Suguline paljunemine Mittesuguline paljunemine Järglaste sarnasus vanematega: üksteisest Järglaste sarnasus vanematega: väga erinevad Geneetiliselt identsed, välimus sarnane Järglaste geneetiline varieeruvus: suurem Järglaste geneetiline varieeruvus: väiksem Puudused: vajatakse enamastoi kahte Puudused: Järglased on väga sarnased vanemat Eelised teise sigimisviisi ees: Järglased Eelised teise sigimisviisi ees: On vaja ainult väga erinevad-kohastuvad keskonna ühte vanemat, palju järglasi korraga. tingimustega. Näiteid organismide kohta: kass, koer Näiteid organismide kohta: Sõnajalad, kartulid(mugulatega), maasikas, käsnad
Neil on reeglina 3 paari jalgu Vapsiku pea-liitsilmad,tundlad,suised Siseehitus Pealt on putuka keha kaetud kitiinist välisskeletiga Seedeelnudkond on torujas ning läbib kogu putuka keha Hingamiselunditeks on putukatel erilised torukesed ehk trahheed Meeleelundite põhiüksuseks on tundekarvake ehk sensill Sigimine Putukad on erandtult kõik lahksugulised Peamiselt eristatakse kolme sigimisviisi: lahksuguline, eluspoegimine ja partenogenees Osad putukad arnevad täis- ja osad vaegmoondega Erinevaid putukaid Leinaliblikas Puruvana Kimalane Seitsetäpplepatriinu Toakärbes Sipelgad ja lehetäid Tänan tähelepanu eest ! Humala-eistekedrik
1) Spermid ja munarakud on katseklaasis kokku viidud 2) Mikroinjektsioon sperm süstitakse mikropipeti abil otse munarakku. Mina eelistaksin esimest varianti kuna selle protsessi käigus valitakse välja paremini arenenud embrüod, siis on suurem võimalus positiivsele tulemusele. 3. 1) In vitro viljastamise metoodika puudulikkus 2) Laialdane eetiline vastasseis peeti ebaloomulikuks sellist sigimisviisi ja seetõttu inimesele sobimatuks. Paljud usuringkonnad peavad seda inimelu pühaduse rikkumiseks. Tänapäeval on selle vastu ka Romakatoliku kirik. 4. Ühest küljest jah, sest nende arvukus on muutunud suhteliselt väikseks ning neid ohustab väljasuremine. Kuid teisest küljest, kui kunstlikul teel paljunenud gepardid haigestuvad võib tulemus olla jällegi nende vähesus. (Või kui kasvatada gepardeid
Embrüosiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Embrüosiirdamine inimesel Kui koduloomadel oli embrüosiirdamisega piisavalt edu saavutatud, kerkis esile selle teostamise vajalikkuse ja võimalikkuse probleem ka inimese puhul. Esialgu takistasid seda kaks asjaolu: 1.)Kehavälise (in vitro) viljastamise metoodika puudulikkus. 2.) Laialdane eetiline vastuseis. Sellist sigimisviisi peeti ebaloomulikuks ja seetõttu inimesele sobimatuks. peale selle tekitas pahameelt ka asjaolu, et liigsed embrüod, mida paratamatult luuakse sobivate embrüote väljavalimiseks, enamasti hävitatakse. Embrüosiirdamist kasutatakse peamiselt perekondade puhul, kus naisel esineb mingi terviserike, mis takistab tema rasestumist tavalisel viisil (nt. munajuha umbus). Seda protseduuri võidakse pruukida ka mehe viljakushäirete, näiteks spermide vähesuse või
siiratakse siis naise emakasse. Eelistaksin esimest meetodit, sest see kahjustab munarakku oluliselt vähem, kui teine meetod. 6. 1970.aastatel oli maailmas tugev vastuseis embrüosiirdamise rakendamisele inimesel. Millest võis see põhjustatud olla? Seda takistasid kaks asjaolu. Üheks neist oli kehavälise viljastamise metoodika puudulikkus. Teiseks takistavaks teguriks oli laialdane eetiline vastuseis. Sellist sigimisviisi peeti ebaloomulikuks ja seetõttu inimesele sobimatuks. Peale selle tekitas pahameelt ka asjaolu, et liigsed embrüod, mida paratamatult luuakse sobivate embrüote väljavalimiseks, enamasti hävitatakse. 7. Mis põhjustel tehakse kehavälist viljastamist ja embrüosiirdamist inimesel? Embrüosiirdamist kasutatakse peamiselt perekondade puhul, kus naisel esineb mingi terviserike, mis takistab tema rasestumist tavalisel viisil (nt.munajuha umbus). Seda
Tsütoplasmas on kaks tuuma, väiksem (pisituum) ja suurem (suurtuum). Ripsprotistide keha katab üsna tihe kest. Seetõttu on neil kujunenud toidu vastuvõtmiseks ja jääkainete eritamiseks kindlad raku piirkonnad. Palju sümbionte. Enesekaitseks ja saagi püüdmiseks on vabaltelavatel liikidel kehapinnal paisatid. Viimastest paiskub välja niitjas, teravatipuline moodustis, mille abil halvatakse saak või tõrjutakse eemale ründaja. Sigivad risti pooldumise ning erilise sugulise sigimisviisi, konjugatsiooni teel. Tavalisemad esindajad on: kingloom Paramaecium sp., vesikelluke Vorticella sp., tõrilane Stentor sp., harjaslane Stylonychia sp., koli pusarake e käärsoole balantiid Balantidium coli. Viimane elutseb imetajate, ka inimese jämesooles, toitudes seedimata toiduosakestest. Levinud peamiselt kodusigadel ja rottidel, kust kandub üle ka inimesele. Kõige suurem ainurakne parasiit. Ebasoodsates tingimustes moodustab enda ümber paksu kesta - entsüsteerub
annaabi.ee 
