Võreenergia on suur, kui 1) ioonilaengud on suured ja 2) kaugused ioonide vahel on väikesed. Inertpaari efekt – omadus moodustada ioone, mille laeng on 2 võrra väiksem valentselektronide arvust Molaalsus ehk molaalne kontsentratsioon – näitab lahustunud aine moolide arvu ühe kilogrammi lahusti kohta nlahus Valem: Cm = mlahusti n – 1 mol m – 1 kg Lewis'e struktuurid – harjutan!!!, molekuli elektronasetus ja ruumiline struktuur, nimetused ja sidemetevaheliste nurkade väärtused, resonants ja resonantsstruktuurid A X n Em VSEPRi valem: Lewis'i okteti reegel: kovalentsete sidemete moodustamisel saavutavad aatomid väärisgaasi elektronkonfiguratsiooni, jagades selleks vajaliku arvu elektronipaare. Formaalne laeng – q = V - (2L+S) , milles q= formaalne laeng; V= valentselektronide arv vabas aatomis; L= elektronipaaride arv; S= sidemete arv ühendis
pindkihis on: , kus NA = 6,02*1023 mol-1. Adsorptsioonikihi paksuse, mis vastab molekuli pikkusele, saab seosest , kus M on aine molaarmass g/mol. NB! aine tihedus g/m3 (see on mittesüsteemne ühik) ja l0 on adsorptsioonikihi paksus m; 5) Võrdlesin saadud l0 väärtust molekuli arvutusliku pikkusega, mis on saadud sidemete keskmiste pikkuste alusel. Arvutustes on kõigi sidemetevaheliste nurkade suuruseks loetud 109. Järeldus Näen, et mida suurem on lahuse kontsentratsioon, seda suurem on pindpinevus. Punktis 5) leitud l0 ja graafikult leitud ning arvutatud l0 punktis 4) erinevad üksteisest, kuid mitte nii palju, et saaks öelda, et katse ei tulnud üldse välja, langevad samasse suurusjärku. Katseviga: . Selline katseviga võis tulla tilkade valest lugemisest, kuid tõenäolisemalt pigem graafikult
adsorptsioonikihi paksuse, mis vastab molekuli pikkusele, saan seosest: l0 = M = 74,12 g/mol ρ= 0,805 g/ cm³ = 805000 g/m3 4,08∗10−6∗74,12 l 0= =3,76∗10−10 m 805000 5) Punktis 4 arvutatud l0 väärtust vōrdlen molekuli arvutusliku pikkusega, mis on saadud sidemete keskmiste pikkuste alusel . Arvutustes loen kōigi sidemetevaheliste nurkade suuruseks 1090. . 109 ° L0= [L(O-H) + L(O-C) + 2L(C-C) + L(C-H)]* sin 2 = (0,10+0,14+ 0,30+0,10)*0,814 =0,521 nm = 5,21 * 10-10 m Järeldus Katse tulemusena sain molekuli pikkuseks l0= 5,21 * 10-10 m ja arvutuslikult l0=3,76*10-10 m. Erinevus arvutusliku ja tegeliku vahel on 1,45*10 -10 m ehk 0,145 nm. Erinevus on üsna väike
läheneb ioonilisele, võib vähem elektronegatiivse aatomi okteti nõue jääda rahuldamata. · ,,Laiendatud" oktetid. Esinevad 3. ja järgnevate perioodide elementide juures, milles sideme moodustamises saavad osaleda ka kõrgema peakvantarvuga (täitmata) orbitaalid. Näiteks : PCl5, SF6 Molekulide kuju Aatomite paigutus Lewise struktuurivalemites ei kajasta aatomite tegelikku paiknemist kolmemõõtmelises ruumis. Molekulide sidemete pikkuste ning sidemetevaheliste nurkade abil. Kuigi elektronpilved võtavad enese alla palju rohkem ruumi, vaadeldakse molekulide kuju kirjeldamisel eelkõige tuumade asukohti (nendevahelisi kaugusi) ja nendevaheliste sidemete suundi. Sidemete pikkused on määratud peamiselt aatomitega, mille vahel side moodustub ja sideme kordsusega ning on eri molekulides suhteliselt lähedased. Sidemetevahelised nurgad aga erinevad suurel määral. Valentskihi elektronipaaride tõukumise mudel (VSEPR, valence shell electron-pair
annaabi.ee 
