teenistuslehed, vanglatoimikud. Kuna kõik vähegi aktiivsemad said tsaarilt mõne ordeni, niisama tublid ja aktiivsed olid kirjas muudes nekroloogides ja vangitoimikutes on pätid, kujutavad need materjalid suurt isikuandmete kogu, nendest leitavatesse hinnangutesse tuleb suhtuda see-eest etteaatlikult. Vesimärgid Vesimärkide uurimine on seotud paleograafiaga, hea oleks neid uurida koos dokumendiga. Uurimisel aitavad kaasa sfragistika ja heraldika, mis aitab vappide arengu põhjal filigraane dateerida. Uuritakse ka paberi koostist, vesimärgid aitavad analüüsida paberi vanust ja päritolupaika. Probleemid: · Vesimärkide leidmine & identifitseerimine · Dünaamika ja variantide paljusus Ühes veskis kasutati ka mitut raami (erinevad jooned) või erinevaid märke, vahel kasutasid erinevad veskid sarnaseid märke ning vahel on aegrida katkestatud. Leidub ka hulkuvaid vesimärke, mis dateerimisel üldse ei aita.
Samuti on raske võrrelda ajalooliste kihelkondade ja kaasaegsete valdade piire, mis reeglina ei kattu; seda ka juhul, kui ajalooline kihelkonnakeskus on kaasaegse valla keskus. Eesti> maakond >valdadeks >linnadeks kohalikku omavalitsust. Vald >alevikeks> küladeks. Viimasel ajal on plaanitud küll radikaalseid haldusreforme, kuid seni ei ole neid realiseeritud. 18. Sfragistika on pitsereid uuriv teadus. Värvipitsereid nimetatakse templiteks. Nad tulid kasutusele 19. sajandil. Pitser on pitsati positiivne reljeefne jäljend plastilises aines või värvis. Pitsat, millega pitsereid tehakse, on tugevast materjalist vorm, millesse on süvendatud kujutis negatiivis. Tänapäeval kasutatakse peamiselt metallist ning kummist pitsateid. Metallpitserit nimetatakse bullaks.(paavsti privileeg). Bulla võib tähendada ka pitseriga ürikut
Keila, Antsla. 1952 tulid oblastid- 3tk Tallinn, Pärnu, Tartu. Rajoonid jagunesid külanõukogudeks, enamvähem praegused vallapiirid. Tekkis Põlva rajoon. Nõukogude ajal oli 15 raj, mis nimetati ümber hiljem valdadeks. Nõukogude ajal (1944) jäi Eesti ilma setumaast ja osadest Narva aladest. Praegu linnasid 47 ( nõukogude aja lõpul 33), rõngasvald- vald, mis ümbritseb keskust nn Ridala vald ümber Haapsalu linna. Vallasisesed linnad nn Antsla, Lihula, Abja. 18. Sfragistika def ja põhimõisted Tuleneb kreeka keelest, tähendab pitsatit. Kasutatakse samuti terminit sigillogaafia, mida võib lugeda pitsati kirjelduseks. Sfragistika ehk sigillogaafia ajaloo abiteadusena käsitleb pitsateid ja pitsereid. Pitserid, andes dokumendile juriidilise jõu, võimaldavad uurida protsesse valitsemisinstitutsioonide tekkimise ja arengu, linnaõiguste, seisuslike privileegide, vaimulike, kirikute, omandiõiguse, tsunftikorra, koolide jm. kohta
Allikaõpetus- ajaloo abiteadus, mis uurib ajalooallikate kasutamist. Tegeleb enamasti kirjalike allikate uurimisega. Väline kriitika selgitab välja tekstide usaldusväärsuse ja päritolu , autori eesmärgid. Esmane allikas on kõige olulisem allikas, algallikas on usaldusväärsem, kui teised allikad. Sekundaarne allikas- mingi eesmärgi uurimisel abistavaks, nt raamat, ajaleht. Tekst on märgisüsteem. Kontekst-- taust, infoväli. Sisemine kriitika- teksti süvenemine, autori eesmärgi väljaselgitamine-. Negatiivne sisemine kriitika- eesmärgiks on otsida vigu. Allikaõpetuse isaks peetakse Leopold von Ranket 1795-1886. Ta ütles, et igal rahvusel on oma vaatenurk oma ajaloole. Ütles, et asju tuleb vaadata nii, nagu need tol ajajärgul olid. Ajalugu tuli esitada objektiivselt. Ta rajas oma koolkonna ja pani aluse historistlikule uurimussuunale. Õppejõuna võttis kasutusele ajaloo seminari. Eestis peetakse allikaõpetuse isaks Sulev Vahtret 1926-2007. T...
kohtades. Samuti on raske võrrelda ajalooliste kihelkondade ja kaasaegsete valdade piire, mis reeglina ei kattu; seda ka juhul, kui ajalooline kihelkonnakeskus on kaasaegse valla keskus. Eesti> maakond >valdadeks >linnadeks kohalikku omavalitsust. Vald >alevikeks> küladeks. Viimasel ajal on plaanitud küll radikaalseid haldusreforme, kuid seni ei ole neid realiseeritud. 18. Sfragistika on pitsereid uuriv teadus. Värvipitsereid nimetatakse templiteks. Nad tulid kasutusele 19. sajandil. Pitser on pitsati positiivne reljeefne jäljend plastilises aines või värvis. Pitsat, millega pitsereid tehakse, on tugevast materjalist vorm, millesse on süvendatud kujutis negatiivis. Tänapäeval kasutatakse peamiselt metallist ning kummist pitsateid. Metallpitserit nimetatakse bullaks.(paavsti privileeg). Bulla võib tähendada ka pitseriga ürikut
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
