1595 Täyssinä rahu. Ivan Julm tunnustas Rootsi valdusi Eestis ja loovutas Narva. Riikidevaheline piir Põhja- Jäämereni välja. 1592-99 kuningaks Sigismund (Johani ja Katariina tütar), oli nii Rootsi kui ka Poola kuningas. Klaus Fleming oli Soome väejuht pika viha perioodil, tahtis pärast Johana surma ise kuningaks saada. Oli Juhana suur soosik. 1596-97 talupoegade ülestõus ehk Nuiasõda. Talupoegadele ei meeldinud sõjaväe majutamise kohustus. Palusid abi nii sigismundilt, Karlilt kui ka Flemingilt. Karl õhutas neid Flemingi vastu. Ülestõus algas Pohjanmaalt, aga haaras päris suure ala. Jaakko Ilkka oli talupoegade juht. Klaus Fleming surus maha selle ülestõusu. Suri 2500-3000 talupoega. 1604 kuningaks Karl. Puhkes kodusõda karli ja Sigismundi vahel. Soome aadlid toetasid Sigismundi, aga karl võitis. 1604 kuulutas Karl end kuningaks, aga valitses tegelikult juba varem. Soome aadlid tapeti või vangistati, sest olid Sigismundile truud
- Püsiv rahu Leedu ja Saksa Ordu vahel sõlmiti 1422.aastal MELNOS. Ordule jäi alles Memel. - Leedule avanes pääs Läänemerele, mis eraldas ühtlasi Liivi-ja Preisimaa- selline korraldus jäi püsima 19.sajandini. - Põhjapiir Leedu ja Liivimaa vahel oli kokku lepitud mõni aasta varem ning see vastas enam-vähem praeguse Leedu-Läti piiriga. - Vytauras sai 1429.aastal Püha Rooma Riigi keisrilt SIGISMUNDILT nõusoleku enda kroonimiseks Leedu kuningaks. Kavandatud kroonimise nurjasid siiski Poola ülikud, kes röövisid krooni. Jogaila aga kiitis heaks, kuna V. polnud järglasi. Paraku jäi seegi üritus ära, kuna V. suri 80-aastasel enne oma kroonimist 1430.aastal. Jagelloonid - Vallutuste ja sisserände tagajärjel kujunes Leedu suurvüstiriigist märkimisväärselt multietniline, multikultuurne ja multireligioosne riik. Juba Gediminas kutsus oma riiki
annaabi.ee 
