- südame väljutusmaht, - regionaalne verevarustus, - kudede maht, - bioloogilised barjäärid, - ravimite lipiidlahustuvus, - ravimite seonumine verevalkude ja kudedega jpm. Seondumine vereplasma valkudega Happelised ravimid seonduvad plasma albumiinidega, aluselised aga happelise 1- glükoproteiiniga. Seondumine on tavaliselt pöörduv. Ravimi vabast vormist võib näiteks olla vaba (vesilahuses) vaid 1% ning ülejäänu seotud verevalkudega. Valkudega kergelt seonduvaid ravimeid on sidumiskohtadelt kerge tõrjuda. Bioloogilised barjäärid - hematoentsefaalbarjäär, - platsentaarbarjäär, - barjäär vere ja testiste vahel, - barjäär vere ja silma vahel. Hematoentsefaalbarjäär Piirab ravimite tungimist kesknärvisüsteemi. Barjääri moodustavad kapillaaride endoteeli ja gliia rakud (transtsellulaarne transport). Hästi tungivad läbi lipiidlahustuvad mitteioniseeritud ravimid. Platsentaarbarjäär Eraldab loote vere ema vereringest
• Võivad suurendada suremust kardio-vask. süsteemi haigustesse. • Vastunäidustatud rasedatel ja rinnaga toitmise korral (läbib PB; eritub rinnapiima). Minna üle ravile insuliiniga. • Resistentsuse areng –Kestval kasutamisel toime nõrgeneb. –Igal aastal muutub 5-10% haigetest, kes algul reageerisid ravile, resistentseteks. • Ristuv toime teiste ravimitega –Paljud ravimid tõrjuvad sulfonüüluurea derivaate välja sidumiskohtadelt verevalkudel ja tugevdavad nende toimet MSPVA, alkohol. MAOI, bakterite- ja seentevastased ained (sulfoonamiidid, trimetoprim, klooramfenikool, seentevastased imidasoolid). –Alkohol põhjustab hüpoglükeemiat. –Teised hüpo- või hüperglükeemiat põhjustavad ravimid. - Tiasolidiindioonid (rosiglitasoon, pioglitasoon) • Aktiveerivad insuliinile tundlikke geene, mis reguleerivad süsivesikute ja rasvade ainevahetust. • Suurendavad kudede tundlikkust insuliini suhtes
annaabi.ee 
