Eesti kultuurilugu
Tisleritehnika
levikuga hakati kasutama spetsiaalhöövleid, saage jm. Tisleritelt hakati üha enam tellima
elamusisustust, puusärke, vokke, linamasinaid ning taluelamute uksi ja aknaid. 19. sajand oli
õitsenguaeg juba 17. sajandil tekkinud kodutöönduskeskustele Avinurmes, Hiiumaal ja Haanjas.
Sepatöö
Sepatöö on üks vanemaid käsitööalasid. Metallist (pronksist) tööriistade valmistamine on seotud
üleminekuga maaviljelusele ja karjakasvatusele. Eesti vanemad sepiseleiud (käevõrud, kirved
jm.) pärinevad varasest rauaajast (6. saj. e. Kr. - 1. saj. p. Kr.) Raud oli metall, mida leidus
Eestiski. Tallinna ümbrusest ja Kirde-Eestist ning mõnelt poolt mujalt on leitud järve- ja
soomaagi töötlemise jälgi. Suurelt jaolt on aga toormaterjal Eestisse siiski sisse toodud. Vanemal
rauaajal (1.-5. saj.) muutus raud peamiseks metalliks. Sõna 'sepp' tähistas erioskusega meistri
üldnimetust (puusepp, pottsepp, rattasepp jne.). Nimed Sepp, -sepp, -sepa, Sepa jne
annaabi.ee 
