Mälu
äärtel muutus värv tuhmimaks ja riba servad paistsid roosakad. Sagedusel 500 Hz (100 db)
nägi ta heledat valgust, mis poolitas taeva, ja kui intensiivsus sama sageduse juures langes 75
db-ni, nägi ta tugevat oranzi värvi, mis tekitas tunde, nagu oleks nõel torganud otse tema
selgroogu; siis see tunne aegamisi nõrgenes; jne. Korduvatel esitustel tekitas üks ja sama
stiimul alati enam-vähem ühesuguseid aistinguid ja elamusi. Kuulates sõnu, tekistas iga sõna
Seresevskil väga ereda kujutluspildi, need pildid järjestas ta mõttes tuntud kohtadesse, ning
hiljem, nagu ta ütles, oli vaja need ainult sealt ,,üles korjata". Kord tekkinud pildid ja vastavad
seosed olid aga tema mälus kustumatud. (A. Luria põnev raamat ,,Väike raamat suurest
mälust" on ilmunud 1972. aastal ka eesti keeles.)
Organismile on kindlasti kasulikum, kui unustamise käigus filtreeritakse välja ning
annaabi.ee 
