Üldandmed Aatomnumber: 31 Aatommass: 69,723 Oksüdatsiooniaste: III, (I) Elektronegatiivsus: 1,81 Sisaldus maakoores: 18 g/t Sulamistemperatuur: 29,8 oC Keemistemperatuur: 2227 oC Tihedus: 5,9 g/cm3 Levimus, avastamine Haruldane, looduses hajutatud element, maakoores levimuselt 34. kohal. Esineb Zn-, Pb- ja Al-maakides, kivisöes. Avastas L. de Boisbaudran 1875. aastal spektroskoopilisel meetodil, uurides Zn- mineraali sfaleriiti. Ga nimi tuleneb avastaja kodumaa ladinakeelsest nimest Gallia. Keemia ajaloos nimetatakse galliumi avastamist D. Mendelejevi perioodilisussüsteemi kinnitajaks, kuna tema arvutuste kohaselt oli tabelis Al all tühi lahter, millesse kuuluva elemendi tunnuseid ta ennustas imekspandava täpsusega. Et Ga lihtainena saada, pidi avastaja töötlema 4000 kg sfaleriidi tooret, millest ta sai 75 g metallilist galliumi. Saamine Ga jääb pärast
Tihti on väidetud, et aktiivsete maismaavulkaanide nõlvadel ja kraatrites on vähe kaevandamisväärseid maagimaardlaid. Samal ajal tuleb aga ikka ja jälle konstateerida, et nüüdisaegsete vulkaanide fumaroolid, solfataarid ja kuumaveeallikad sisaldavad sageli rikkalikult paljusid maagimaardlatele iseloomulikke metalliühendeid. Näiteks leiti Alaska poolsaarel Kümne Tuhande Auru Orus rohkesti metalliühendeid, sealhulgas magnetiiti, püriiti, galeniiti, sfaleriiti ja molübdeniiti, mis olid sadenenud poorsetesse kivimitesse. El Laco lähedal, nüüdisaegse aktiivse vulkanismi piirkonnas Põhja-Tsiilis, peaaegu 5000 m kõrgusel avastati ulatuslikud happelise (datsiitse) tufi ja laavaga seotud magnetiidi-hematiidi-apatiidisadestised. Analoogilisi fakte teatakse ka vanema, isegi kambriumieelse vulkanismi kohta. Tuntuim, kuigi ikka veel vaidlusi esilekutsuv näide on kuulus Kiruna magnetiidi-hematiidi-apatiidimaagikeha Põhja-Rootsis, mis
annaabi.ee 
