Usis RE1 C RE2 C E1 R E2 2 E Joon.1.26 Sidestusahelana toimiva RC ahela takistuseks on järgneva transistori sisendtakistus koos temaga paralleelselt jäävate tööpunkti fikseerimise takistustega. Mahtuvuseks C aga on spetsiaalselt selleks skeemi lisatud sidestuskondensaator. See kondensaator on selleks elemendiks mis määrab vaadeldava võimendi alumise sageduspiiri. Mida madalam sagedus seda suurem on mahtuvustakistus Xc ja seda suurem kondensaatoril tekkiv signaalisagedusega pingelang, seega mida suurema mahtuvusega
7.3.1. RC sidestus On enamlevinumaks sidestuseks (joon.7.9) kus, signaal juhitakse ühest astmest teise RC ahela kaudu, milline laseb läbi vahelduvpingelise signaali, kuid ei lase läbi alalispinget, eraldades selliselt astmed teineteisest alalisvooluliselt. Astmete alalisvooluline eraldamine võimaldab sõltumatult fikseerida tööpunkt igas astmes eraldi. RE1 CE1 RB RC1 +E E RE2 CE2 R1 RC2 R2 CS1 CS2 Usis VT2 VT1 CS3 Uvälj JOONIS 7.9. Sidestusahelana toimiva RC ahela takistuseks on järgneva transistori sisendtakistus koos temaga paralleelselt jäävate tööpunkti fikseerimise takistustega. Mahtuvuseks aga on spetsiaalselt selleks skeemi lisatud sidestuskondensaatorid CS See kondensaator on selleks elemendiks mis määrab vaadeldava võimendi alumise sageduspiiri. Mida madalam sagedus seda suurem on mahtuvustakistus X ja seda suurem c
E1 R E2 2 E JOONIS 7.9. 64 Sidestusahelana toimiva RC ahela takistuseks on järgneva transistori sisendtakistus koos temaga paralleelselt jäävate tööpunkti fikseerimise takistustega. Mahtuvuseks aga on spetsiaalselt selleks skeemi lisatud sidestuskondensaatorid CS See kondensaator on selleks elemendiks mis määrab vaadeldava võimendi alumise sageduspiiri. Mida madalam sagedus seda suurem on mahtuvustakistus Xc ja seda suurem kondensaatoril tekkiv