Vana Testament
3. sajandil e. Kr valmiski Aleksandrias, mis oli kujunenud üheks
suuremaks kodumaast eemal elavate juutide keskuseks, kreekakeelne tõlge Septuaginta (LXX). Legendi
järgi on selle teinud 72 meest 72 päeva jooksul. Et tegemist on väga vana tõlkega ja selle aluseks olnud
heebreakeelsed käsikirjad ilmselt erinesid mõnevõrra masoreetide VT tekstist, on selle teksti autoriteet
suur. Nii on näiteks õigeusu kirikus võetud just Septuaginta VT aluseks.
Kõrvuti Septuagintaga tekkisid veel mitmed VT kreeka tõlked. See pani aluse VT levikule
Vahemeremaades ja mõjutas oluliselt VT arvamist Piibli koosseisu.
Teiste tähtsate tõlgetena tuleks ära mainida arameakeelseid laiendavaid seletusi sisaldavaid targumeid, 1.
sajandil p. Kr Lähis-Idas tekkinud süüriakeelset Pesittat ja Hieronymuse poolt aastal 405 p. Kr lõpetatud
ladinakeelset Vulgatat.
Vana Testamendi arheoloogia ja Vana Testamendi käsikirjad.
annaabi.ee 
