20. Mida sisaldab maapõuest väljuv nafta (toornafta)? Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4 % lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. 21. Mis toimub toornafta separeerimise käigus? Peale nafta eraldamist veest ja mineraalosakestest läheb nafta separeerimisele. Separeerimisel eraldatakse toornaftas sisalduvad gaasilised süsivesinukud ja alles jäänud vesi. 22. Mis toimub nafta stabiliseerimise käigus? Ometi sisaldab nafta ka pärast separeerimist kergesti lenduvaid komponente ja seepärast viiakse läbi nafta stabiliseerimine, kuumutades teda temperatuurini 80- 120 °C. Selle tulemusena eraldub naftagaas, mida saab kasutada keemiatööstuse toorainena. 23. Millised riigid on suurimad maagaasi tootjad? Suurimad maagaasi tootjad on Venemaa, Alzeeria, Holland, Suurbritannia ja Indoneesia. 24. Mis toimub naftaga destillatsioonikolonnis? Kui naftat kuumutada, eralduvad kõigepealt madalaima keemistemperatuuriga ühendid, seejärel
Separaatorid Kütuse ja õliseparaatori ülesanne, kinemaatiline skeem ja põhiosad. Kütuse täielik põlemine mootoris ja töötavate detailide kulumine sõltub suurel määral kütuse ja õli kvaliteedist. Mehaanilistest lisanditest ja veest puhta kütuse ja õli kasutamine tõstab energeetikaseadmete efektiivsust, väheneb kütuse erikulu ja detailide korrosioon ning pikeneb remontidevaheline aeg. Kütuse ja õli kvaliteedi tõstmiseks enne tema tarvitamist kasutatakse laevadel nende separeerimist. Separeerimise all mõistetakse separeeritavas keskkonnas olevate kahjulike lisandite eraldamist või lahutamist põhimassist. Laevadel separeeritakse vedelkütuseid, määrdeõlisid, pilsivett või ka heitvett ja vesiballasti. Vedelkütuste ja määrdeõlide puhastamine laevadel toimub reeglina tsentrifugaalseparaatoriga, mille tööpõhimõte seisneb erineva tihedusega osakestele erineva tsentrifugaaljõu tekitamine. Pidevalt
uputada kogu sisselaske ava. Lainete mõju välistamiseks peaks sisselaskeava hõljuma nafta- ja veekihi kokkupuutepinnal. Imeva seadme skimmerdusvõime oleneb otseselt sisselaskeava suurusest ja pumba võimsusest. Sisseimatava segu õli ja vee vahekorra dikteerib seadme avause suuruse ja laine pikkuse suhe. Suhteliselt aeglaselt liikuvaid ujuvaid pumpi tuleb eelistada kiiretele tsentrifugaalpumpadele, vältimaks segu muutumist emulsiooniks. Emulsiooni tekkimine raskendab segu separeerimist nafta eraldamiseks veest. 22.Nimetage erinevat liiki skimmereid, kirjeldage tööpõhimõtteid. Kõigi vaakumseadmete tööefektiivsus sõltub nafta viskoossusest, naftakihi paksusest ja ilmastikuoludest (laine kõrgus, vihm jms). Töö efektiivsust vähendavad ka meretaimestik ja praht, mis võib ummistada sisselaskeava. Probleemiks on ka imeva seadme torustiku lühike pikkus, mistõttu opereerimispiirkond on suhteliselt väikene. Nn. oleofiilsed
*Piima säilitamiseks kasutatakse vertikaalseid ja horisontaalseid sise- ning välistanke, mis võivad olla mahutavusega 25000- 150000 l. *Piimahoiutankide sise- ja väliskest on valmistatud roostevabast terasplekist, nende vahel paikneb enamasti vahtplastist termoisolatsioonikiht. Põhjas paiknevad sisse- ja väljavoolutorude otsakud. *Silotankid võivad paikneda nii väljas kui ka siseruumides. Säilitamise mõju separeerimisele Piima pikaajaline säilitamine madalatel temperatuuridel separeerimist viib piima happesuse, tiheduse ning viskoossuse tõusule, millega väheneb separeerimise efektiivsus. Piima koososade muutus mehhaanilisel töötlemisel Piima puhastamine: *Mikrofiltratsioon- mikroorganismide erladamine *Baktofuugimine- mikroorgamismide eraldamine *Separeerimine- mehaaniliste lisandite eraldamine. Lisandid moodustavad 0,01-0,3% esialgsest piima massist. Pumpamine ja segamine *Väheneb väikeste rasvakuulikeste arv ning toimub suurte rasvakuulikeste dispersioon koos
Jäätmete eeltöötlusmeetoditeks on sortimine, tihendamine, purustamine ja pressimine. Sorteerimine toimub kas jäätmete tekkekohas (efektiivsem) või sorteerimiskeskustes. Seda korraldatakse kas käsitsi või mehaaniliselt. Viimase puhul sorteeritakse prügi osakeste suurust, tihedust, kiirendust, optilisi omadusi, magnetilisi omadusi ja elastsust arvestades. Nendele vastavalt kasutatakse sõelumist (trummelsõel), setitamist, ballistilist sortimist, optilist separeerimist, magnetilist sortimist. Purustamine, eriti metallil, on väga energiakulukas. Pressimine vähendab jäätmete ruumala. Prügilasse ladustamise eelduseks on tihendamine.m 26 18. Olmejäätmete lõppkäitlemise viisid - Lõppkäitlemise viisid o termilised meetodid mahu ja kaalu vähendamine 800-850 °C o bioloogilised meetodid
annaabi.ee 
