raamatud üheks raamatuks ja Ajaraamatud üheks raamatuks, 12 väiksemat prohvetit on pandud kokku üheks raamatuks ning ka Esra ja Nehemja on liidetud üheks raamatuks. Katoliku kirik, õigeusu kirik ja vanad oriendikirikud arvavad Vana Testamendi koosseisu täiendavaid raamatuid, mida nad nimetavad deuterokanoonilisteks raamatuteks. Protestandid arvavad need raamatud kaanonist välja, pidades neid apokrüüfideks. Need raamatud põhinevad Septuagintal, heebrea Piibli tõlkel kreeka keelde, mis oli varakristlaste seas laialt käibel ja mida Uues Testamendis isegi tsiteeritakse. [2]. Vana Testament on tähtis ajalooallikas Vana-Idamaade kultuuride ajaloo- ja keeleteadlastele. Mitmed arheoloogid väidavad, et paljud Vana Testamendi jutustused, sealhulgas tähtsad kroonikad Aabrahami, Moosese, Saalomoni ja teiste kohta, on tegelikult koostatud kirjutajate poolt alles 7. sajandil eKr, et õigustada monoteistlikku usku Jahvesse
arvatakse Saamueli raamatud üheks raamatuks, Kuningate raamatud üheks raamatuks ja Ajaraamatud üheks raamatuks, 12 väiksemat prohvetit on pandud kokku üheks raamatuks ning ka Esra ja Nehemja on liidetud üheks raamatuks.Katoliku kirik, õigeusu kirik ja vanad oriendikirikud arvavad Vana Testamendi koosseisu täiendavaid raamatuid, mida nad nimetavad deuterokanoonilisteks raamatuteks. Protestandid arvavad need raamatud kaanonist välja, pidades neid apokrüüfideks. Need raamatud põhinevad Septuagintal, heebrea Piibli tõlkel kreeka keelde, mis oli varakristlaste seas laialt käibel ja mida Uues Testamendis isegi tsiteeritakse. Vana Testamendi keel Vana Testament on kirjutatud heebrea keeles, üksikud osad (Jr 10:11; Es 4:86:18, 7:12,26; Tn 2:47:28) on kirjutatud arami keeles. Heebrea keel oli Palestiinas vanal ajal laialdaselt kasutusel, hiljem asendus see pikkamisi aramea keelega. Jeesuse eluajal oligi aramea keel igapäevaseks kõnekeeleks, tõenäoliselt ka Jeesuse emakeeleks.
raamatud üheks raamatuks ja Ajaraamatud üheks raamatuks, 12 väiksemat prohvetit on pandud kokku üheks raamatuks ning ka Esra ja Nehemja on liidetud üheks raamatuks. Katoliku kirik, õigeusu kirik ja vanad oriendikirikud arvavad Vana Testamendi koosseisu täiendavaid raamatuid, mida nad nimetavaddeuterokanoonilisteks raamatuteks. Protestandid arvavad need raamatud kaanonist välja, pidades neid apokrüüfideks. Need raamatud põhinevad Septuagintal, heebrea Piibli tõlkel kreeka keelde, mis oli varakristlaste seas laialt käibel ja mida Uues Testamendis isegitsiteeritakse. Ajaloolisus Vana Testament on tähtis ajalooallikas Vana-Idamaade kultuuride ajaloo- ja keeleteadlastele. Mitmed arheoloogid väidavad, et paljud Vana Testamendi jutustused, sealhulgas tähtsad kroonikad Aabrahami, Moosese, Saalomonija teiste kohta, on tegelikult koostatud kirjutajate poolt alles 7. sajandil eKr, et õigustada monoteistlikku usku Jahvesse