on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige. Metaani avastas ja isoleeris esimesena Alessandro Volta ajavahemikus 1776 1778, uurides Lago Maggiore soogaasi. Füüsikalised omadused Metaan on värvitu ja lõhnatu ning maitsetu gaas. Metaani molaarmass on 16,0425 g/mol. Metaani sulamistemperatuur -182,5 °C [1], keemistemperatuur -161,6 °C Metaani molekul on tetraeedrilise kujuga. Sidemenurgad on 109,5 kraadi. Süsiniku ja vesiniku aatomi vaheline kaugus on 108,70 pikomeetrit. Metaan on hüdrofoobne. Keemilised omadused Metaan põleb sinise leegiga. Tema leekpunkt on -188 °C, süttimistemperatuur +537 °C ja maksimaalne põlemistemperatuur 2148 °C. 1 kg metaani põlemissoojus on 55 600 kJ. Metaan lahustub etanoolis ja atsetoonis. Tema lahustuvus vees on 35 g/l. Esinemine looduses Metaan tekib looduses anaeroobsetes
Lüsogeenne tsükkel: viiruse genoom lülitub peremeesraku kromosoomi külge. Haigus ei pruugi avalduda. II VESI JA VESILAHUSED. TERMODÜNAAMIKA ALUSED 1. Vee omadused. Kõrge sulamis- ja keemistemp (0 ja 100). Suur sulamissoojus (540 kcal/kg). Suur soojusmahtuvus (1 kcal/kg·deg). Kõrge pindpinevus. Kõrge dielektriline konstant. Maksimaalne tihedus vedelas olekus. Struktuur: sidemenurgad mitte-tetraeedrilised; vesiniksideme doonor ja aktseptor; molekul polaarne jäiga struktuuri tõttu; võimeline moodustama neli vesiniksidet molekuli kohta. Vesiniksidemed vees ja jääs. Jääs 4 H-sidet molekuli kohta elueaga ~10µs; vesiniksidemed jääs moodustavad kolmemõõtmelise võrgustiku, milles minimaalne vee molekulide arv on 6. Vees 2,3 H-sidet molekuli kohta elueaga ~10ps. 2. Vesi kui lahusti
Piiside saab tekkida vaid siis, kui sideme aluseks olevad p-orbitaalid on paralleelse orientatsiooniga. Kui keerata molekuli otstes asuvad CH2-rühmad teineteise suhtes risti, piiside katkeb: pöörlemine piisideme ümber on takistatud. Kuna piiside saab tekkida vaid aatomite kindla asendi puhul, ei ole ta primaarne sidemenurkade määraja - sellega saab seletada, miks VSEPR teoorias kordset sidet vaadeldakse samaväärsena üksiksidemega: sidemenurgad sõltuvad eeskätt sigmasidemetest. Kolmiksidemega, näiteks etüüni (atsetüleeni) molekulis H-C.C-H esineb kaks piisidet, mis on ruumis teineteise suhtes risti. Molekulorbitaalide teooria Keemilise sideme kirjeldamiseks molekulis kasutatakse valentssidemete meetodi kõrval ka molekulorbitaalide meetodit. Valentssidemete meetodi aluseks on väide, et aatomitevaheline side molekulis tekib elektronipaaride abil. Samas on teada mõningaid aineid, milles on
annaabi.ee 
