On aluseks kõikide kõrgemat järku struktuuride moodustamisele. Siduvaks sidemeks on peptiidside, teised sidemed esinevad ebakorrapäraselt. Valgusüntees · Sünteesi initsieerimise käigus seostub ribosoom oma valkude abil mRNA-ga viimase 5 ´-otsa lähedal. Polüpeptiidahela süntees algab N-otsast, st mRNA loetakse suunas 5´- 3 ´ · Aminohapetes tekib aminoatsüül-tRNA sünteesi ja ATP toimel aktiivvorm mis trantsporditakse ribosoomile, seostub seal sidumiskohtadega ning tRNA antikoodoni ja mRNA koodoni komplementaarsus paneb paika õige aminohappejäägi. Ribosoomivalkudel on peptiidsidet tekitav ensüümaktiivsus. Ahela pikenemist soodustavad tsütoplasma valgulised pikendamisfaktorid. · Kui mRNA lugemine jõuab stoppkoodonini, peatub polüpeptiidahela süntees. Peatumises ja polüpeptiidahela vabanemises ribosoomilt osalevad tsütoplasma valgulised termineerimis-/vabastusfaktorid
sageli moodustavad dimeere. Valgul 2 domääni – aktivaatorvalgud. Üks seostub DNA-ga, teine aktivatsioonidomään on kromatiini remodelleerimiskompleksi või mõne muu aktivaatorvaluga seondumiseks (või mediaatoriga). Transkriptsioonifaktorid koosnevad kahest moodulist ehk domäänist. Üks osa tunneb ära DNA järjestuse ja teine – aktivatsioonidomään – omab signaali, et järgmised faktorid saaksid tulla. Nt pagaripärmi GAL1 geeni promootor ja aktivaatorala koos Gal4 sidumiskohtadega. Moodulite vahetamine aktivaatoris viib promootori spetsiifika muutumisele. DNA sidumisdomään määrab aktivaatori töötamise. Transkriptsiooni aktivatsioon võimendi abil – enhancer. Toimib DNA-le mõlemis suunas. Võib asuda promootorist väga kaugel. Üks enhancer võib reguleerida mitut geeni, sellega seonduvad oma kindlad geeni aktivatsiooni elemendid (ST1). Enhancer on DNA järjestus, mis koosneb paljudest kordustes, on mõlemat pidi sümeetriline
annaabi.ee 
