õõnesprofiilid. 8. Painutamine, sügavtõmbamine, õhendusega sügavtõmbamine, ahendamine ja avardamine, ääristamine, vorminime venitamisega, õhendusega rotatsioonvormimine, õgvendamine. 9. Mahalõikamine ja tükeldamine, väljalõikamine, avalõikamine, sälkamine, sisselõikamine, äralõikamine ja puhastamine. 10. Juhul kui toode ei tohi olla kalestunud olekus, viiakse peale deformeerimist läbi lõõmutamine. 11. Sepistamisel- sepistusvasarad. Vormsatntsimisel- stantsivagudega stantse. 12. Lihtsprofiilid, kujuprofiilid, eriotstarbelised kujuprofiilid. Lk 96-97. 13. Valtsimisega 14. Sepistamine VALUTEHNOLOOGIA 1. Kahanemistühikuid ja poore, valandite kaardumist ning pragunemist. 2. Gaasitühikuid 3. Milliseid jahtumistingimusi on vaja valandi peeneteralise struktuuri saamiseks? 4. Liivvormvalu??? 5. Vormi kuivatamine tõstab vormi tugevust ja vähendab gaaside eraldumist. 6
järgmiselt: 1. JÕUPIIRANGUGA SEADMED (nt hüdropressid), mille põhikarakteristikuks on survejõud. 2. ENERGIAPIIRANGUGA SEADMED (vasarad, kruvipressid), mille põhikarakte- ristikuks seadme valikul on maksimaalne löögienergia, samuti langevate osade mass. 3. KÄIGUPIIRANGUGA SEADMED (mehaanilised pressid, nt väntpressid), mille üheks põhikarakteristikuks on survejõu kõrval käigu ulatus. - Sepistusvasarad Sepistamine sepistusvasaratel on leidnud sepiste tootmisel kõige enam kasutamist. Erinevat tüüpi sepistusvasarate põhiosadeks on vasarapea, mille külge on kinnitatud ülemine pinn, massiivne alasi, alasil asuv alasi padi, millele kinnitatakse kiilude abil alumine pinn. Löögienergia saavutamisviisi alusel liigitatakse: a) gravitatsioon- e. lihttoimevasarad löögienergia saavutatakse langevate osade kiirenemisega gravitatsiooniväljas
taastav vahelõõmutamine metallisulami rekristalliseerumistemperatuuri ületavatel temperatuuridel. Sepistamine e. vabasepistamine on survetöötluse perioodiline protsess (sele 2.9a). Sepistatakse tavaliselt kuumalt. Saadud pooltoodet või toodet nimetatakse sepiseks. Eristatakse käsitsi sepistamist ja masinsepistamist. Viimane jaguneb omakorda sepistamiseks vasaratel ja sepistamiseks pressidel. Sepistamine vasaratel on leidnud sepiste tootmisel kõige laiemat kasutamist. Sepistusvasarad kuuluvad dünaamilise toimega seadmete hulka vasarapea liikumiskiirus kontakti hetkel toorikuga ulatub kuni 10m/s. Erinevat tüüpi sepistusvasarate põhiosa on vasarapea, mille külge kinnitatakse ülemine pinn, massiivne alasi, alasile kinnitatud padi, mille külge omakorda kinnitatakse kiilude abil alumine pinn (sele 2.10). Vasarapea käitamiseks kasutatava keskkonna järgi eristatakse auruvasaraid, suruõhuvasaraid ning hõõrd- e. friktsioonvasaraid (sele 2.10b).
Viimane jaguneb rõngad, hammasrattad, sarrusmetall ehitustööstu- omakorda sepistamiseks vasaratel ja sepistamiseks sele jms. pressidel. Valtsimisel on lähtetoorikuks metallurgia- Sepistamine vasaratel on leidnud sepiste tööstuse valuplokid. Valtsmetall saadakse mitut tootmisel kõige laiemat kasutamist. Sepistusvasarad valtsimisläbimit kasutades, milliste kestel toimub kuuluvad dünaamilise toimega seadmete hulka pidev valtstoote lõppkujule lähenemine. Plekki vasarapea liikumiskiirus kontakti hetkel toorikuga valtsitakse siledate silindriliste valtsidega, kusjuures ulatub kuni 10m/s. Erinevat tüüpi sepistusvasarate iga läbimiga lähendatatakse valtse teineteisele. põhiosa on vasarapea, mille külge kinnitatakse
annaabi.ee 
