Mõndadel lindudel kaalub sulestik rohkem kui luustik. (Sepp 2012) On ka linde kellel on vaja, et luud oleks rasked – sukelduvad linnud. Näiteks kauridel on rasked luud, sest muidu oleks neil keeruline vee all ujuda. Tänu rasketele luudele on lennuvõime halvem. (Sepp 2012) Põhilisemad lennulihased ja rinnalihased kinnituvad luule(rinnakukiil), mis on tugev ja massiivne. (Sepp 2012) Linnu kaalu vähendatakse ka muude elundite arvelt, mitte ainult luustiku. Näiteks sigimisorganid(munandid,munasarjad,munajuhad), mis on enamuse aastast pisikesed, aga sigimishooajal suurenevad. Emastel alustavad arengut mõlemad munasarjad, aga selleks et kaal väiksem püsiks, kujuneb välja vaid üks toimiv munasari. Isastel, kellel munandid muidu on väiksed, suurenevad sigimishooajal munandid lausa üle saja korra. (Sepp 2012) 11. Kirjelda ornitoloogilist uurimistööd ja linnuharrastust Eestis I iseseisvusperioodil 18-40
muutusi ajas. Olulisim info saadakse talvel lumele jäänud jälgede kaardistamisega seirealal (Kübarsepp ja Männil 2010). 5 · Kütitud isenditelt võetud materjali analüüsi jaoks kogutakse jahimeeste abiga kokku erinevaid andmeid: küttimise kuupäev ja küttimiskoht, isendi sugu ja arvatav vanus, isendi kaal, tüvepikkus ja turjakõrgus, kihva juure lõik vanuse määramiseks, lihasproov DNA analüüsiks ning emasisendite sigimisorganid. Lisaks kütitud isenditele kogutakse sama materjali ka muul põhjusel hukkunud või hukkununa leitud isendite kohta ning lisaks sellele määratakse surmapõhjus. Vanusegruppide eristamiseks kasutatakse metoodikat, mis põhineb kihvajuure läbilõikest võetud juurekanali läbimõõdule ning veel täpsem bioloogiline vanus määratakse kihva juure tsemendi aastarõngaste järgi (Kübarsepp ja Männil 2010).
Murdunud vetikatükkidest võivad areneda uued vetikataimed. Mändvetikatel on ebameeldiv lõhn. Mändvetikad võivad kasvada natuke sügavamal kui rohevetikad, umbes 2-3 meetri sügavusel. Levinud paljunemisviisiks on vegetiivne paljunemine lehe ja varre tükikestega. Mõned liigid tekitavad selleks erilised mugulakesed, mille kuju on liigile iseloomulik. Mändvetikatel puudub sugutu sigimine eoste abil. Suguliseks sigimiseks tekivad lehtede küljes lehekeste kaenlas spetsiaalsed sigimisorganid: isassuguorganid milles valmivad viburitega spermasoidid ning emassuguorganid, kus valmib suhteliselt suur, liikumatu munarakk. Pärast viljastumis kattub munarakk tiheda kestaga ning hakkab arenema alles pärast puhke perioodi. 8. PRUUNVETIKAD Need on merevormid, mis esinevad peamiselt lõuna- ja lõunapoolkera külmematel aladel. Pruunvetikad kinnituvad risoidide abil kas põhjakividele või epifüüdidena teistele taimedele. Pruunvetikad on enamasti pruuni värvi
annaabi.ee 
