võib elutseda ka rabade servaaladel, soistel niitudel ja rannaniitudel ning siseveekogude kaldapõõsastikes. Ta uuristab madalaid urge, kuid pesapaikadena kasutab meelsasti ka looduslikke varjekohti või ehitab maapinnale rohust ja samblast pesi. Rannaniitudel võib ta oma kodu rajada ka lihtsalt kivide alla. Niidu-uruhiire toiduks on valdavalt taimede rohelised osad ning rohttaimede, puude ja põõsaste seemned. Nagu kõiki hiiri, iseloomustab ka Niidu-uruhiirt suur järglaskond ja pikk sigimisperiood, mis kestab märtsist novembrini. Selle aja jooksul sünnitab emashiir 3...5 korda, tuues korraga ilmale 3...8 poega. Hiirepojad on sündides ilma karvadeta ja pimedad, nende silmad avanevad 9...10. elupäeval. Ema toidab poegi piimaga umbes 2 nädalat, pojad iseseisvuvad ja saavutavad suguküpsuse 7 nädala vanuselt. Niidu-uruhiire eluiga on lühike - looduses on see keskmiselt 1,5 aastat, väga heades tingimustes 3 aastat.
siis hoiduvad nad enamasti kaldaäärsesse taimestikku, kus on piisavalt niiske ja varjuline. Nad on vägabosavad ning vilkad elukad ning volksavad vette niipea, kui kellegi same kuulevad.Seetõttu on veekonni raske näha Toitu püüab peamiselt maismaal. Suure osa toidust moodustavad putukad, mardikad, kahetiivalised, kiilid ja sipelgad Veekonnad koevad mai teasel poolel, 2 kuni 3 nädalat peale talveunest äramist emasloom koeb 2000 kuni 3000 1,5 kuni 2mm läbimõõduga muna. Sigimisperiood venib pikale sest koetakse mitu portsjonit. Munadearenguks peab veetemperatuur olema vähemalt 16 kraadi. Eestis elutseb lõuna ja edela eestsis üksikutes kohtades ka põhja pool. Saartel puudub täiesti. Esimene fakt veekonnade seas on sugude vahekord ebavõrdne emaseid on 68,6% ja isaseid on 31,4% Teine fakt veekonad on teistest rohelistest konnadest enam võimelised hõivama uusi ja inimtekkelisi veekogusi. http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/RANESC2.htm https://et.wikipedia
Eluviis-ja paik Tegu peamiselt veekogudes või veekogu kallastel liikuva loomaga. Sageli veekogudes suurte segagruppidena koos veekonnaga. Tiigikonnad tulevad talveuneks maismaale. Selleks kaevavad nad kaldapinnasesse uru. Peamiselt leidub tiigikonna erinevates veekogudes ja nende kallastel. Armastab päiksepaistelisi veekogusid ja peamiselt päevaaktiivne loom. Paljunemine Tiigikonnad alustavad kevadel sigimist, kui vee temperatuur on umbes 16 °C. Sigimisperiood, millega kaasneb ka konnakontsert, võib kesta pool suve. Valjema krooksumise tarvis tulevad konna suunurkadest välja häälepõied, mis tiigikonnal on valge värvusega. Isastele tiigikonnadele kasvavad sigimisperioodil eesjalgade esimesele varbale tumedad paksendid pulmatüükad. Levik ja eluiga Levinud Kesk ja Ida-Euroopas (levik jääb Põhja ja Loode Prantsusmaalt idapoole, lõunas levinud ka Põhja-Itaalias, Põhjas puudub praktiliselt Skandinaavias).
urud on lihtsad ja vähehargnevad. Juttselg-hiir hoolib rohkem loomsest toidust - putukatest, tigudest ja ussidest, kuid ta ei ütle ära ka seemnetest, viljateradest, pungadest ja taimevartest. Talveperioodiks, kui värsket taimtoitu kusagilt võtta ei ole, kogub ta omale tagavarasid. Talvel, kui ilmad külmad ja elu karm, võivad juttselg-hiired hulgaliselt ka hoonetesse tungida. Nagu kõik hiired, on ka juttselg-hiir viljakas loom, kes poegib suve jooksul 3...4 korda. Sigimisperiood algab juba aprillis ja võib lõppeda alles oktoobris. Korraga tuuakse ilmale 3...9, isegi kuni 11 poega, kes sündides on paljad ja armetud ning kaaluvad kõigest paar grammi. Hiirepojad kasvavad kiiresti ning nende silmad avanevad 10...12 päeval ja imetamine kestab 2 nädalat. Suguküpsuse saavutavad noored hiired juba 2 kuu vanuselt ning see tähendab seda, et kevadel sündinud toovad enda pojad ilmale juba samal suvel
Peamiseks toiduks on pilliroo, osjade ja kollase vesikupu mahlakad osad. Põldudel ja aedades sööb kartulit, porgandit, peete. Talvel võib süüa ka lehtpuude koort, võrseid ning juuri. Talveks kogub ta ka talvevarusid. Vaenlased. Vaenlasteks on väikesed kärplased, saarmad ,rebased ja paljud suuremad röövlinnud. Looduskaitse all. Ei kuulu looduskaitse alla. Huvitavaid fakte. Mügride sigimisperiood vältab märtsist oktoobrini, mille sees emasloom sünnitab 23 pesakonda, igas 210 poega. Tiinus kestab 29 päeva. Nägemisvõime tekib poegadel harilikult 8 päeva vanuselt, ujuda suudavad alates 10. elupäevast. Imetamine kestab 12 päeva. Noored vesirotid lahkuvad pesast kolme nädala vanuselt. Suguküpseteks saavad kahe kuu vanuselt. Maksimaalne eluiga on neil neli aastat. Kohati võib taimestikule talvevarusid kogudes kahju tekitada. Pojad on sündides pimedad ja saavad nägijateks
pikem kui 80cm. Ta on merikilpkonnaga väga sarnane. On levinud Atlandis ja Vaikses ookeanis. Ta on veel levinud Euroopa rannikul. Ridli toitumine. See liik hoidub tavaliselt rannikuvetesse ja toitub krabidest,limustest ja veetaimedest. Ridlile meeldivad ka selgrootud, kes elavad peamiselt merevee põhjas. Ridli poegimine. Sigimisperioodil rändavad nad parvedena munemis- paikadesse. India ookeanis kestab sigimisperiood augustist jaanuarini,munetakse 90-140 muna. Ridli mune korjatakse Lõuna-Aasia ja Kesk- Ameerika läänerannikul. Lisa. Maailma suurim merikilpkonn elab soojades ookeanides ja on kuni 2 meetri pikkune. Merikilpkonnad tulevad munemiseks üksildastele meresaartele ja jätavad oma munad liiva sisse. Koorunud kilpkonnapojad on vaid 5 cm pikkused. Merikilpkonnad elavad kuni 300 aastaseks.
2 võivad nad olla kuni 70 isendist koosnevate seltsingutena (nt eriti headel toitumisaladel, lumevälja servades). Emased jäävad imetamis perjoodil poegade lähedale. Emaloom hoiatab poegi ohu eest klõpsuvate häälitsustega (mida tehakse hammastega). Võitlemisel kasutavad valgejänesed tagakäppi (löögid) ja eeskäppi (poksimine). Neil on väga hea kuulmine ja hea haistmine. Nad võivad joosta kuni 64km/h. Sigimisperiood on valgejänestel veebruarist augustini. Pesakonnas on 1-5vahel ka kuni 13 poega. Külmemas kliimas on pesakonnad suuremad. Vastsündinud poegadel on karvkate täielikult olemas ja silmad avatud. Peale poegimist lahkub emajänes kohe poegade juurest ja käib neid ööpäevas ainult paaril korral imetamas. Õhtul enne pimedust ja hommikul ennem päikese tõusu. Nii ei leia vaenlased emajälgede järgi poegi üles. Piimast võõrduvad pojad kolmenädalaselt. Eluiga on valgejänestel
elust puu otsas. seemned, toiduvarusid. Pteromys volans Kaal 95-170 tagajäsemete pungad, noored grammi vahel on oksad, seened, nahakurd marjad Närilised Tüvepikkus 25- Vähearenenud Sigimisperiood Poolveelise Taimtoiduline: Jahiuluk Looduslik Ondatra 40 cm ujulestadega märtsist eluviisiga. järvekõrkjas, kodumaa on Ondatra Mass 0,9-1,3 tugevad taga- septembrini. Tegutseb pilliroog, Põhja- zibethicus (2,4) kg jäsemed ja videvikus
Ø Ridlile meeldivad ka selgrootud, kes elavad peamiselt merevee põhjas. Ridli poegimine. Ø Sigimisperioodil rändavad nad parvedena Muutke teksti laade munemis-paikadesse. Teine tase Ø India ookeanis kestab Kolmas tase Neljas tase sigimisperiood augustist Viies tase jaanuarini,munetakse 90-140 muna. Ø Ridli mune korjatakse Lõuna-Aasia ja Kesk- Ameerika läänerannikul. Lisa. Ø Maailma suurim merikilpkonn elab soojades ookeanides ja on kuni 2 meetri pikkune. Merikilpkonnad tulevad munemiseks üksildastele meresaartele ja jätavad oma munad liiva sisse
Kui aga suveti on õues alla 10 C, võib esineda kasetriibikul külmatardumist. Kasetriibik on segatoiduline, mis tähendab, et ta sööb nii taimi kui ka erinevaid putukaid. Loomse toidu moodustavad enamasti sipelgate ja mardikate vastsed ning munad, ämblikud, vihmaussid ja limused. Taimse osa kasetriibiku toidust moodustavad puu- ning teraviljad, rohttaimede ja puude seemned, õied, pungad ning ka lehed. 3. Paljunemine ja areng Kasetriibiku sigimisperiood algab mais. Tiinus kestab 30 päeva ning seega sünnivad pojad juunis või juulis. Enamasti on pesakonnas 4-5 poega, kuid võib ka juhtuda, et on vähem või koguni 11 poega. Aastas poegitakse vaid üks pesakond, mis võib olla kasetriibiku jaoks nii 4 esimene kui ka viimane pesakond, sest nende eluiga on lihtsalt niivõrd lühike. Pojad on sündides pimedad ning abitud.
rütmiliselt lüües vastu puukoort. Isased toovad ka emastele pulmakingitusi, milleks võib olla mõni putukas. Mõnikord toovad isased emasele söödava putuka asemel pulmakingiks võrguniitidesse pakitud kivikese, mis on partneri endi huvides petmine. Loomulikult ei puudu ka isaste vahel konkurents, mille käigus isased kas tantsivad või trummeldavad vms võidu. Põhimõtte poolest käib inimestel asjad samamoodi. Inimestel on küll see ,,sigimisperiood" aastaringselt, kuid tantsimise asemel mehed lihtsalt eputavad ja püüavad näidata, kui ,,kõvad mehed" nad on. Paljud mehed tiirlevad ka naiste ümber, käivad neil järel jne, kuid naised ei anna end kätte. Mehed teevad samuti naistele igasuguseid kinke, viivad neid välja ja sööma ning hoolitsevad nende eest. Toidu asemel kivikese toomist võib võrrelda näiteks võltsehte kinkimist samal ajal naist uskuma pannes, et see on originaalne. Loomulikult
metskitse verest. Kommensalism- ilves ja hunt söövad metskitse. ... Antropogeensed tegurid: Keskkonna saastatus- prügi metsade vahel ja tee äärtes. Metsade hävitamine- lageraided ja näiteks uute teede rajamine. Salaküttimine- ilma loata ja valel ajal metskitsede jahtimine. Temperatuur kui ökoloogiline tegur Fotoperiodism "Pulmi" peavad kitsed juulis-augustis. Seega on metskitsedel kõige pikematel päevadel sigimisperiood. Karvavahetus toimub kaks korda aastas. Talve saabudes muutub karvkatte värvus hallikaks ja kevade saabudes jälle punakaspruuniks. Metskitsede populatsioon Eestis 2008. aasta loenduse järgi elab Eestis 63 000 metskitse. http://www.rmk.ee/teemad/jaht/jahiulukid/metskits Metskitsede arvukust võis Eestis 2009. aastal hinnata 100 000200 000 isendile. http://et.wikipedia.org/wiki/Metskits Praeguse lumerohkusega võiks arvata, et nende
Sigimine Järvekaurid on monogaamsed, mis tähendab, et nad elavad terve elu ainult ühe paarilisega. Paar püsib koos kogu nende retke ja talvitumisalal. Uued paarid kasutavad mitmeid sünkroniseeritud liigutusi nagu noka vette kastmised, hooga sukeldumine ja vee all ujumine. Paaritumine leiab aset vee pinnal asetseval pangal koheselt pärast pesitsusalale jõudmist. See liik eksponeerib suurt truudust paarilisega ja sageli kasutab linnupaar sama pesapaika igal aastal. Sigimisperiood algab mais või siis kui kevad endast juba piisavalt märku annab. Isane lind ehitab vajadusel pesa. Emane lind muneb 1-3 muna, mis on oliivi-pruuni laigulised. Haudumine võtab aega 27-29 päeva, selles osaleb ka isaslind. Koorumisele järgneb olulist kasvuperioodi 9-10 nädalat. Seejärel saavutab poeg lennuvõime. Suguküpseks saavad noorlinnud 2-3 aastaga. Käitumine Järvekaurid lendavad ja ujuvad väga hästi, aga nad on kohmakad kui peavad kahel jalal kõndima
hädaohtu pole märgata, siis lebavad nad kella 12...16 ajal massidena veepinnal. Öö veedavad konnad veekogu põhjas. Veekonnad talvituvad enda kaevatud urus või veekogu põhjamudas. Talveunest ärkamine toimub aprillis ning 2...3 nädala pärast, alates mai II poolest võib juba kuulda isaskonnade valju ja käredahäälset krooksumist. Et kontsert paremini emasloomadeni kostaks, pungituvad suunurkadest välja heledad-hallikad häälepõied. Veekonnade sigimisperiood on pikk, sest iga emane koeb mitu portsjonit mune (kokku 2000...3000 muna). Vees, mille temperatuur on alla 16 °C, kudu ei arene. Veekonna kulleste areng on pikk ning võib kesta üle 4 kuu, lõpuks saavutavad kullesed hiiglaslikud mõõtmed - kuni 10 cm. Arengu pika kestvuse tõttu ei jõua moone mõnikord toimuda ning kullesed võivad ka talvituda, kuid tavaliselt see nii ei ole ning suve lõpuks on noored konnad 30...32 mm pikkused. Suguküpsuse saavutavad nad 3. (4. - 5.) eluaastal
kiiremini, kui liik suudab nendega kohastuda), osa elab edasi. Nende kõrval kujunevad välja ka uued liigid. Need tekivad pika aja jooksul loodusliku valiku tagajärjel. Liigitekke eelduseks on organismide geneetilised muutused, leviala laienemine või organismirühmade sattumine isolatsiooni (näiteks füüsiliste tõkete jõed, mered, mäed - tagajärjel). Ristumisbarjäär on organismide omadused, mis takistavad organismide ristumist teiste liikidega (erinev sigimisperiood, kasvukoht). Inimene on õppinud liigitekke protsessi lühendama, luues uusi taimesorte ja loomatõugusid. Elusorganismide arengut suunab looduslik valik (nähtus, mille kaudu jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes teistest edukamalt suudavad vältida elutingimuste piiravat toimet; sobivam värvus, tugevus, kiirus, õppimisvõime) kohastumuste (liigi säilimist soodustavad omadused, selle liigi ellujäämist ja paljunemist soodustavad pärilikud omadused) kaudu
Täismoone muna vastne nukk valmik. Mesilased, liblikad, sääsed. Vaegmoone - muna vastne valmik. Kiilid, prussakad, termiidid. Postembüogenees Juveniilne elujärk ehk noorjärk sünnihetkest kuni suguküpsuse saabumiseni. Inimesele on omane otsene, kuid aeglane individuaalne areng. Kasvades ja arenedes muutuvad tasapisi lapse organite ja elundkondade talitlused, keerustub sotsiaalne käitumine ja keelekasutus. Sigimisperiood järglaste saamise ja kasvamise periood. Inimesele on omane mittesessoonne sigimine. Vananemine keskmine eluiga on määratud geneetiliselt (telomeerid lühenevad) ja sõltub keskkonnatingimistest. Vananedes muutub paljude elundkondade töö vähem efektiivseks: vähenevad ajukoore rakkude arv, lõhna- ja maitsetundlikkus, kopsu- ja südamemaht, lihasjõud, neerude töö intensiivsus ning naha elastsus, nõrgenevad nägemine ja kuulmine,
Söögiharjumused omandavad tuhkrud täiskasvanuks saamiseks ja nii on hiljem raskem neid millegi uuega harjutada. (Abel, 2010) 4 Paljunemine Sageli on loomad valmis paarituma enne täieliku suguküpsuse saavutamist. Esimene indlemine toimub emasloomadel 5.-7. elukuul ning ta ei pruugi veel tiinestuda, sest suguküpsus saabub 6.-12. elukuul. Isasloomad on valmis paaritumiseks 6-8 kuuselt, kuid esimene õnnestunud viljastamine toimub tavaliselt 8-12 kuu vanuselt. Sigimisperiood ehk jooksuaeg algab veebruaris ning kestab septembrini. Tuhkrute käitumine muutub- emasloomad muutuvad rahututeks või vastupidiselt täiesti loiuks. Isased muutuvad aga agressiivseks ning hakkavad oma territooriumi märgistama. Samuti muutuvad suguelundid. 1-2 nädalat pärast inna algust suureneb oluliselt emasloomade sugu- ja kuseelundi ava väline osa, mis muutub suure pohla suuruseks, isasloomadel suurenevad tugevalt munandid.
õõnsaid kände ja varisenud puutüvesid. Valmistavad ise ka urge. Aktiivsed ööpäevaringselt. Magavad sageli kuid lühiajaliselt. Neile on iseloomulik väga kiire ainevahetus, mis on vajalik kehatemperatuuri hoidmiseks. Rangelt loomtoidulised. Söövad kõiki loomi kellest jõud üle käib. Peamise toidu moodustavad putukad. Söömata ei suuda olla kauem kui ööpäeva. Ööpäeva jooksul söövad ära rohkem toitu kui ise kaaluvad. Sigivad 2 kuni 3 korda aastas. Eestis kestab sigimisperiood aprillist septembrini. Tiinus kestab 21 päeva. Ühes pesakonnas on tavaliselt 7 kuni 9 poega. Pojad on sündides paljad, pimedad ja välja arenemata kärsaga. Silmad avanevad 18 päeva vanuselt. Imetatakse poegi kolm nädalat. Ühe kuu vanuselt saavad noored juba iseseisvateks. Maksimaalne eluiga on 18 kuud. On tähtsal kohal mitmete putukate arvukuse reguleerijatena. Samal ajal on ka ise toiduks paljudele röövloomadele ja -lindudele.
kirkad kollased või oranzid laigud reiel, mida vee- ja järvekonnal ei ole. Nagu kõik rohelised konnad, jäävad ka tiigikonnad elu lõpuni truuks vee- eluviisile. Ainuke erinevus seisneb selles, et tiigikonnad talvituvad maismaal, kaevates selleks endale pehmesse kaldaäärsesse pinnasesse ise uru. Nagu ka teised rohelised konnad, ei hakka tiigikonnadki kohe pärast talveunest ärkamist sigima, vaid ootavad kuni vesi on soojenenud umbes 16 ?C-ni. Et sigimisperiood on portsjonilise kudemise tõttu suhteliselt pikk, siis võib isasloomade käreda häälega antavat kontserti kuulda pea pool suve. Selleks, et krooksumine kaugemale ja valjemini kõlaks, pungituvad konna suunurkadest välja häälepõied, mis tiigikonnal on valge värvusega. Isasloomadele kasvavad pulmadeks eesjalgade esimesele varbale tumedad paksendid - pulmatüükad. Üldjoontes sarnaneb tiigikonna eluviis, sigimine ja areng veekonna eluga. Täpsed andmed tiigikonna kohta Eestis puuduvad
Karvkatte värvus isastel on seljapoolt tavaliselt pruunikashall, suurte tumedate laikudega. Emased on üldiselt heledamat tooni. Täiskasvanud isaslooma pikkus on üle 2 meetri ja kaal kuni 300 kilo. Emasloomad on väiksemad. Täiskasvanud isastel ja ka mõnedel vanematel emastel loomadel on iseloomulik pikk "Rooma" nina laiade sõõrmetega, millest tuleneb ka liigi Kanadas kasutusel olev nimi "hobusepea" ja ladinakeelne nimetus, mis tähendab tõlkes "rõngasninaga meresiga". Peamine sigimisperiood Läänemeres kestab veebruarist märtsini. Tavaliselt poegivad nad ajujääl või soojade talvede korral ka väikestel saartel. Harilikult on pesakonnas üks poeg kaaluga 1012 kg. Sündides on pojal kreemikasvalge villane lootekarvastik, mis vahetub 24 nädala jooksul lühema ja täiskasvanulikuma karvkatte vastu. 18-päevase imetamisperioodi jooksul suureneb poja kehakaal 3040 kg võrra. Pärast emapiimast võõrutamist jäävad pojad
haisunäärmete eemaldamine ei mõjuta mingil moel tuhkru naha lõhnamise intensiivsust. Kodutuhkrutel saabub suguküpsus 6-12 elukuul, kuigi sageli on loomad valmis paarituma enne täieliku suguküpsuse saavutamist. Nii on esimene indlemine emasloomadel täheldatav 5-7 elukuul, kuid selles vanuses ei pruugi ta veel tiinestuda. Isasloomad on paaritumiseks valmis 6-8 kuuselt, kuid esimene emaslooma õnnestunud viljastamine toimub tavaliselt 8-12 kuu vanuselt. Sigimisperiood (jooksuaeg) algab tuhkrutel veebruaris-märtsis ja kestab augusti- septembrini. Sellel ajal muutub tuhkrute organismi füsioloogiline seisund ja käitumine. Emasloomad muutuvad vähem kuulekateks ja rahutumateks, või siis vastupidi, loidudeks ja apaatseteks. 1-2 nädalat pärast inna algust suureneb oluliselt ja hakkab punetama sugu- ja kuseelundi ava väline osa (silmus), mis muutub suure pohla suuruseks. Jooksuaja saabudes hakkavad isasloomad oma territooriumi märgistama,
Et talvel mitte nälga surra, koguvad põldhiired suuri toidutagavarasid - 1,5...2 kg teraviljade seemneid. Talvel maapinnal liikudes uuristab põldhiir käike ka lumikattesse ning nende jäljed on lume sulades keeruka võrgustikuna näha. Lume all elades rajab põldhiir maapinnale ka kerakujulisi, rohust ja kõrtest põimitud pesi, mis paiknevad rohututtide vahel. Põldhiir on kõrge viljakusega loom, kes poegib suve jooksul 4...6 korda. Sigimisperiood on pikk - see võib alata juba märtsis ja kesta kuni oktoobrini, kuid eriti soodsatel talvedel, kui toitu on palju ja kliima pehme, võib põld-uruhiir sigida ka aasta ringi. Igas pesakonnas on 10 2...12 poega, kes sündides on väga abitud, kuid nad arenevad kiiresti. Hiirepoegade silmad avanevad 9
peitunud pehkinud kändudesse, mahalangenud puude koore alla ja teistesse peidukohtadesse. Oktoobrist alates on vesilikud talveunes, asustades lehehunnikuid, mutiurge, ka keldreid ja kartulikoopaid, kus nad asetsevad 3...5 isendist koosnevate gruppidena. Pärast ärkamist märtsi lõpul või aprillis siirdub tähnikvesilik vette, eelistades madalaid ja soojaveelisi tiike, järvi, kraave või ojasid. Vesilike sigimisperiood on pikk ning see kestab juuni lõpuni. Pulmaajal muutuvad vesilikud erksavärviliseks ning isaste seljale kasvab lainjas oranzhiservaline hari, mida mööda kulgeb pärlmuttersinine triip. Emastel loomadel harja ei teki. Paaritumine toimub kui veetemperatuur on vähemalt 10 °C ning sellele eelnevad pulmamängud, mille käigus vesilikupaar vilkalt ringi ujub ning isane saba liigutades emase külgi müksib. Kogu kevade vältel muneb emane kokku 60...700 muna,
26 Oktoobrist alates on vesilikud talveunes, asustades lehehunnikuid, mutiurge, ka keldreid ja kartulikoopaid, kus nad asetsevad 3...5 isendist koosnevate gruppidena. Pärast ärkamist märtsi lõpul või aprillis siirdub tähnikvesilik vette, eelistades madalaid ja soojaveelisi tiike, järvi, kraave või ojasid. Vesilike sigimisperiood on pikk ning see kestab juuni lõpuni. Pulmaajal muutuvad vesilikud erksavärviliseks ning isaste seljale kasvab lainjas oranzhiservaline hari, mida mööda kulgeb pärlmuttersinine triip. Emastel loomadel harja ei teki. Paaritumine toimub kui veetemperatuur on vähemalt 10 C ning sellele eelnevad pulmamängud, mille käigus vesilikupaar vilkalt ringi ujub ning isane saba liigutades emase külgi müksib. Kogu kevade vältel muneb emane kokku 60...700 muna, peale munemist rullib
veekogu põhja. Võivad talvituda maismaal enda kaevatud urus või veekogu põhjamudas. Talvunest ärkavad aprillis. Veekonn Rana esculenta L. · Toitumine Toitu püüab peamiselt maismaal. Suure osa toidust moodustavad putukad - mardikad, kahetiivalised, kiilid ja sipelgad. · Sigimine Veekonnad koevad mai II poolel, 2...3 nädalat peale talveunest ärkamist. Emasloom koeb 2000...3000 1,5...2 mm läbimõõduga muna. Sigimisperiood venib pikale, sest koetakse mitu portsjonit. Munade arenguks peab veetemperatuur olema vähemalt 16 °C. · Areng Kulleste areng moondeni võib kesta üle nelja kuu (seetõttu võivad veekonnad esimesel aastal talvituda kullestena). Kullesed on suurt kasvu, võivad kasvada kuni 10 cm pikkuseks. Kasvavad väga kiiresti, 0,9 mm päevas. Suve lõpuks on noored konnad 30...32 mm pikad ja kaaluvad 3,4 g. Suguküpseks saavad 3...5. eluaastal.
Sisemine looteleht e entoderm seede- ja hingamiselundkond. Biogeneetiline reegel ebrüogeneesi alguses läbitakse liigi ajaloolise arengu (fülogeneesi) etapid. 5. toimub rakkude diferentseerumine. Järgneb kudede teke e histogenees. Erinevatest koetüüpidest tekivad organid organogenees. POSTEMBRÜONAALSE ARENGU ETAPID LOOMADEL. Juveniilne periood on kuni suguküpsuse saavutamiseni. Toimub organismi pöördumatu kasv, keerustub käitumine. Sigimisperiood. Raugastumisperioois muutub elundkondade töö järjest ebaefektiivsemaks, kuni lakkab sootuks. Enamikel loomadel lõppeb eluiga sigimisperioodi lõpuga. POSTEMBRÜONAALSE ARENGU ETAPID TAIMEDEL. Lootejärgne areng algab seemne idanemisega. Järgneb vegetatiivne periood (idand) kujunevad välja taie vegetatiivsed organid. Juveniilne areneb juurestik, kasvavad varred ja lehed. Kasvuperiood. Generatiivne periood õitsemine ja viljumine. Vananemine.
taimeosi ja seemneid, teravilja ja putukaid. Külmhoones elades võivad ka nt. ainult lihtast toituda. Pesa teeb tavaliselt inimeste toiduvarude lähedale, kui see ei õnnestu siis varub toidutagavara. MÜGRI (Arvicola terrestris) - ondatra järel suuruselt teine hamsterlane. Elupaik on tavaliselt veekogude läheduses, sügiseti eemaldub põllule. Toitumine on peamiselt taimne (vee- ja kaldataimed), talveks varub juurvilju tekitades sellega suurt kahju. Sigimisperiood märtsist oktoobrini, võib sündida 2-3 pesakonda, igas 2-10 poega, imetamine kestab 12 päeva. 3 nädalaselt on pojad iseseisvad. Vaenlaseks on kärplased, röövlinnud ja saarmas ONDATRA (Ondatra zibethicus) - suur hamsterlane, kelle saba on pool või üle poole tüvepikkusest. Saba külgedelt lapik, soomustega, nende vahel hõredad karvad. Mõlemal sugupoolel muskusnäärmed. Tagajäsemed on esijäsemetest tugevamad, vähearenenud ujulestad
annaabi.ee 
