METALLIDE FÜÜSIKALISED OMADUSED Enamik metallide iseloomulikke füüsikalisi omadusi on tingitud metallilisest sidemest. Metallidel kui lihtainetel on teatud iseloomulikud füüsikalised omadused: nad on tavaliselt läikivad, suure tihedusega, venitatavad ja sepistatavad, tavaliselt kõrge sulamistemperatuuriga, tavaliselt kõvad, juhivad hästi elektrit ja soojust. Need omadused tulenevad põhiliselt sellest, et metalliaatomi väliskihi elektronid ei ole aatomiga tugevalt seotud, mis on tingitud nende madalast ionisatsioonienergiast. Metallidel on mitmeid ühiseid omadusi. Värvus: enamasti hallid või hallikas valged, v.a kuld, mis on kollane ja vask, mis on punane ning tseesium, mis on samuti kollaka värvusega
Läige Iseloomulik metalne läige Enamasti läiketa (erandid on jood ja teemant) Elektri-ja soojusjuhtivus Juhivad hästi elektrit ja soojust Elektrit ei juhi, on halvad soojusjuhid (erand on grafiit) Sepistatavus Võrdlemisi plasilised ja hästi Haprad, purunevad kergesti, ei sepistatavad ole sepistatavad 6. Erinevate metallide (hapniku, hapete ja veega reageerimine+ reaktsioonid) Hapnikuga- AKTIIVSED METALLID- reageerivad (IA ja II A alates Ca metallid) hapnikuga väga aktiivselt. Võivad süttida põlema. KESKMISE AKTIIVSUSEGA METALLID või VÄHEAKTIIVSED METALLID- (Cu, Fe, Sn, AL, Zn) - küllaltki vastupidavad, nende pinnale tekib õhuke oksiidi kiht, mis takistab edasist oksüdeerimist
Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Jagunemine 3 Mustad metallid 3 Malm 4 Teras 5 Kasutatud materjalid 6 1 2 Sissejuhatus Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad. Metallidel kui lihtainetel on teatud iseloomulikud füüsikalised omadused: nad on tavaliselt läikivad, suure tihedusega, venitatavad ja sepistatavad, tavaliselt kõrge sulamistemperatuuriga, tavaliselt kõvad, juhivad hästi elektrit ja soojust. Need omadused tulenevad põhiliselt sellest, et metalliaatomi väliskihi elektronid (valentselektronid) ei ole aatomiga tugevalt seotud, mis on tingitud nende madalast ionisatsioonienergiast. Enamik metalle on keemiliselt aktiivsed. Jagunemine
kõvemad kui koostisosad ·Tähtsamad sulamid: malm(Fe+üle 2%C), teras(Fe+alla2%C), eriterased(Fe+legeerivad lisandid), messing ehk valgevask(Cu+Zn), pronks(Cu+Sn), duralumiinium(Al+veidi Mg, Mn, Cu), amalgaamid(Hg-sulamid) Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad.Poolmetallide ja mittemetallide kõrval on metallid üks kolmest suurest elementide rühmast, mis erinevad ionisatsiooni ja keemilise sidemega seotud omaduste poolest. Perioodilisussüsteemis lahutab metalle mittemetallidest diagonaal, mis kulgeb boorist (B) polooniumini (Po). Joone peale jäävad elemendid on poolmetallid ehk metalloidid; üles paremale jäävad mittemetallid. Metallidel kui lihtainetel on
12. Metallid Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad nn metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamasti hästi sepistatavad. Metallide pingereas aktiivsus suureneb, annavad elektrone kergemini, et positiivseid ioone moodustada, roostetavad kergemini, muutuvad tugevamateks redutseerijateks. 13. Materjalide füüsikalised omadused, nimatage ja iseloomustage neid. Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ning mõõdetakse ühikutes kg/m3 (SI-süsteemi põhiühik) või g/cm3. Definitsiooni järgi = m/V
12. Metallid Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad nn metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamasti hästi sepistatavad. Metallide pingereas aktiivsus suureneb, annavad elektrone kergemini, et positiivseid ioone moodustada, roostetavad kergemini, muutuvad tugevamateks redutseerijateks. 13. Materjalide füüsikalised omadused, nimatage ja iseloomustage neid. Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ρ ning mõõdetakse ühikutes kg/m3 (SI-süsteemi põhiühik) või g/cm3. Definitsiooni järgi ῤ = m/V
valmistamisviisi) järgi? Student Respo A. Lõiketöödeldav B. deformeeritavad C. sepistatavad ja s D. kuum- ja külms Score: 10/10 9. Milles seisneb duralumiiniumi termotöötlus? Student Respo A. karastamises ja
A. kuni 10% Zn B. kuni 20 %Zn Student Response C. kuni 40% Zn D. üle 40% Zn Score: 10/10 8. Kuidas liigitatatakse mitteraudsulameid eelkõige töödelda valmistamisviisi) järgi? Student Response A. Lõiketöödeldavad ja mittelõiketöödeldavad B. deformeeritavad ja valatavad C. sepistatavad ja stantsitavad D. kuum- ja külmsurvetöödeldavad Score: 10/10 9. Milles seisneb duralumiiniumi termotöötlus? Student Response A. karastamises ja vanandamises B. loomulikus ja kunstlikus vanandamises C. lõõmutamises ja noolutamises D. karastamises ja noolutamises Score: 10/10 10.
Metallide füsüsikalised omadused: · Tahked (v.a. Hg) · Hallika värvitooniga (v.a. Cu ja Au) · Metalne läige · Head soojusjuhid · Hästi sepistatavad · Plastilised Fakte Tahked metallid on kristalsed ained. Metalliaatomites mõjub tuuma külgetõmbejõud väliskihi elektronidele suhteliselt nõrgalt. Metalliaatomite vahel tekib erilist tüüpi keemiline sinde metalliline side. Elemendi metallilised omadused avalduvad seda tugevamini, mida kergemini tema aatomid loovutavad väliskihi elektrone, muutudes psitiivselt laetud ioonideks. Elementide metallilised omadused tugevnevad rühmas ülalt alla.
Score: 10/10 7. Survetöödeldav messing on Student Response A. kuni 10% Zn B. kuni 20 %Zn C. kuni 40% Zn D. üle 40% Zn Score: 10/10 8. Kuidas liigitatatakse mitteraudsulameid eelkõige töödeldavuse (neist toodete valmistamisviisi) järgi? Student Response A. Lõiketöödeldavad ja mittelõiketöödeldavad B. deformeeritavad ja valatavad C. sepistatavad ja stantsitavad D. kuum- ja külmsurvetöödeldavad Score: 10/10 9. Milles seisneb duralumiiniumi termotöötlus? Student Response A. karastamises ja vanandamises B. loomulikus ja kunstlikus vanandamises C. lõõmutamises ja noolutamises D. karastamises ja noolutamises Score: 10/10 10. Millised omadused on valatavuse seisukohalt olulised? Student Response A
MM üldomadused-tahke, gaasiline, vedel, läige puudub, pole sepistatavad, elektrit, soojust ei juhi, liidavad, loovutavad elektrone. MM asuvad per. Süsteemis paremal ülaval diagonaali, A-rühmas. MM omadused pertabelis tugevnevad alt üles ja perioodis vasakult paremale, aktiivsem MM on Fluor. Gaasilised MM- vesinik, hapnik, lämmastik, fluor, kloor. Vedel MM- broom. Tahke MM- boor, süsinik, fosfor, seleen, tellur, astaal. Vesiniku omadused- värvuseta, lõhnata, soojust, elektrit ei juhi, plahvatus ohtlik, läige puudub, kõige kergem gaas;
soojusjuht________ (välja arvatud süsiniku allotroop grafiit). Sellest tulenevalt koosnevad elektri- ja soojusisolatsiooni materjalid mittemetallidest Kui metallid olid enamasti tahked ained, siis mittemetallid on enamasti _____gaasid_____ (hapnik, vesinik, lämmastik, fluor, heelium jne) või ka ___vedelikud_________ (broom) ja ___tahked________ ained (väävel, süsinik, räni, jood jne). Tahked mittemetallid on haprad, ei ole sepistatavad, neil puudub ____metalne_________________ läige (va jood). Kuigi mittemetallilisi elemente on võrreldes metallidega vähe, on nende omadused väga erinevad ja üldistada on raske. Eelnevale võib lisada veel, et mittemetallilised elemendid võivad esineda mitme lihtainena. Nähtust nimetatakse _________allotroopiaks___________ ja neid erinevaid lihtaineid nim. allotroopseteks teisenditeks.
D. faasimuutus tardolekus 100% 8. Kuidas liigitatatakse mitteraudsulameid eelkõige töödeldavuse (neist toodete valmistamisviisi) järgi? Student Response Value Correct Answer A. Lõiketöödeldavad ja mittelõiketöödeldavad 0% B. deformeeritavad ja valatavad 100% C. sepistatavad ja stantsitavad 0% http://webct6.e-uni.ee/webct/urw/lc283691001.tp11885591001/ViewStudentAttempt.... 18.05.2007 View Attempt . 3 3 D. kuum- ja külmsurvetöödeldavad 0% 9. Tuuralumiiniumi töötlusjärjekord on Student Response Value Correct Answer A
ühendatud (ei jää sellist vaba ruumi nagu metalli kristallis, kus elektronid saaksid vabalt liikuda. Nende ehitusest tulenevalt ükski mittemetall ei ole hea elektri- ega soojusjuht. Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad. 7. Kavitatsioon, selle olulisus ja tähtsus. Kavitatsiooniks nimetatakse nähtust, kui vedeliku voolamisel voolu pidevus katkeb ja vedelikku tekivad tühikud ehk kavernid. Oluline on seadmetes kasutada valmistaja poolt soovitatud rõhku. Mineraal-, sünteetiliste ja taimsete õlide aurumisrõhk on 0,2 bar, vesiemulsioonidel 0,1 bar. Oluline on ahtripeegli kõrgus, sest sellest oleneb mootori kavitatsioonivastase plaadi kõrgus paadipõhja suhtes.
Magneesium Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad. Poolmetallide ja mittemetallide kõrval on metallid üks kolmest suurest elementide rühmast, mis erinevad ionisatsiooni ja keemilise sidemega seotud omaduste poolest. Suhteliselt vabalt liikuvad elektronid annavad metallidele võime juhtida hästi nii elektrit kui ka soojust. Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12. ning tema suhteline aatommass on 24,305. Sellel on üpris väike tihedus: normaaltingimustel 1,738 g/cm3.
METALLID 1. Füüsikalised omadused · Peaaegu kõik metallid on toatemperatuuril tahked ained, erandiks on elavhõbe (Hg). · Enamik metalle on hallika värvitooniga (erand on punakasroosa vask ning kollane kuld). Metallid peegeldavad tavaliselt hästi valgust neile on omane metalne läige. · Metallid on head soojusjuhid ja elektrijuhid. · Enamik metalle on suhteliselt plastilised, hästi sepistatavad. 2. Metallilised elemendid ja perioodilisuse süsteem Enamik elemente on metallilised. Nad asuvad nii A- kui ka B-rühmades. Kõik perioodid peale esimese algavad metallilise elemendiga ja lõppevad mittemetallilisega. A-rühma number võrdub elemendi aatomi väliskihi elektronide arvuga, B-rühma elementidel on enamasti väliskihil 2 elektroni (erandiks on näiteks ühe elektroniga vask, hõbe ja kuld). Niisiis on metalliliste elementidel aatomitel tavaliselt väliskihil võrdlemisi
tööstusseadmed, jalgratattad, masinad, raudteed, raadiomastide, elektrijuhtmed ([hõbe], vask) ning torustikud ja mitmel pool mujal. Erivevaid asju valmistatakse väga erinevatest mettallidest ning mettallisulamitest. Mettallide omadused on: tavatingimustes tahked ained, (erand elavhõbe), hallika värvitooniga (varieerub hõbevalgest terashallini), peegeldavad hästi valgust, metalne läige, käega katsumisel külmad, head soojus- ja elektri juhid, hästi sepistatavad, plastilised, tugevad. Elemendi metallilised omadused avalduvad seda tugevamini, mida kergemini tema aatomid loovutavad väliskihi elektrone. Raud tähtsaim ja odavaim metall. Eestis toodeti rauda vanasti soorauamaagist. Rauda leidub ka elusorganismides, vere punalibledes hemoglobiini koostises. Raua omadused: läikiv hõbevalge metall, suhteliselt raske, kõrge sulamistemp, meh. Hästi töödeldav, suhteliselt kõva, magnetilised omaduses, keskmise
Keemilistes reaktsioonides moodustavad nad teiste mittemetallidega tavaliselt kovalentse sideme, metallidega tavaliselt ioonilise sideme. Mittemetallide lihtainete omadused: · Ei juhi elektrit ning juhivad halvasti soojust · Neil puudub metalli iseloomulik läige · Esinevad nii gaasi (vesinik, fluor, hapnik, lämmastik, kloor, väärisgaasid), vedeliku (broom), kui ka tahkisena (seleen, väävel, boor, räni, jood, fosfor, süsinik) · Rabedad, ei ole sepistatavad · Valdavat värvi ei ole, nagu metallidel on hallikas. Vesinik Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 1 ja 2. Erinevalt muudest elementidest on keemilised ja füüsikalised erinevused vesiniku isotoopide vahel suhteliselt suured. Seetõttu on neil erinimetused ja mitteametlikud, ent laialdaselt kasutatavad erisümbolid. Isotoopi massiarvuga 1 nimetatakse prootiumiks ja keemiline sümbol H käib eriti selle isotoobi kohta. Isotoopi massiarvuga 2 nimetatakse deuteeriumiks,
.........................................................................11 2 SISSEJUHATUS Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse. Enamik metalle on hästi sepistatavad. Metallid jagunevad kaheks: värvilised -ja mustad metallid. Musti metalle kasutatakse nende suure tugevuse ja jäikuse ning suhteliselt madala hinna tõttu väga laialdaselt. Mitteraudmetallid ehk värvilised metallid on metallurgias need metallid ja sulamid, mis ei sisalda rauda (või sisaldavad seda väga väheses hulgas). [1] 3 1. VÄRVILISED METALLID
CuSO4 * 5H2O – vaskvitrol, kasutatakse taimekahjurite tõrjes, mürgine (CuOH)2CO3 ehk CU(OH)2*CuCO3 – malahhiit, pikaajalisel õhus seismisel tekib hallikasroheline paatinakiht, mida võib märgata vanade kirikute või raekodade tornikiivritel 5. Metallid on kõvemad, tavaliselt hallika värvusega, raskemad ning tavaliselt tahked ained, üldjuhul redutseerijad, head soojus- ja elektrijuhid, sepistatavad. Mittemetallid võivad olla nii gaasilises, tahkes kui ka vedelas olekus, värvuseid palju, tahked ained on väga haprad, ei juhi hästi elektrit ega soojust, üldjuhul oksüdeerijad. 6. Allotroop on keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena. 7. Lk 111 Halogeenid on VIIA rühma elemendid F, Cl, Br, I. Nende oksüdatsiooniaste on –I, toimivad lihtainetena oksüdeerijana. 7 elektroni väliskihil. Mürgised. Madala keemistemperatuuriga. 8
sõltub samuti sulami keemilisest koostisest, valu temperatuurist ja viisist, jahtumiskiirusest ja valandi kujust. Likvatsiooni all mõistetakse valandi keemilise koostise ebaühtlust. Staatori korpus Materjalide tehnoloogilised omadused Survetöödeldavus (sepistatavus) Survetöödeldavus on metalli omadus lasta end survega töödelda, s.t. muuta välisjõu mõjul kuju ja mitte praguneda löökide või survejõu mõjul. Hästi sepistatavad on plastsed metallid. Materjalide tehnoloogilised omadused Keevitatavus on metalli või sulami omadus moodustada konkreetsetel keevitamise tingimustel jäik mitte lahtiühendatav ühendus. See peab vastama detaili konstruktsioonilistele ja ekspluatatsioonilistele nõuetele. Füüsikalisest seisukohast lähtudes määravad metalli keevitatavuse sulamisalas toimuvad protsessid, mille tulemusena moodustub keevisõmblus. Joodetavus Materjali omadus moodustada kindlaid, jäikasid
redoksreaktsioon. Metalliline side keemiline side metallide, tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil. Kütuseelement keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat kütuse oksüdatsioonil vabaneva energia arvel. Metallide iseloomulikud füüsikalised omadused(4): Enamik metallide iseloomulikke füüsikalisi omadusi on tingitud metallilisest sidemest. nad on tavaliselt läikivad, suure tihedusega, venitatavad ja sepistatavad, tavaliselt kõrge sulamistemperatuuriga, tavaliselt kõvad, juhivad hästi elektrit ja soojust. Millest on tingitud metallide plastilisus, hea soojus ja elektri juhtivus? See on tingitud sellest, et metalli väliskihil on üldjuhul 1-3 elektroni, mida on kerge loovutada ja seega on ta aktiivne metall ja reageerib kiiresti ja on kergesti töödeldav . Soojusjuhtivus on ainuke soojuse ülekandumise moodus tahkes aines. Soojuse liikumine materjalis sõltub viimase füüsikalistest omadustest
Sisestustüüpi tahketes lahustes paiknevad lahustuva komponendi aatomid põhimetalli aatomite vahel. Piiratud lahustuvus väheneb temperaturi langedes. Harva on metaalisulameis ka vakantstüüpi tahkeid lahuseid, mille kristallvõresse jääb vabu sõlmi. Sellised lahused moodustuvad vaid keemiliste ühendite alusel. Tahkete lahuste kõvadus ja tugevus on tavaliselt tunduvalt suurem, plastsus väiksem kui sulami komponentidel. Kasutatakse konstruktsioonimaterjalidena. Hästi sepistatavad, lõigatavus ja valatavus raskendatud. Keemilised ühendid moodustuvad sulamis siis, kui erinevate komponentide aatomite vahelised jõud ületavad tunduvalt sama elemendi aatomite vahel mõjuvaid jõude. Keemilist ühendit iseloomustab komponentide kristallvõredest erinev võre, millele on omane komponentide aatomite korrapärane paigutus ja lihtne täisarvkordne suhe komponentide aatomite vahel. Lisaks kindel sulamitemperatuur ja hüppeline omaduste muutus sõltuvalt koostisest.
Näiteks malmil on hea vedelvoolavus (täidab hästi vormi) ja väike kahanemisprotsent (ca 1%); malmvalanditel praktiliselt likvatsioon puudub. Seevastu on terastel tunduvalt halvem vedelvoolavus, suurem kahanemisprotsent (2..2,5%) ning likvatsiooni kalduvus. Üldse ei saa valada vaske, paljusid messingeid, duralumiiniumi jt. Sepistatavus. Sepistatavus on metalli omadus lasta end survega töödelda, s.t. muuta välisjõu mõjul kuju ja mitte praguneda löökide või survejõu mõjul. Hästi sepistatavad on plastsed metallid. Jämendusproov külmas olekus iseloomustab metalli deformeeritavust etteantud kuju ja mõõtmeteni survejõudude toimel. Jämendusproov tehakse lattmaterjalile, millest valmistatakse külmsepistamise teel polte, kruvisid või neete. Proovikeha lõigatakse latist nii, et selle kõrgus h=2 d (d on lati läbimõõt). Siis jämendatakse proovikeha ette antud kõrguseni. Kui d < 15 mm, toimub jämendamine vasaralöökidega, kui aga d > 15 mm, siis pressi abil.
vahetult seotud kas hapniku, lämmastiku või fluoriga. LIHTAINE koosneb ainult ühe ja sama elemendi aatomitest. Nt metall, mittemetall. LIITAINE keemiline ühend, koosneb mitmest elemendist. Nt oksiidid, happed, alused, soolad, alkoholid, süsivesinikud. KRISTALL korrapärase struktuuriga tahke keha. METALL lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused (läige, juhivad hästi soojust ja elektrit, enamasti plastilised ja sepistatavad, madal elektronegatiivsus). MITTEMETALL lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused (metalliläige, haprad, juhivad halvasti soojust ja elektrit, kõrge elektronegatiivsus). AINE VALEM väljendab liht- ja liitaine koostist. INDEKS näitab aatomite arvu molekulis ja ioonide arvu ioonühendi valemis. KEEMILISE REAKTSIOONI VÕRRAND keemilise rekatsiooni üleskirjutus valemite abil, vasakul pool on reaktsiooni lähteained, paremal saadused.
21) Lihtaine - koosneb ühest keemilisest elemendist. 22) Kristall - on keemilise elemendi, ühendi või isomorfse segu korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur. 23) Metall - nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, heaelektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad.(aatomite vahel on metalliline side, esinevad kristallidena) 24) Mittemetall - aatomite vahel on kovalentne side, esinevad üksikaatomitena, molekulidena, kristallidena. 25) Aine valemv - 26) Indeks - näitab elemendi aatomite arvu molekulis. 27) Keemilise reaktsiooni võrrand - ehk keemiline võrrand on keemilise reaktsiooni üleskirjutus, mis näitab reaktsioonis osalevaid aineid (lähteaineid ja saadusi) ja nende osakeste arvu (või arvude suhet).
................................................................................................... 8 2 Sissejuhatus Metallid on keemilised elemendid, mis moodustavad kergesti katioone ja astuvad ioonilisse sidemesse. Metallidel kui lihtainetel on teatud iseloomulikud füüsikalised omadused: nad on tavaliselt läikivad, suure tihedusega, venitatavad ja sepistatavad, tavaliselt kõrge sulamistemperatuuriga, tavaliselt kõvad, juhivad hästi elektrit ja soojust. Jagunemine Metallid jagunevad mustadeks ja värvilisteks metallideks. Mustad metallid jagunevad omakorda malmideks ja terasteks. Värvilised metallid, mida kasutatakse masinaehituses, jagunevad põhiliselt vasesulamiteks ja kergsulamiteks. Mustad metallid Musti metalle kasutatakse nende suure tugevuse ja jäikuse ning suhteliselt madala hinna tõttu väga laialdaselt
7. Kasutatud allikad Mis on mittemetallid Mittemetallid on lihtained, millel ei ole metallidele iseloomulikke omadusi. Esinevad nii gaasi, vedeliku kui ka tahkisena. Nad on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Mittemetallid on kõik p- elemendid, mis pole metallid ega poolmetallid. Neid on kokku 22. Tavaliselt on välisel elektronkihil võrdlemisi palju elektrone, tavaliselt 4-8. Tahked mittemetallid on haprad ja ei ole sepistatavad, samuti puudub neil metalne läige (v.a jood). Mittemetallideks on näiteks vesinik, hapnik, boor, süsinik, lämmastik, fluor, räni,fosfor, väävel, kloor, selen, broom ja jood. Neid iseloomustab peamiselt see, et perioodilisustabelis asuvad nad pea-alarühmades ülal paremal, k.a. vesinik, mis asub kõige esimese elemendina ülal vasakul. Traditsiooniliselt VIIIA rühma elemente ehk väärisgaase mittemetallideks ei loeta, kuivõrd neile pole iseloomulik keemilistesse
on tingitud molekulidevahelistest vesiniksidemetest. Kui neid vesiniksidemeid ei oleks, oleks ka vesi tavatingimustes gaas. 5. Mis on metallid? Nimeta metallide põhiomadused! · Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabuelektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise vore, mis annab neile iseloomuliku metallilise laike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hasti sepistatavad. · Perioodilisussusteemis lahutab metalle mittemetallidest diagonaal, mis kulgeb boorist (B) polooniumini (Po). Joone peale jaavad elemendid on poolmetallid ehk metalloidid; ules paremale jaavad mittemetallid. · Praktikas kasutatavatest metallidest on parimad elektri- ja soojusjuhid hobe ja vask, kullaltki head on ka kuld ja alumiinium. Ehitus ja omadused · Läikivad · Sepistatavad · Suure tihedusega · Kõvad · Head elektri ja soojusjuhid · Keemiliselt aktivsed
Nad on halvasti keevitatavad, kuid on plastilised kõrgetel temperatuuridel ning seetõttu on neid lihtne sepistada. Väga madalatel temperatuuridel, näiteks kosmoses (-270 °C) esineb külmahaprust. 3.3. -struktuuriga sulamid -struktuuriga sulamid sulamid sisaldavad endas kuni 3% alumiiniumit. Kokku legeerivaid lisandeid on ligikaudu 15-20%, millest enamiku moodustavad raskemetallid nagu näiteks: arseen, kaadmium, koobalt, nikkel, tina jne. Need sulamid on hästi keevitatavad kui ka sepistatavad, kuid termiliselt on nad ebapüsivad, ehk temperatuuri suhtes on nad valivad. Näiteks: keevisõmbluste puhul on nad rabedad, kuna tegu on kõrgete temperatuuridega ja väga madalatel temperatuuridel, nagu kosmoses, esineb neil külmahaprust. 6 4. TITAANI TOOTMINE Titaani metalli tootmisiseks on vaja läbida neli suuremat sammu. Esiteks tuleb titaani maaki nn.
Lubja kõvastumine toimub aeglaselt, sest vajab reagenti CO2, mida õhus kõigest 0,035%. Kui lubjakivi sisaldab aga üle 6% savi, siis saadakse pärast põletamist hüdrauliline lubi. Veega segatuna kõvastub see mitte ainult CaCO3 tekkimise tõttu, vaid savi sialdus põhjustab ka kõvade kaltsiumhüdraatsilikaatide teket, mistõttu hüdrauliline lubi kõvastub palju märjemates tingimustes kui tavaline lubi ning on mõningal määral üleminekuks lubjalt tsemendile. Miks on metallid sepistatavad? Mis on sepistatavus? Metallid on sepistatavad valentselektronide liikuvuse tõttu (kui me nihutame katioone üksteise suhtes, siis elektronid liiguvad sinna juurde ja katioon ei pea tagasi liikuma). Metallide erinev sepistatavus on seotud ka struktuurierinevustega, metalli kristallstruktuuris on tavaliselt libisevad kihid aatomkihid, mis võivad rõhu mõjul üksteise suhtes libiseda. Ccp-struktuuris
Kristall Korrapärase asetusega aatomitest koosnev aine. Ruumivõre - kristallvõre Mittemetall - Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Metall - Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad. Elektronegatiivsus Elektronegatiivsus iseloomustab aatomi võimet siduda elektrone. Kõrge elektronegatiivsusega elementide aatomid seovad elektrone tugevalt. Keemiline reaktsioon - Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest tekib keemiliste sidemete katkemise ja/või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Sissejuhatus Mittemetallide omadusi ja erinevusi Mittemetallid on lihtained, millel ei ole metallidele iseloomulikke omadusi. Esinevad nii gaasi, vedeliku kui ka tahkisena. Nad on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Mittemetallid on kõik p-elemendid, mis pole metallid ega poolmetallid. Neid on kokku 22. Tavaliselt on välisel elektronkihil võrdlemisi palju elektrone tavaliselt 4-8. Tahked mittemetallid on haprad ja ei ole sepistatavad, samuti puudub neil metalne läige (v.a jood). Mittemetallideks on näiteks vesinik, hapnik, boor, süsinik, lämmastik, fluor, räni, fosfor, väävel, kloor, selen, broom ja jood. Neid iseloomustab peamiselt see, et perioodilisustabelis asuvad nad pea-alarühmades ülal paremal, k.a. vesinik, mis asub kõige esimese elemendina ülal vasakul. Traditsiooniliselt VIIIA rühma elemente ehk väärisgaase mittemetallideks ei loeta, kuivõrd neile pole iseloomulik keemilistesse
: 1. sekundaartsementiit 2. grafiit 3. ledeburiit 4. ferriit 5. perliit 21 Millised on üleeutektse valgemalmi struktuuriosad toatemperatuuril? : 1. ferriit 2. ledeburiit 3. grafiit 4. tsementiit 5. perliit 22 Millised väited malmide kohta on tõesed? Malmid... : 1. on laialt kasutusel lõiketööriistade valmistamisel seoses hea tugevusega 2. ei ole hästi sepistatavad seoses suure süsinikusisaldusega 3. struktuur sõltub suurel määral jahtumiskiirusest - mida kiiremini jahutus toimub, seda rohkem tekib tsementiiti ja vähem grafiiti 4. sobivad hästi valatavate detailide valmistamiseks 5. on masstootmises võrdlemisi odavad valumaterjalid (toodetakse valandeid) 23 Millest sõltub põhiliselt malmi kõvadus? : 1. Grafiidiosakeste suurusest 2. Grafiidiosakeste kogusest metalses põhimassis 3. Metalse põhimassi struktuurist
Sama tüüpi materjalide elastsusmooduli väärtus muutub vähe- piisav jäikus tagatakse piisavalt suurte mõõtmete valikuga. Kulumiskindlus Madal hind Enam levinud materjalid Väikese või keskmise süsiniksisaldusega terased( kuumvaltsitud, külmtõmmatud) Vähelegeeritud terased( eelmistest suurem tugevus, valida sobiv termotöötlus) Sepistatavad terased(sepistamine on kallis, kuid võimaldab materjali kokku hoida ning saada suurema tugevuse) Tsementeeritavad terased, kui on tarvis mõnede pindadele tagada kulumiskindlus. Roostevabad terased, titaan, Iconel 5. Nimetada võllide ja telgede konstrueerimise metoodika põhipunktid. Võlli või telje pöörlemissageduse määratlemine, võlliga ülekantava võimsuse ja pöördemomendi määratlemine
elemendi aatomid. Liitained on näiteks vesi (H2O), keedusool (NaCl) ja süsihappegaas (CO2). Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad. Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Perioodilisustabelis asuvad nad peaalarühmades ülal paremal, k.a. vesinik, mis asub tavaliselt kõige esimese elemendina ülal vasakul. Mittemetallide hulka kuuluvad ka väärisgaasid, kuigi need ei liida elektrone, sest nende väline elektronkiht on maksimaalselt täitunud
· On head redutseeriad · Madal elektronegatiivsus · Füüsilised omadused · Head elektri ja soojus juhid · Sepistatav · Metalliline läige · Tahked toa temperatuuril · (v.a Hg) · · Mittemetallid · Keemilised omadused · Tavaliselt 4-8 elektroni väliskihis · Võtavad elektrone kergesti · On head oksüdeerijad · Suur elektronegatiivsus · Füüsikalised omadused · Ei juhi elektrit ega soojust · Rabedad(kui tahked) · Ei ole sepistatavad · Ei ole metallilist sära · Toa temperatuuril tahked, · Vedelad ja gaasid. · · Allotroop · Allotroop on aine millel on samasugune koostis aga erinev olek teise ainega võrreldes. · · · · · · · · · · · · · · · · Halogeenid · Halogeenid on VIIA rühma elemendid(fluor, kloor, broom ja jood). Halogeenid on kõige aktiivsemad mittemetallid ja seetõttu ei leia neid loodusest lihtainena vaid peamiselt sooladena.
Question text Millised väited malmide kohta on tõesed? Malmid... Vali üks või enam: 1. sobivad hästi valatavate detailide valmistamiseks 2. on laialt kasutusel lõiketööriistade valmistamisel seoses hea tugevusega 3. struktuur sõltub suurel määral jahtumiskiirusest - mida kiiremini jahutus toimub, seda rohkem tekib tsementiiti ja vähem grafiiti 4. on masstootmises võrdlemisi odavad valumaterjalid (toodetakse valandeid) 5. ei ole hästi sepistatavad seoses suure süsinikusisaldusega Question 23 Correct Mark 4,00 out of 4,00 Question text Millest sõltub põhiliselt malmi kõvadus? Vali üks: 1. Grafiidiosakeste kujust 2. Grafiidiosakeste kogusest metalses põhimassis 3. Metalse põhimassi struktuurist 4. Grafiidiosakeste suurusest Question 24 Partially correct Mark 2,67 out of 4,00 Question text Millest sõltub peamiselt grafiitmalmi tugevus? Vali üks või enam: 1
. 46. Misasi on tempermalm? Tempermalm saadakse perliit – tsementiitstruktuuriga valgemalmist, tooriku pikaajalise lõõmutamisega. Materjal on plastilisem omab suuremat löögitugevust kui hallmalm. Samal ajal on sulam väga heade valamise omadustega, võimaldades valmistada keerulisema kujuga ja suurema korrosioonikindlusega tooteid kui terastest. 47. Miks kasutatakse malmi peamiselt valusulamina? Malmidel on head valuomadused. Tavalistes tingimustes ei ole sepistatavad. Omadusi mõjutavad sulamis olevad lisandid: Mn, Si, P, S. 48. Milliseid sulameid nimetatakse pronksideks ja kus neid kasutatakse? Pronks on vase sulam tina, plii, alumiiniumi ja teiste elementidega. Pronks on laialdaselt kasutatav laevaehituses, sest ta ei korrodeeru merevees. 49. Pronkside liigitus. Põhilisandi järgi eristatakse tinapronkse, alumiinium-pronkse, ränipronkse, berülliumpronkse jt. 50. Mille sulamid on messingid ja kus neid kasutatakse? Messingid on vase sulamid
metallides. *Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena. 5.Mis on metallid?Nimeta metallide põhiomadused! Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad nn. metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad. Aatomite vahel on metalliline side. Metallide põhiomadused: *Enamik metallide iseloomulikke füüsikalisi omadusi on tingitud metallilisest sidemest. Metallidel kui lihtainetel on teatud iseloomulikud füüsikalised omadused: nad on tavaliselt läikivad, suure tihedusega, venitatavad ja sepistatavad, tavaliselt kõrge sulamistemperatuuriga, tavaliselt kõvad, juhivad hästi elektrit ja soojust. Need omadused tulenevad põhiliselt sellest, et
lisaks metallilisele sidemele mingil määral ka aatomitevahelised kovalentsed sidemed. Eriti märgatav on kovalentse sideme osatähtsus siirdemetallide (d-metallide) korral. Metallid, mittemetallid ja nende elektronegatiivsus. Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad. Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Perioodilisustabelis asuvad nad pea-alarühmades ülal paremal, k.a. vesinik, mis asub tavaliselt kõige esimese elemendina ülal vasakul. Mittemetallide hulka kuuluvad ka väärisgaasid, kuigi need ei liida elektrone, sest nende väline elektronkiht on maksimaalselt täitunud.
Metalliline side on keemilise sideme tuup, mis moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tombumise tulemusena metallis. ANORGAANILISETE ÜHENDITE POHIKLASSID JA NENDE OMADUSED. 12. Metallid. Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad. 13. Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid. Tihedus aine mass ruumalauhikus Sulamistemperatuur aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama voi tahkuma Korrosioonikindlus Omadus, mis hoiab ara (piirab) korrosiooni. 14. Kuidas saab metalle liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest (näited). Metalle saab liigitada: Sulamistemperatuuri järgi Kergsulavad (Hg -39, Sn 232, Zn 420, Al 660) ja rasksulavad
osalaenguga vesinikuaatomiga. Metalliline side moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis II. Anorgaanilisete ühendite põhiklassid ja nende omadused. 23. Metallid. • Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad 24. Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid. Tihedus - suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus; tihedus sõltub aatommassist, aatomiraadiusest, kristallvõre ehitusest. Sulamistemperatuur - aine teatud temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama 25. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest (näited). Lähtuvalt tihedusest: metallid jaotatakse raske- ja kergmetallideks, kergmetallide tihedus on alla 5 g/cm 3
leelismuldmetallideks, halogeenideks, väärisgaasideks, lantanoidideks, aktinoidideks. Elektronkonfiguratsiooni alusel jagatakse tabel s- p-, d- ja f-plokiks vastavalt sellele, millisel orbitaalil paikneb suurima energiaga elektron. 6. Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad. 7. Kavitatsiooniks nimetatakse nähtust, kui vedeliku voolamisel voolu pidevus katkeb ja vedelikku tekivad tühikud ehk kavernid. Tühikute teke on seotud vedeliku rõhu langemisega alla tema aurumise kriitilist rõhku. Vedelik aurustub ja vedelikus tekivad vedeliku auru mullid. Samuti võib madalal rõhul vedelikust eralduda temas lahustunud õhk. Õhu ja vedeliku auru mullid kaovad, kui rõhk vedelikus uuesti suureneb. Mullide tekkimine ja kadumine toimub suure sagedusega, kuni 1000 korda
elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis. Anorgaanilisete ühendite põhiklassid ja nende omadused. 12. Metallid - Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad. 13. Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid. Kuumuskindlus- Kuumuskindluse all mõistetakse elektriisoleermaterjali võimet taluda lühiaegselt või kestvalt maksimaalset lubatavat temperatuuri, mille juures tema elektrilised ega mehaanilised omadused nimetamisväärsel ei halveneksid. Külmakindlus- Külmakindlus määratakse paljudel elektriisoleermaterjalidel nagu kummidel,
sidemega seotud tugevalt elektronegatiivsete elementide fluori, hapniku või lämmastiku aatomiga. Anorgaaniliste ühendite põhiklassid ja nende omadused. 12. Metallid. Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad nn metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus sepistatavad Praktikas kasutavatest metallidest on parimad elektri- ja soojusjuhid hõbe ja vask, küllaltki head on ka kuld ja alumiinium. 13. Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid. Tihedus, sulamistemperatuur, korrosioonikindlus Erinevad materjalide grupid (metallid, plastid, keraamika) erinevad üksteisest eelkõige tiheduse (roo) poolest, mille ühik on mahuühikumass kg/m 3 . Plastide tihedus on
kovalentsed sidemed. Eriti märgatav on kovalentse sideme osatähtsus siirdemetallide (d-metallide) korral. ANORGAANILISTE AINETE PÕHIKLASSID JA NENDE OMADUSED 12. Metallid. Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad. Tahked metallid on kristalsed ained. Metalli kristallvõres ehk metallivõres paiknevad aatomid üksteisele võimalikult lähedal, nii et nende väliskihi elektronorbitaalid osaliselt kattuvad. Metalli aatomites on väliskihi elektronid suhteliselt nõrgalt seotud. Seetõttu saavad elektronid kergesti liikuda ühe aatomi orbitaalilt teise aatomi orbitaalile (st ühe aatomi juurest teise aatomi juurde) ja nii üle kogu metallikristalli. Väliskihi elektronid
Keemilise inertsuse tõttu on madalast ionisatsioonienergiast. omamoodi erandiks väärismetallid. Metallide keemilist tavaliselt läikivad aktiivsust väljendab nn pingerida, ning enamik metalle suure tihedusega tõrjuvad lahjendatud hapetest vesinikku välja. venitatavad ja sepistatavad 13. Materjalide kõrge sulamistemperatuuriga enamjaolt kõvad hea elektri- ja soojusjuhtivus Metallid. 13. Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid. Tihedus - suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus; tihedus sõltub aatommassist, aatomiraadiusest, kristallvõre ehitusest. Sulamistemperatuur - aine teatud temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama 14
Tihedalt pakitud struktuur, kuubiliselt v heksagooniliselt Koosnevad katioonidest, mida hoiab koos ioonide vahel paiknev, aatomite väliskihtide elektronidest moodustunud elektronpilv. Sellise ehitusega on metallid Metallidele on iseloomulik metalliline läige (tingitud nende elektronide liikuvusest pealelangeva valguse toimel ja valguse taaskiirgamisest, hea elektrijuhtivus ning soojusjuhtivus. Metallid on enamikus hästi sepistatavad, painduvad ja venitatavad (elektronide liikuvus) 1. Sulamid ja nende üldomadused Homogeenne sulam- eri elementide aatomid on jaotunud ühtlaselt (messing, pronks, mündisulamid) Heterogeenne sulam- erineva koostisega kristalliliste faaside segu (tina-plii, elavhõbeamalgaam) Asendussulamid- ühe metalli aatomid on asendatud teise metalli aatomitega (vase sulamid tsingiga)- halvema elektri ja soojusjuhtivusega kui puhtad metallid, kuid kõvemad ja tugevamad
Niisugune struktuur on väga sagedane hallmalmi puhul, kuna erinevate jahtumiskiiruste tõttu ei ole võimalik saada 100 %-lise perliitstruktuuriga malmi. Kui ferriit- või perliitstruktuur tempermalmide korral saadakse termotöötlusega lõõmutamisega, siis teiste malmiliikide (hall- ja keragrafiitmalm) korral tekib see jahtumise protsessis. Reeglina kõrvuti perliidiga esineb struktuuris ka ferriit. Malmi omadused Malmidel on head valuomadused. Tavalistes tingimustes ei ole sepistatavad. Omadusi mõjutavad sulamis olevad lisandid. Malmi mehhaanilised omadused olenevad grafiidiosakeste kujust ja mõõtmetest mida väiksemad on grafiidiosakesed, seda paremad on mehaanilised omadused. Malmi omadused sõltuvad tema struktuurist. Valgemalm on väga kõva ja habras, hallmalmi kõvadus on tunduvalt väiksem, kuid liblegrafiidi tõttu on ta samuti habras. Tempermalmil ja keragrafiitmalmil on teatav sitkus (vastupidavus löökkoormustele) ning seetõttu kasutatakse
annaabi.ee 
