4 Praha artiklit, lisaks andsid taboriidid välja oma nõudmised nn. 12 Praha artiklit. 1420 tungisid Saksa-Rooma keisri (ka Tsehhi kuningas) Sigismundi väed Tsehhi. Hussiitide vägesid asus juhtima Jan Zizka, kes kasutas kaitsetegevuses kergesuurtükke ja vankerkindlustusi. Vitkovi mäe lahing 14. juuli 1420 hussiitide võit Vysehradi kõrgendike lahing 1. november 1420 hussiitide võit. 1421 1. juuni Böömimaa ja Määrimaa ütlesid lahti Tsehhi kuningast Sigismundist ja moodustasid oma valitsuse. Kutna hora lahing 6. jan. 1422 hussiitide võit. Nmack Brodi lahing 10. jan. hussiitide võit. 1423 tüli taboriitide ja kariklaste vahel - Jan Zizka juhitud taboriitide väed võitsid lahingu kariklaste vastu 1424 Jan Zizka suri, taboriitide sõjaliseks juhiks sai Prokop Suur Usti lahing 16. jun. 1426 hussiitide võit Tachovi lahing 4. aug. 1427 hussiitide võit 1427-1428 ja 1429-1430 hussiidid rüüstasid Sileesias, Austrias ning Lusaatias ja levitasid oma usku.
Walter von Pletenberg oli viimane tähtis ordumeister. 1501-1503 Vene-Liiwi sõda. Liivlased võitsid tänu millele lükkus Liiwi sõda 50 aasta võrra edasi. XVI sajandil olid kõik Liivimaa naabrid tugevnenud. ROOTSI Gustav Wasa suri 1560 sõja ajal. Kuningaks sai Erik XVI. Rootaslastele ta ei meeldinud. 1569 sai kuningaks Erik XVI vend Johan III. Tema poeg Sigismund valiti ka Poola kuningaks. 1592 - kui suri Johan III sai Sigismundist Poola ja Rootsi kuningas. Tekkis personaal union. Sigismund sai nimeks Sigismund II August. XVII sajandi alguses sai Rootsi kuningaks Gustav Wasa kolmas poeg Karl, Karl IX-na. Kui oli Sigismundi troonilt tõrjunud. 1611 sai Rootsi kuningaks Karl IX poeg Gustav II Adolf. 10 VENEMAA Valitses Tsaar Ivan III. Liivi sõja ajal oli Vene tsaariks Ivan IV ehk Ivan Julm. Ta vajas väljapääsu läänemerele