Gaasi või vedeliku ühe kihi võimet takistada teise kihi liikumist või avaldada vastupanu mõne teise keha liikumisele nimetatakse viskoossuseks ehk sisehõõrdumiseks. Aeglasemalt liikuvad kihid takistavad kiiremini liikuvaid kihte, kuna soojusliikumine ja molekulidevaheline mõjujõud on erinevates kihtides erinev. Peenestatud faasi kontsentratsiooni suurenedes suureneb ka osakeste omavaheliste kontaktide arv, mille tagajärjel tekivad osakeste vahelised seosed. Seda nimetame siduspeenestatud süsteemiks. Kui kahe osakese kohtumisel tekib nõrk side siis nimetatakse seda koagulatsiooniks.Sidusus võib aga kujuneda ka juba ühendavaks struktuuriks, nii nagu see toimub näiteks betooni kivinemisel. Tekib faasisidusus. Kui vedeliku viskoossus ei sõltu nihkepingest, siis sellist vedelikku nimetatakse njuutonivedelikuks. Näiteks võivad lahjad kolloidlahused olla njuutonivedelikud. Niidikujuliste osakestega kolloidlahused on mittenjuutonivedelikud
takistab alumine liikumatu kiht. Kui aga rannas juba sügavale jõuda ja üritada "kõndida", siis võib veenduda, et liikumine on küll takistatud (mitte nii kiire kui õhus). Me tahame aga kirjeldada mõju, mis on kolloidosakestel viskoossusele. Seda kirjeldab Einsteini valem on kujust sõltuv koefitsent, on mahu osa mida moodustab kolloidosakesed Viskoossusel on kolloidsisalduse järgi kolm liiki. Üks on hajuspeenestatud süsteem, kus on peamiselt lahus. Teine on siduspeenestatud süsteem, mis on "paksude" lahuste korral n. vere korral. Selles ühendab kahte osakest jõud, mida nimetatakse koagulatsioonisidususeks Kolmas on faas, selles on jõuks faasisidusus. Kolme faasi jõud erinevad jõu suurusjärgu võrra. Viskoossuse valem on gradient, teisisõnu kiiruse muut ühest kihist teise üleminemisel. on viskoossus, selle ühik on puaas. Njuutoni ja mittenjuutoni vedelikud
annaabi.ee 
