Failihalduse kordamisküsimused: 1.Kuidas sulgeda korrektselt arvuti? Sulgeda kõik avatud programmid ja akna. Start > Turn Computer > Turn off. Äikeseohu korral ühendada lahti vooluvõrgust ja sideliinidest. 2.Mitu faili asub kaustas Failid? Olekuribalt: 33 objekti. 3.Mitu kausta koos alamkaustadega asub kaustas Failid? Failid > Protertist 50 faili. 4.Kui suur (täpselt) on kausta Failid kõige vanem fail? Järjestuse muutmisega.Details > sorteerida Size alusel > teesid.doc properties 104KB (106496 b). 5.Miks kasutatakse ketta formaatimist? - Ketta tööks ette valmistamiseks nii, et sellele oleks võimalik faile salvestada. Selle käigus kustub kogu senine info kettal. 6
*Suur põhenemine( lahkus umbes 80 000 inimest) 7.Eestlased püüdsid iseseisvust taastada 18. Septembril 1944. Relvastatud jõust oli aga puudu. Mõni tund enne Punaarmee saabumist Tallinnasse lahkus valitsus eestist. Enamik liikmeid langes NK repressiivorganite kätte. Vähesed läände jõudnud kujundasid hiljem seal Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse. 8. Sõjakahjud *Narva linn oli peaaegu hävitatud * Tallinn, Tartu jt suuresti purustatud *enamik sadamatest, ühendusteedest ja sideliinidest ei toiminud * tööstuste tootmisvõimsus langes poole võrra *kahanesid külvipind ja kariloomade arv * eesti rahvaarv vähenes
Mõni tund enne Punaarmee tankide saabumist lahkus valitsus Tallinnast, mille kohal lehvis sinimustvalge riigilipp. Enamik valitsuse liikmeid langes repressiivorganite kätte, vähesed kes läände jõudsid kujundasid hiljem seal Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse. Sõjakahjud. · Narva linn oli peaaegu täielikult hävitatud. Tallin, Tartu ja teised suured linnad suuresti purustatud. Enamik sadamadest, ühendusteedest ja sideliinidest ei toiminud, tööstuse tootmisvõimsus langes poole võrra. Kahanesid külvipind ja kariloomade arv. Eesti rahvaarv vähenes 200 000 inimese võrra: repressioonide ohvrid, lahingutegevuse ohvrid, põgenikud.
taastamiseks JÜRI ULUOTS Eesti Vabariigi viimane peaminister ja presidendi kohusetäitja, 18.09.1944 nimetas ametisse iseseisva Eesti Vabariigi uue valitsuse. Valitsuse juht OTTO TIEF (advokaat). VALITSUS kuulutas Eesti sõjas erapooletuks, koostas oma tegevuskava, korraldas Riigi Teataja trükkimise, püüdis organiseerida pealinna kaitset SÕJAKAHJUD Narva linn täielikult hävitatud, Tallinn, Tartu ja muud purustatud, enamik sadamatest, ühendusteedest ja sideliinidest ei toiminud. Eesti rahvaarv vähenes ligi 200 000 inimese võrra HÄVITUSPATAJLONID Punaarmee võitlus metsavendade vastu, kasutasid põletatud maa taktikat, purustati kokkupõrgetes Saksa regulaarvägedega 22. TERRITORIAALNE LASKURKORPUS Punaarmee poolel 1941. a. lahingutes, moodustatud Eesti Vabariigi sõjaväe baasil, koosnes esialgu Eesti ohvitseridest, allohvitseridest ja ajateenijatest. Vene-Saksa sõja ajal 7000 eestlast. ÜLDMOBILISATSIOON 20.07
Valitsus kuulutas Eesti käimasolevas sõjas erapooletuks, koostas oma tegevuskava, korraldas Riigi Teataja trükkimise ning püüdis organiseerida pealinna kaitset. Enamik valitsuse liikmeid langes nõukogud repressiivorganite kätte, vähesed läände jõudnud kujundasid hiljem Eesti eksiilvalitsuse. SÕJAKAHJUD Narva linn hävis täielikult, mitmed teised suured linnad(Tallinn, Tartu,..) said suuri purustusi, enamus sadamatest, ühendusteedest ja sideliinidest ei toiminud, tööstuse tootmisvõimsus langes, kahanesid külvipind ja kariloomade arv. Eesti rahvaarv vähenes ligi 200 000 inimese võrra. Massirepressioonid suure hulga inimeste tagakiusamine ja põhjuseta karistamine Massiküüditamine suure hulga inimeste vägivaldne ümberasustamine Kindralkomissariaat sakslaste võimuasutus Eestis Saksa okupatsiooni ajal(1941- 1944) Suur põgenemine umbes 80 000 inimese põgenemine Eestist Punaarmee sissetungi kartuses 1944.aasta sügisel
Ebaõnnestumine: Nad ei saanud organiseerida pealinna kaitset, kuna relvastatud jõud puudusid. Enamik valitsuse liikmeid langes nõukogude repressiivorganite kätte. 8. Teise maailmasõja mõju Eesti sise-ja välispoliitikale: Eesti sai II maailmasõja rängalt kannatada. Narva linn oli peaaegu täielikult hävitatud. Tallinn, Tartu ja mitmed teised linna olid suuresti purustatud. Enamik sadamatest, ühendusteedest ja sideliinidest ei toiminud. Majandusele: Tööstuse tootmisvõimsus langes poole võrra, olulised kahanesid külvipind ja kariloomade arv. Rahvaarvule: Eesti rahvaarv vähenes ligi 200 000 inimese võrra: 10 000 langesid repressioonide ohvriks, 10 000 langesid lahingu tegevuses ja 10 000 põgenesid läände. 9. Soome relvajõud II maailmasõjas: Erna luuregrupp tegutses koos metsavendadega kodumaa pinnal. 200. jalaväerügement sinna kuulus umbes 2500 vabatahtliku
Ebaõnnestumine: Nad ei saanud organiseerida pealinna kaitset, kuna relvastatud jõud puudusid. Enamik valitsuse liikmeid langes nõukogude repressiivorganite kätte. 8. Teise maailmasõja mõju Eesti sise-ja välispoliitikale: Eesti sai II maailmasõja rängalt kannatada. Narva linn oli peaaegu täielikult hävitatud. Tallinn, Tartu ja mitmed teised linna olid suuresti purustatud. Enamik sadamatest, ühendusteedest ja sideliinidest ei toiminud. Majandusele: Tööstuse tootmisvõimsus langes poole võrra, olulised kahanesid külvipind ja kariloomade arv. Rahvaarvule: Eesti rahvaarv vähenes ligi 200 000 inimese võrra: 10 000 langesid repressioonide ohvriks, 10 000 langesid lahingu tegevuses ja 10 000 põgenesid läände. 9. Soome relvajõud II maailmasõjas: Erna luuregrupp tegutses koos metsavendadega kodumaa pinnal. 200. jalaväerügement sinna kuulus umbes 2500 vabatahtliku
iseseisvuseks. Isessisva Eesti Vabariigi uus valitsus asus ametisse ning kuulutas Eesti sõjas erapooletuks. Relvastatud jõu puudumise tõttu tuli sellest mõttest siiski Loobuda. Punaarmee saabudes langes enamus liikmeid nõukogude repressiivorganite kätte. Sõjakahjud Teises maailmasõjas sai eesti päris palju kannatada: Narva linn oli hävitatud, Tallinn Tartu ja mitmed teised linnad olid suuresti purustatud, enamik sadamadamatest, ühendusteedest ja sideliinidest ei töödanud. Eesti rahvaarv oli peale maailmasõda umbes 200 000 inimese võrra kahanenud. Eesti mehed Teises maailmasõjas osales eesti mehi nii Punaarmees, Saksa ja Soome relvajõudude koosseisus ning väiksemate rühmadena ka muude riikide armeedes. Sageli võis juhtuda, et pere meessoost liikmed sõdisid üksteise vastu. 6 Kõkkuvõte Teine maailmasõda oli väga julm sõda. Ma arvan et selllepärast, et sõdis mitu
järgult tagasi. Eesti läks seejärel Venemaa kätte. 4. Teise maailmasõja tulemused ja tagajärjed Eestile, kuidas üritasid eestlased sõja ajal omi [Eesti riigi] huvisid kaitsta. (lk 123-125) · Elanikkonna arv vähenes, majandus kannatas rängalt. · Narva linn oli peaaegu täielikult hävitatud. · Tallinn, Tartu ja mitmed teised linnad suuresti purustatud. · Enamik sadamatest, ühendusteedest ja sideliinidest ei toiminud. · Tööstuse tootmisvõimalus langes poole võrra · Oluliselt kahanesid lülvipind ja kariloomade arv · Kümned tuhanded inimesed langesid repressionnide ohvriks, hukkusid lahingutegevused, põgenesid läände · Metsavendade võitlus, et taastada omariiklus. · Metsavennas purustasid raudtee-ja sideliine. · Ründasid nõukogude asutusi ja Punaarmee allüksusi.
Enamik soomepoisse tuli Eesti Vabariigi Rahvuskomitee kutsel Eestisse tagasi, et võidelda enda kodumaa eest. Kuigi neid oli liiga vähe, et Eesti tulevikku muuta, näitas nende tegevus, et ka väikerahvas võib kahe suurriigi võimuheitluses leida kolmanda tee ning võidelda oma kodumaa saatuse eest. Soomepoisid saabuvad Tallinna Kokkuvõte Eesti sai Teises maailmasõjas rängalt kannatada- mitmed linnad purustati peaaegu täielikult, enamik sadamatest, ühendusteedest ja sideliinidest ei toimunud, külvipind ja kariloomade arv kahanes oluliselt. Samuti vähenes ka Eesti rahvaarv, sest sundmobilisatsioonide käigus langesid paljud eestlased ning kümned tuhanded põgenesid ka välismaale. Kasutatud kirjandus: LÄHIAJALUGU, õpik 9. klassile, I osa
Valitsus kuulutas Eestis sõjas erapooletuks, tahtis moodustada Tallinnasse kaitset aga sõjaväe nappuse tõttu seda ei tehtud. Mõni tund ette Punaarmee saabumist lahkus valitsus Tallinnast. Eesti sai Teises maailmasõjas rängalt kannatada: Narva linn oli peaaegu täielikult hävitatud, Tallinn, Tartu ja mitmed teised linnad suuresti purustatud, enamik 4 sadametest, ühendusteedest ja sideliinidest ei toiminud, tööstuse tootmisvõimsus langes poole võrra, oluliselt kahanesid külvipind ja kariloomade arv. Eesti rahvaarv vähenes maailamsõjas ligi 200 000 inimese võrra. Eesti mehed Teise maailmasõja rinnetele Eestlased osalesid Teises maailmasõjas suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus aga pea kõigi sõdivate riikide armeedes.
jätkusid lahingud augustis Sinimägedes. Kogu see teema tõi ohu et Nõukogude okupatsioon taastatakse. Kokku lahkus suure põgenemise käigus Eestist umbes 80 000 inimest. 19Katse taastada iseseisvust. 1944 aasta kevadel alustas mitmeid vastupanugruooe ühendav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee ettevalmistusi iseseisvuse taastamiseks. 20sõjakahjud. Narva linn oli peaaegu täielikult hävitatud, Tallinn, Tartu ja mitmed teised linnad suuresti purustatud, enamik sadamatest, ühendusteedest ja sideliinidest ei toiminud, tööstuse tootmisvõimsus langes poole võrra, oluliselt kahanesid külvipind ja kariloomade arv. 21PUNAARMEE 1941 aastal moodustati hävituspataljonid. Nende ülesandeks oli võitlus metsavendade vastu, nad kasutasid põletatud maa taktikat ning said kurikuulsaks oma metsikustega(mõrvati tsiviilikuid, purustati tööstusettevõtteid, põletati talusid, tapeti kariloome). Punaarmee poolel osalesid 1941 aasta lahingutes ka 22
1944 kevadel alustas Eesti Vabariigi Rahvuskomitee ettevalmistusi iseseisvumise taastamiseks. 18. Sept. 1944 nimetati ametisse Eestu vabariigi uus valitus, mille juhiks sai Otto Tief. Valitsus kuulutas Eesti käimasolevas sõjas erapooletuks. II MS TAGAJÄRJED EESTILE · Sõda käis siit sealt üle. · Narva hävis täielikult. · Mitmed teised linnas (tln, trtu) said suuri purustusi, e · namus sadamatest ühendusteedest ja sideliinidest ei tomunud. · Tööstusetootmisevõimalus langes, · kahanes külvipind ja kariloomade arv. · Eesti rahvaarv vähenes ligi 200 000 in võrra. NSVL sarnasused Saksa Natsionaalsotsialiseerimine Repressioonid Lubati kasutada Eesti Maareform Range tsensuur sümboleid. Massiküüditamine Mobilisatsioon Osa natsionaliseeritud
annaabi.ee 
