· Tuppa tuuakse õitsevad pajuoksad. Tänu mõjutustele algust saanud traditsioonid · Saksa mõjutustel on Eestis taas populaarsemaks muutumas sokolaadimunade ja värviliste sulgedega kodu ehtimine. · Eestlaste laualt võib lihavõtetel leida Vene õigeusust mõjutatud tooteid, nii pashat kui ka teisi kohupiimamagustoite. Munade värvimine · Eestis on mune värvitud veidi üle saja aasta. · Mune on üldiselt värvitud sibulakoortega. Muna ümber olevate koorte ümber mässitakse riide jupp ja see seotakse kinni niidiga. Vahetevahel pannakse riide vahele riisiteri,need jätavad kenad heledad täpikesed. · Spetsiaalsed värvid on tulnud hiljem. Vanad traditsioonid ja uskumused · Lõuna-Eestis algas lihavõttest kiikumisaeg. · Põhja- ja Kesk-Eestis tähistati lihavõtteid lauahüppamisega. · Laialt tuntud uskumuse järgi muutuvat lihavõtte ajal vesi minutiks magusaks. Keelud vanal ajal
pühad, algavad esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva) - 22. märts ... 26. aprill. Päev tähistas Jeesuse Kristuse surnust ülestõusmist. Sellele järgnevad teine ja kolmas lihavõttepüha, mis lõpetasid paastuaja. Kõige levinum lihavõttega seotud tava Euroopa maades ja ka Eestis on munade värvimine, kinkimine ja söömine. Mune värviti mitmeti. Laialt olid levinud ühevärvilised munad, mida värviti sibulakoortega (pruun, tumekollane), kaselehtedega (helekollane), madaraga (punane), kohviga (pruun). Munakoksimine on vana lõbustus, mille juures olid mõned salanipid. Koksiti terava otsaga. Muna oli tugevam õige peoshoidmise korral. Kelle muna katki läks, see oli kaotaja. Sel päeval on olnud sajandite vältel palju vabas õhus pidutsemist ja ringiliikumist, nagu kogu vaiksel nädalal. Lihavõtte ajal viidi õigeusu kirikusse õnnistamiseks pajuurbi. Lõuna-Eestis algas lihavõttest kiikumisaeg
et kanad olid juba munema hakanud, s.t munad olid sel aastaajal juba olemas. Mune varuti pikemat aega - neid ei tohtinud süüa paastu ajal, nii säilis lihavõtteks suurem hulk. Sageli hoiti mune kõvaks keedetuna nii lihavõttetoiduks kui munaotsijatele jagamiseks. Paljudes keeltes nimetatakse lihavõttemune paastu- või ka paasamunadeks, sest keskaegne laialt levinud nimetus lihavõtete jaoks on paasapühad. Mune värviti mitmeti. Laialt olid levinud ühevärvilised munad, mida värviti sibulakoortega (pruun, tumekollane), kaselehtedega (helekollane), madaraga (punane), kohviga (pruun). 20. sajandil kasutati värvimisel ka siid- või krepppaberit ja riiet. Mustri saamiseks lisati tangu või riisi, kriibiti värvi maha, kirjutati nimesid või joonistati midagi koore peale. Mustriliste munade saamiseks kasutati näiteks vaha või seoti taimi vastu riidesse keeratud muna - nii tekkis koorele õrn taimekujutis. Munakoored oli tavaks kokku koguda ja kanadele anda, et need paremini muneksid.
annaabi.ee 
