Kasvajavastane geen juhib oma produktide kaudu rakkude paljunemist.Vähki võivad põhjustada DNA ja RNA viirused. DNA viiruse poolt põhjustatud kasvaja viirusgeen lülitub peremeeslooma genoomi proviirusena, ekspresseeritakse onkovalk, mis aktiveerib proto-onkogeene. neoplaasia – viirused käivitavad uudismoodististe tekke, rakkude kontrollimatu vohamine. Retroviirus – lindude leukoosi viirus Kasside leukeemia 16. Materjali kogumine viroloogiliseks ja seroloogiliseks uurimiseks Patanatoomiline lahang – muutused anatoomias ja kudedes. EKP E – küsitled omanikku K – vaatad P – lahang + L – ehk labor: * eritised – ninanõre, konjunktiviit, uriin, väljaheide, suguteede nõre, villi sisu (nt suu ja sõrataud, püsivad 24h), piimaproov, veri (vormelemendid, viiruse antigeen), koetükid hukkunud loomast. * ligeerida sooled koos lümfisõlmedega (suurenenud). * neerud – valged laigud, koos kusepõiega vaadata. Põieseinas võivad olla verevalumid.
• Ideaalsel juhul jäetakse tampoon umbes 10 sek ninaneelu • Materjal tuleb külvata kohe selektiivsele söötmele või kasutada transpordiks Regani-Lowe’i agarit • Viimast tuleks hoida kuni proovi laborisse saatmiseni +40C juures • Külvid transportida laborisse 4-6 tunni jooksul • Külvi meetod ei sobi haiguse tuvastamiseks, kui haigus on kestnud enam kui kaks nädalat. KONVULSIIVSES STAADIUMIS võetakse verd seroloogiliseks uurimiseks. WHO soovituste kohaselt kasutada ainult paarisseerumeid. NB! CDC aga seroloogilisi meetodeid ei tunnista, sest need ei ole standartiseeritud. Samastamine ALGMATERJALI MIKROSKOOPILINE UURIMINE. Grami meetodit ei saa kasutada, sest haigustekitaja morfoloogia on mittespetsiifiline, segab ka nina-neelu mikrofloora. Selle asemel kasutatakse algmaterjali otsest (direktset) immunofluorestsentsmikroskoopiat (DFM).
kolded (infarktid) põrna servadel, entsefalomüeliit, Peyeri naastudel nekroosikolded (butoonid). Dif.diagnoos: Aujeszky haigus, SRRS, Sigade tsirkoviroos, Salmonelloos, Sigade Aafrika katk, Punataud, Pastörelloos, Koliseptitseemia. Diagnoosimine: Viiruse isoleerimiseks ja identifitseerimiseks uuritakse tonsille, lümfisõlmi (farüngeaalsed, mesenteriaalsed), põrna, neeru, niudesoole alumist osa ja verd EDTA lahuses. Seroloogiliseks uurimiseks võetakse vereproovid. Viiruse isoleerimiseks nakatatakse rakukultuuri PK-15, identifitseerimiseks kasutatakse peroksidaasisiduvat neutralisatsioonireaktsiooni, immunofluorestsentsitest, ELISA. Seroloogiline uurimine: ELISA, peroksidaasisidumise neutralisatsioonireaktsioon. Flaviviridae -> Perekond – Pestivirus -> Liik – veiste viirusdiarröa viirus -> Veiste viirusdiarröa/mukooshaigus Veiste viirusdiarröa on väga nakkuslik veiste viirushaigus, mis iseloomustub vasikatel
annaabi.ee 
