TÖÖ PEALKIRI: Piima eeltöötlemine. TÖÖ EESMÄRK JA PÕHIMÕTE: Töö eesmärgiks on piima puhastamine võõrlisanditest, mis on piima sattunud lüpsmisel, piima esmasel käitlemisel ja transpordil. Piima mehaanilise töötlemise protsessid on separeerimine, normaliseerimine, homogeniseerimine, pastöriseerimine. KATSE KÄIK: Piim separeeriti temperatuuril 42°C. Piim lahutati tsentrifugaaljõu mõjul separaatori pöörlevas trumlis, saadi koor ja lõss (lõssi rasvaprotsent on 0,05%). Rasvasisalduse reguleerimine voolus viidi läbi samaaegselt separeerimisega, reguleerides separaatorist väljuva koore rasvasisaldust. Seejärel räägiti piima homogeniseerimisest, mis kujutab endast rasvakuulikeste pihustamise protsessi. Jahutatud piimas adsorbeeruvad rasvakuulikeste pinnale vadakuvalgud, mis kutsub esile rasvakuulikeste liitumise
· Ämari lennuvälja kütusehoidlas, kus pärast mahutite puhastamist ja likvideerimist ala kraavitati. Kraavidesse kogunev reostunud vesi juhiti õlipüüdjasse enne alalt väljumist läbi õlipüüdja. 22 Tapa lennuvälja puhastustöödega tegeldi aastatel 19932000. Kokku rajati neli puhastusväljakut, kus keskmistest puuraukudest pumpamisega (väljapumbatud vesi separeeriti) tekitati veetaseme alanduslehter ja ümbritsevate puuraukude veepinnalt võeti välja petroolikiht. Kokku saadi üle 110 m3 lennukipetrooli. Töödele kulutas Eesti riik 7,5 miljonit krooni, lisaks Taani riigi abi. Tööde tulemusel vähenes vaba õlikihi paksus ning reostuskolde edasine pindalaline laienemine on vähetõenäoline. Praeguseks on Tapa linna veehaare viidud reostuskoldest väljapoole, laiendatud on ühisveevärgi trasside ala linnas.
saj. kaevandamise mehaniseerimiseks võeti kasutusele elevaatormasinad. 20. sajandil võeti kasutusele mitmekopalised ekskavaatorid. Üks esimesi Venemaal oli TEMP-2 (torfjanoi ekskavator mnogokovšovõi povorotnõi). Seda kasutati ka Eestis (Ulilas näiteks). Masin oli pöördplatvormiga ja roomikkäituriga. Töötamisel pööras platvormi, liikus edasi 0,3...0,4 m ja kaevas uuesti. Karjääri laius 12,5 m, sügavus 4,25 m. Turvas haarati koos kändudega (suured kännud purustati), need separeeriti, turvas läks edasi purustisse ja pressi ümbertöötlemiseks ning sealt laaditi lintimis-masinasse. Viimaseid oli komplektis 2 tükki. Üks laotas turvast maha kuivatusväljakule, teist laaditi samal ajal täis. Kolmes vahetuses toodeti 30...40 tuhat t. aastas. Kirjeldatud komplektil oma positiivsete omaduste kõrval oli ka rida puudusi: Masinad rasked, kallid, mootorid 350 kW võimsusega. Mass 44,5 t. Meeskonnas 5..6 meest. Nõudsid kõrgepinget. See teeb