paigaldasin teise kihi.Teise kihi seinte äärtesse lõikasin 10 cm laiused ribad. Kile paigaldus penoplastile: Penoplastile laotasin kile ülekattega, mille ühenduskohad teipisin. Kile läks ka seina äärtes olevatele penoplast ribadele. Armatuurvõrgu paigaldus: Armatuurvõrgu paigaldasin kile peale ülekattega ja seejärel sidusin sidumistraadi ja konksu abil. Põrandaküttetorude paigaldus: Torude paigaldasime projekti järgi armatuurvõrgule ja sidusime sidumistraadiga. Toru tuleb registrist välja teeb põrandal ringi ja läheb registrisse tagasi. Müüri ladumine: Ladusin uue uksepale vana seina külge punastest tellistest. Sidusin uue müüri lüües vanasse müüri armatuuri juppe või naelu ja võtsin vanast müürist paar poolikut tellist ja asendasin uute tervetega nii, et need ulatuksid uude müüri. Majakate tegemine: Eelnevalt majakate tegema hakkamisele paigaldasin armatuuri kandurid
4.1) Armatuuri jätkamiseks kasutatakse mehaanilist, keevis- või ülekattejätku. Keevisjätku korral kasutatakse järgmisi elektroodkeevituse liike: - põkk-keevitust: - vannkeevitust: - elektroodkeevitust sidevarraste kasutamisega. - elektroodkeevitust varraste ülekattega. Elektroodkeevitust ei või kasutada kaliibritud või termiliselt tugevdatud armatuuri korral Ülekattejätku korral paiknevad jätkatavad vardad kas vahetult teineteise kõrval (ja on fikseeritud sidumistraadiga) või kaugusel kuni 4Ø teineteisest. Jõu ülekandmine ühelt armatuurilt teisele toimub läbi betooni nihkepingete abil. 14. Armatuurvarraste minimaalne vahekaugus (p 2.4.2) Varraste vahekaugus peab võimaldama rahuldavat betooni paigaldamist ning tihendamist ja kindlustama küllaldase nakke betooni ja terase vahel. Varraste puhasvahe ei tohiks olla väiksem kui suurim varda läbimõõt või 20 mm. Mitmes horisontaalses kihis paiknevad vardad tuleks asetada üksteise kohale
6(c)]. − elektroodkeevitust varraste ülekattega [joonis 2.6(d)]. Joonis 2.6 Elektroodkeevitust ei või kasutada kaliibritud või termiliselt tugevdatud armatuuri korral (kui see pole antud armatuuri klassi puhul eraldi märgitud). Ülekattejätku korral (joonis 2.7) paiknevad jätkatavad vardad kas vahetult teineteise kõrval (ja on fikseeritud sidumistraadiga) või kaugusel kuni 4Ø või 50 mm teineteisest. Jõu üle- kandmine ühelt armatuurilt teisele toimub läbi betooni nihkepingete abil. Ülekattejätku pikkus l0 sõltub armatuuri vajalikust ankurduspikkusest ja on võrdne (20 ÷ 50)Ø olenevalt armatuuri ja betooni tugevusest, jätkude paiknemisest ristlõikes ja sellest, kas jätk on tõmmatud või su- rutud. Kui Ø ≥ 20 mm ja ühes lõikes jätkatakse üle 25% armatuurist, siis tuleb jätku ulatuses ette näha täiendav põikiarmatuur (vt
6(c)]. elektroodkeevitust varraste ülekattega [joonis 2.6(d)]. Joonis 2.6 Elektroodkeevitust ei või kasutada kaliibritud või termiliselt tugevdatud armatuuri korral (kui see pole antud armatuuri klassi puhul eraldi märgitud). Ülekattejätku korral (joonis 2.7) paiknevad jätkatavad vardad kas vahetult teineteise kõrval (ja on fikseeritud sidumistraadiga) või kaugusel kuni 4Ø või 50 mm teineteisest. Jõu üle- kandmine ühelt armatuurilt teisele toimub läbi betooni nihkepingete abil. Ülekattejätku pikkus l0 sõltub armatuuri vajalikust ankurduspikkusest ja on võrdne (20 ÷ 50)Ø olenevalt armatuuri ja betooni tugevusest, jätkude paiknemisest ristlõikes ja sellest, kas jätk on tõmmatud või su- rutud. Kui Ø 20 mm ja ühes lõikes jätkatakse üle 25% armatuurist, siis tuleb jätku ulatuses ette näha täiendav põikiarmatuur (vt
annaabi.ee 
