sigimiseks. Seoses sellega on Piirissaar saanud oma teise nimetuse ,,Konnaparadiis". Eesti 11 kahepaikseliigist on seal leitud 8: tähnikvesilik, mudakonn, rohe-kärnkonn, harilik kärnkonn, rabakonn, rohukonn, veekonn ja tiigikonn. Just kahepaiksete rohkus oli üks olulisim põhjus, miks kogu saarest sai kaitseala. Erilise hoolega tuleb kaitsta Piirissaare inimasustust, sest haruldasimad konnaliigid- mudakonn ja rohe-kärnkonn- on inimkaaslejad, sõltudes suurel määral sibulakasvatuse käekäigust saarel. Kõrged vihmaussiderikkad sibulapeenrad olid ülimalt soodsad toitumiskohad öise eluviisiga konnadele. Kuid nüüd on mahepõllundus allakäinud ning haritava maa pindala vähenenud, kudemiseks sobivate tiikide kinnikasvamine võivad saatuslikuks saada ka mudakonnadele. Piirissaar võeti kaitse alla 1991. aastal. Kaitseala loomisega püüti vältida tugevat ehitussurvet saarele. Praegu menetletakse uut kaitse-eeskirja, millega ühendatakse saar ühtseks maastikukaitsealaks
noodikirja järgi ja laulmisel ei tehta pause, lauldakse katkematult; Vanausulistel on säilinud komme pühakojas maani kummardada. Selleks on pühakojas igaühe jalge ees kohustuslik riidest vaibake, kuhu maani kummardades toetatakse käed vanausuliste muuseumi Kolkjas. Vanausuliste eluala ehk Peipsiveer on kuulus riigi parima sibula, kurkide ja suitsukala poolest. Turist saab külastada Kolkjas sibulatalu. Seal saab näha vanausuliste traditsioonilisi sibulakasvatuse võtteid ning peremees räägib kuidas vanasti sibulaid kasvatati ja kuidas tänapäeval kohalikud sibulaid maha panevad, üles võtavad ja müüvad. 39. Rannarootslased turistil on täna võimalus piirkonnas ringi liikudes lugeda rootsikeelseid kohanimede silte. Muuseumides saab kuulda erinevaid lugusid kunagisest rannarootslaste elust. Turistile saab külastuseks soovitada: Rannarootsi muuseumis Haapsalus; Vormsi muuseumi; Ruhnu muuseumi
annaabi.ee 
