ne ja line liide a) Sõnal on üks täiend = kokku Nt. viiemeetrine b) Sõna täiendil on täiendav täiend = lahku Nt. kahekümne viie meetrine Rasmuse-nimeline (kokku) ; Rasmus Linde nimeline (lahku) U-kujuline 25-aastane ; 25aastane 7. Arvsõnad a) -teist, -kümmend, -sada = kokku Nt. üksteist, poolsada b) -ühelised, -tuhat, -miljon = lahku Nt. seitse tuhat, mõni miljon Kümned, kümmend 8. Kuude ja ilmakaarte nimetused = kokku Nt. aprilliilm, septembrihommik 9. Tegusõnade puhul võrdlen mina ja nud vormi a) Sama järjekord = kokku Nt. mina: umbusaldan / -nud: umbusaldanud b) Erinev järjekord = lahku Nt. mina: viin lõpule / -nud: lõpule viinud 10. Muutumatud sõnad (vt. tabel 1, 15 TV I osa) a) Kaassõna + nimisõna (14. käändes) = lahku Nt. mööda teed, laua peal b) Nimisõna (omastav kääne) + pool, poole, poolt, kombel, viisi = lahku Nt. kassikombel, sedaviisi
piltlik tähendus, uus mõiste isamaa poisipea emakeel varsakabi konnasilm lõvilõug linnulaul lapsepõlv sõiduauto pildiraamat kommikarp karjakoer, toakoer, tõukoer taskukell, seinakell, tornikell septembrihommik, juunikuu talvehommik, reedehommik klimbisupp, seapraad KOKKU Tekib uus ähendus või mõiste pikkpoiss ( hakklihatoit) teedrajav (edumeelne) ülepea ( üldse) omapead ( üksi) mõnikord (vahetevahel) vanaema LAHKU ESIKKOMPONENDIL ON TÄIEND suure puu leht ilusa linnu laul
Suvi saabus. Enne jaani Läksid lapsed laagrisse. Isa jälle laagerdama Pani suure vaadi õlut. Suvi möödas. Lapsed suured- Kõik ei mahu kaadrisse. Isal jälle pilt on taskus Ja ka õlu maitseb mõrult. Neli hommikut ja üks õhtu Septembrihommik. Joonas ärkas imelise tundega, aga nad olid esimesel koolipäeval sissemaganud. Kõik olid mures ja hakkasid sebima. Emal oli õhtul hammas valutanud ja ta ruttas kähku arsti juurde. Lapsed- Harri, Ingver, Joonas pidid täna ise hakkama saama. Saadi riidesse, aga lilledega juhtus äpardus, nad jäid ukse vahele ja roosiõied murdusid ära. Harri soovitas vartest teha küll moodsa kimbu, kuid Joonas ei olnud sellega nõus ja nad kiirustasid turule.