2004 aastal avaldatud uurimus, millest oli välja arvatud Falluja linn, hindas hukkunute hulgaks 100 000 Käesoleval ajal peetakse Iraagi pindalaks 437 370 ruutkilomeetrit. Rahvastik: Rahvastikust moodustavad 77 protsenti araablased ja 19 protsenti kurdid. Lisaks elab Iraagis rohkemaarvulisemalt veel türklasi, turkmeene, tsherkesse, asereid, pärslasi, assüürlasi, armeenlasi ja luure. Usundid: Usundiliselt on elanikest 59 protsenti islamiusulised shiiidid, mis tähendab, et valdav enamik elanikkonnast kuulub usu tõttu tagakiusatavate hulka. 37 protsenti rahvastikust moodustavad islamiusulised sunniidid, 3,2 protsenti kristlased ja 0,8 protsenti muud. Kui Iraagi araablased on valdavalt shiiidid, siis kurdid on peaaegu eranditult sunniidid. Kirjaoskamatute osatähtsust on hinnatud 44 protsendile elanikkonnast, sh 54 protsendile naiste ja 34 protsendile meeste hulgas. Ja seda vaatamata tõsiasjale, et ametlikult kehtib Iraagis juba 1976
kinni püüda. Puhkesid lahingud ja need tekitasid paljudes moslemites ebameeldivaid tundeid, sest siiani ei olnud muhameedlane sõdinud muhameedlase vastu. Selle tulemusena Ali järgijate väeleerist 657 aastal eraldusid haridziidid. Nad leidsid, et vaid jumal on ainuke, kes võib olla tähtis ja püha, ning nõudsid tagasitulemist varase islami demokraatia juurde. Nad kujutasid endast ortodokseid muhameedlasi. Nad vastandasid endid nii Ali-le kui ka Mu'awiya-le. Shiiidid ja haridziidid võitlesid 658 aastal lahingus, kus haridziidid sõjaliselt purustati, kuid ei suudetud murda nende vaimu. Alles 3 aasta pärast suudeti nende mõju muuta vähetähtsaks. Ka Mu'awiya hävitas haridziite niipalju kui kätte sai. Siiski suutsid haridziidid olla ühes edukad, nad tapsid Ali. Ka õnnestus neil luua mitmeid miniriike nagu Omaan ja mõnel pool Ida- Aafrikas ning Sansibari saarel, kus nad valitsesid pikka aega. Sellega algas Omaijaad-
annaabi.ee 
