühikesed järked rakukeha otsas kannavad elektrilisi signaale rakukehasuunas edasi. Neuriit ehk akson pikk jätke juhib signaale neuronist välja. Ravieri' kitsend aitab signaalidel kiiremini kesknärvisüsteemist lihasteni jõuda. Neuriidi lõpu ülesanded jagunevad kaheks pikendamine ja harunemine. Schwannirakud toodavad perifeerses närvisüsteemis neuronitele müeliini. Müeliintupe peamiseks ülesandeks on suurendada impulsside paljunemist müeliiniga kudedes. Mis on närviraku sees? Närvirakul on
enda tunnustamisega. Enesehinnag võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. ( viide: http://tnk.tartu.ee/0enesehinnangust.html) Enesehinnagu tuuma moodustavad põhilised enesekohased veendumused ning peamine arusaam, missugune inimene ise on. Need veendumused meenutavad kindlat väidet, kuid tõenäoliselt on nad vaid oletused. Need on järeldused või seisukohad, millele on inimene jõudnud end põhjalikult analüüsides ja mis peituvad kogemustel, mida elu on neile pakkunud, eriti aga signaalidel, mida ollakse saanud sellekoha milline inimene on. (www.tlu.ee/.../KNK%20u01afa322c892254dfba5e2c457286bdd.doc) Enesehinnag jaguneb kaheks suurimaks osaks: Kõrge enesehinnaguga inimene suudab ennast ja teisi hinnata just sellisena nagu ta on loodud. Ta leiab, et ta on sisimas väärtuslik ning ta naudib seda mida elul on temale pakkuda. Madal enesehinnag on inimene, kes tunneb, et tema sisemine mina on nõrk.,
väitelisele keelele (Cassirer, 1999, lk.52-53). Tuleb vahet teha märkide ja signaalide ning sümbolite vahel. Loomade käitumise vallas on üsna keerulisi märkide ja signaalide süsteeme. Eriti dresseeritud loomad on märkide suhtes tundlikud. Aga need nn. tingitud refleksid loomadel on oma olemuselt täiesti vastandlikud inimese sümboolsele mõtlemisele.Sümbolid ei ole taandatavad signaalidele. Signaal on osa füüsilisest maailmast, sümbol aga osa inimlikust maailmast. Signaalidel on alati füüsiline või materiaalne alus, sümbolitel aga funktsionaalne väärtus. Katsed on näidanud, et kõrgemat liiki loomad suudavad lahendada üsna keerukaid ülesandeid. Järelikult võib ka loomade puhul rääkida intelligentsusest ja kujutlusvõimest, aga vahe on selles, et loomadel on praktiline kujutlusvõime ja intelligentsus, inimesel aga sümboolne. Inimmaailmas on igal asjal oma nimi sümboolne funktsioon läbib kogu inimese mõtlemise, see ei piirdu erijuhtumitega
Mida need teevad? Närvisüsteemi ehituse põhiühikuteks on neuronid, mis kannavad signaale ühest kehaosast teise. 5. Kas signaali saabumine sünapsi tähendab, et postsünaptilises neuronis tekib alati närviimpulss? Põhjenda vastust! Ei, sest muidu tekiks kaos: kõik neuronid vastaksid automaatselt teisest neuronist saabunud signaalile ja puuduks võimalus informatsiooni töödelda. 6. Mida võimaldavad sünapsid? Sünapsid võimaldavad signaalidel liikuda vajalikus suunas ja vajalikku kohta. 7. Millisel juhul neuron närviimpulssi ei edasta? Kuidas seda protsessi nimetatakse? Neuron ei edasta närviimpulsi juhul, kui pidurdavaid ja erutavaid signaale on ühepalju. Seda protsessi nimetatakse postsünaptiliseks pidurduseks. 8. Kuidas mõjutavad närviülekannet alkohol ja nikotiin? Alkohol ja nikotiin mõjutavad närviülekannet ergutavalt. 9. Mille tagajärjel võib tekkida mälukaotus? Mis see on?
milline on sisemine ehitus) 2. opvõimendi 2 põhilülitust, lülituste omaduste erinevused. 3. opvõimendi sageduslikud omadused ja nende mõjutamise võimalused 4. opvõimendi komparaatorina, erineva toimega komparaatorid 5. generaatorite liigutus, erinevate eripära Impullstehnika elemendid Impulsside parameetrid Kaasaegses elektroonikas ja eriti automaatikas kasutatakse nii alalispingelis, vahelduvpingelisi kui ka impulsilisi signaale. Erinevatel signaalidel on kasutamisel erinevusi ning lülituselementide reziimide kui ka kasutatavate lülituste poolest. Impulsilistel signaalidel on eripäraks see, et nende iseloomustamiseks on vaja märksa enam parameetreid kui siinus ja alalis signaalide korral. Impulsilise signaali all mõistetakse voolu, pinge või võimsuse lühiajalist kõrvalekallet püsivast tasemest. 1. Um - Impulsi amplituud ehk max väärtus, max kõrvale kalle impulsi vältel. 2
potentsiaali tase ületab teatud läve, vallandub neuronis närviimpulss. Sageli pole vähese arvu erutussignaalide saabumine neuronisse piisav signaali edasikandmiseks. Kui sünaptilise summatsiooni teel lisandub esialgsele veel mingi teine sünaptiline aktiviseerimine, kantakse signaal edasi. See on vajalik filtermehhanism, et eristada olulisi ärritusi ebaolulistest. Sünapsid võimaldavad signaalidel liikuda vajalikus suunas ja vajalikku kohta. Õppimine on enamasti sünapside modifitseerimise protsess. Inimesed õpivad viiulit/klaverit/tennist mängima, sest ajus asuvate sünapside muutused võimaldavad vastavalt koordineerida omavahel meeleelundite ja lihaste tööd. Kui närvirakku saabub üheaegselt signaal nii erutuva(te) kui pidurduva(te) sünapsi(de) kaudu e erutavaid ja pidurdavaid signaale on ühepalju, siis neuron närviimpulssi ei edasta, nim postsünaptiliseks pidurduseks.
tajutavaid kvaliteete tuli lugeda mitteselgepiirilisteks. Sellega on Descartes sisse toonud eristuse, mida hiljem hakati nimetama primaarsete ja sekundaarsete kvaliteetide erinevuseks. (Kuid samalaadiline eristus tajutava tegelikkuse "arvamusepäraste" ja tegelike omaduste vahel esines juba antiiksetel atomistidel.) Kuigi nn. mitteselgepiirilised kvaliteedid ei esita kehasid nii nagu nad tegelikult on, ei ole jumal neid meile mitte asjatult andnud. Neil on oma bioloogiline tähendus kui signaalidel, mis aitavad meil toimida elu alalhoidvalt. Niisiis kõneleb Descartes kahest substantsist mõtlevast ja ulatuvuslikust , või nagu ta ka nimetab res cogitans ja res extensa. Mõtlev substants ei sisalda mingit ulatuvust, ulatuvuslik substants ei mõtle. Kumbki ei sõltu oma olemasolus teisest. Kuid mõlemad sõltuvad oma olemasolus jumalast kui maailma loojast ja alalhoidjast. Selles tähenduses on üksnes jumal tõeliselt kõigest muust sõltumatu ja niisiis ka ainsana tõeline substants
APC’ga Onkogeenid soodustavad rakkude jagunemist (kasvaja kontekstis) Tüviraku kontekstis: tüvirakud sooles ja nahas on reguleeritud Wnt signaalirajaga Karvanääpsu rakud. B kateniini aktivatsioon muudab karvanääpsu raku saatuse epiermise rakust karvarakuks. Kui B kateniin eemaldada, ei teki enam karvarakke. Ehk siis tüvirakud tekitavad ainult epidermi rakke mitte karva rakke. B kateniin nagu lüliti, mis kontrollib millised rakud epiteeli tüvirakkudest tekivad. Wnt signaalidel on samuti stimulatoorsed mõjud rakujagunemisele, neid hoiavad tagasi Wnt raja inhibiitorid nagu DKK ja sFRP. 10. Epigeneetika 83. Milliste mehhanismidega toimub geneetilise info epigeneetiline reguleerimine? RNA interferents – RDR – RNA polümeraas kaheahelaline RNA (dsRNA) → Üheahelalised interfereerivad RNA-d moodustuvad kaheahelaliselt RNAlt (20-30 nukleotiidi). → Nad paarduvad sihtmärk RNAle ja võivad nii põhjustad mitmeid kahjustusi: 1
väikese võimsuslikude elementidega suhteliselt tugevaid signaale. Samal ajal on impulssignaalid mõneti tülikamad, sest nende iseloomustamiseks on vaja märksa rohkem parameetreid, nendega kaasnevad siirdeprotsessid ja kodeeritud signaalide korral kui puudub õige dekooder ei ole praktiliselt vea otsimine võimalik. Kui siinussignaali iseloomustamiseks piisab ainult kolmest parameetrist no. amplituud, sagedus ja algfaas, siis impulsilistel signaalidel on märksa rohkem parameetreid. .. pinge voolu või võimsuse kõrvalekaldumist mingist asendist. 1. Um Amplituud ja see on impulsi maksimaalne kõrvalekalle impulsi vältel. 2. ti Impulsi kestvus so. ajavahemik impulsi algusest kuni selle lõpemiseni 3. tp Pausi kestvus. Ajavahemik impulsi lõppemisest kuni järgmise impulsi alguseni 4. T Impulsi ajavahemik impulsi algusest kuni järgmise samapolaarsuse impulsi alguseni T 1 5
11. Südametegevuse reflektoorne regulatsioon. Sellest protsessist ei võta osa mitte ainult pikliku aju ja seljaaju keskused, vaid ka hüpotaalamus, väikeaju ja suuraju poolkerade koor. Eriti suur tähtsus on baro- ja pressoretseptoritel, mis asuvad aordikaares ja unearterite hargnemise kohal. Need retseptorid erutuvad rõhu tõusu korral veresoontes ning veresoonte seinte venitusel. Suur tähtsus südame talitluse regulatsioonis on liikumisaparaadi propriretseptorite signaalidel. Kehalisel tööl suureneb nende impulsside hulk, mis pidurdab uitnärvi keskusi ning viib südame löögisageduse tõusule. Südame töö muutub valuärrituste korral ja erinevate emotsioonide (viha, hirm jt.) tingimustes. Kehatemperatuuri muutumisel 1 kraadi võrra muutub südame löögisagedus keskmiselt 10 löögi võrra minutis. Südame talitluse regulatsioonist võtab osa suuraju poolkerade koor. Stardieelne südame löögisageduse tõus on südame rütmi kortikaalse regulatsiooni üheks
eksperimendi puhul ajaleheartikliga aga ainult 33%. Luuletuses olid liiased, informatsioonivabad 40 häälikut sajast, ajalehe juhtkirjas aga 67. Veelgi kõrgem oli liiasus kahe tütarlapse vestluses. Siin piisas 29 häälikust, et ära aimata ülejäänud 71. Ernst Cassirer. Sümboolsete vormide filosoofia 1923-29 Märgi (signaali) ja sümboli eristus. Signaal on osa füüsilisest maailmast, sümbol aga osa inimlikust tähenduste maailmast. Signaalidel on alati füüsiline või materiaalne alus, sümbolitel on ainult funktsionaalne väärtus. Inimene kui sümboleid loov ja kasutav olend Inimkultuur moodustub erinevatest sümboolsetest struktuuridest ehk vormidest. Sümbolid struktureerivad teadvust vastavalt teatud sümboolsetele vormidele nagu: Keel Müüt Religioon Kunst Ajalugu Teadus Need on ühe ja sama teema variatsioonid, ning filosoofia ülesandeks on teha see ühine teema
Transistoride puhul on otstarbekas arvutusteks kasutada parameetreid neil juhtudel, kui sisend-signaalid on väikesed. Suurte sisendsignaalide puhul on õigem valida reziim ja teha arvutused grafoanalüütilistel meetoditel. Sel juhul sooritatakse arvutused põhiliselt staatiliste ja dünaamiliste tunnusjoonte abil. Arvutustulemuste erinevus on tingitud tunnusjoonte mittelineaarsusest, mida parameetrid ei arvesta. Väikestel signaalidel aga võime lugeda tunnusjooni tööpunkti ümbruses lineaarseiks ja see võimaldabki kasutada parameetreid kui kindlaid arvudena väljenduvaid seoseid. Ka on parameetrid kui arvväärtused hästi kasutatavad eri transistoride võrdlemiseks. 6.5.1. Transistori parameetrite süsteemid ja aseskeemid. Transistoride omaduste iseloomustamiseks võime kasutada z-, y- ja h-parameetrite süsteeme. Erinevatel parameetrite süsteemidel on aseskeemid erinevad.
signaalideks. Mikroprotsessortehnikas käsitletakse peamiselt elektrisignaale, kuid erijuhtudel ka optilisi ehk valgussignaale. Suur osa looduslikest ja tehisprotsessidest on pidevatoimelised, s. t neid iseloomustavad pidevad olekusignaalid, mida saab mõõta või hinnata suvalisel ajahetkel. Pidevatoimelisi signaale nimetatakse neid töötlevate (analoog)seadmete järgi analoogsignaalideks. Mikroprotsessortehnika põhineb diskreet- ehk katkelistel signaalidel, millele omistatakse väärtus ainult kindlail ajahetkeil. Diskreetsignaalid jagunevad impulss- ja arvsignaalideks. Impulss-signaalides kodeeritakse informatsiooni impulsi parameetritega. Impulsi olulisemad parameetrid on amplituud (Ai ) ehk kõrgus, kestus (t i ) ehk laius, sagedus (fi ) või periood (τi ) ja faasinurk (ϕi ) ehk nihe taktiimpulsi suhtes. Nende nelja parameetri alusel tuntakse signaalide nelja impulssmodulatsiooni liiki: 1) amplituud-impulssmodulatsiooni
mas tähenduses mõistetakse GPSi all kaarte, mis lubab automaatselt jälgida (Ameerika Ühendriikide kaitseminis- oma asukohta vastuvõtja ekraanil kaar teeriumi loodud) ülemaailmset asu- di taustal ning hõlbustab liikumist. koha määramise süsteemi, mis põ- hineb ümber maa kindlaksmääratud GPS-vastuvõtja täpsus väheneb mär- trajektooridel tiirlevatel satelliitidel gatavalt tihedas metsas või kõrghoo- ning nende saadetavatel signaalidel. Et netega ja tiheda asustusega aladel GPS-vastuvõtjat rahuldava täpsusega liikudes, seetõttu ei maksa GPSi sää- kasutada, peab selleni jõudma mini- rastes kohtades täielikult usaldada. maalselt nelja satelliidi signaal, mis on GPS võib tõrkuda töötamast ka kül- tänapäevast satelliitide kogust arves- mades ilmastikuoludes või tühjade tades enamasti saavutatav. Põhiliselt patareide tõttu. Enamiku käsi-GPSide
annaabi.ee 
