Samas, mida küpsem on isiksus, seda turvalisem on tema reaktsioon ka tüliolukorras. Ta ei pruugi käituda automaatselt. Tüüpilisi reaktsioone kriitilistes olukordades kirjeldatakse psühholoogias seotusstiilide kaudu: turvaline, ärev või vältiv seotusstiil. Kogemus, kuidas käituda, on sageli saadud juba varajases eas. Näiteks äreva stiiliga inimene ei suuda oma tunnetega toime tulla, ta liialdab pidevalt muretseb, nutab, karjub või ähvardab. Vältiva seotusstiiliga ini- mene jääb aga vait või lahkub üldse ruumist. Kaasinimese jaoks kõige meeldivamalt käitub muidugi turvalise seotusstiiliga inimene, kelle reaktsioonid on mõõdukad ja eelnevalt rohkem läbi mõeldud. Kas taoline suhtemustrite kordumine ilmneb ka tavaelus? Kuidas aru saada, milline on minu seotusstiil? Mõnel inimesel toimib üks või teine seotusstiil kogu suhtes. Näiteks kui inimene reageerib partneri peaaegu kõigi tegude ja sõnade peale agressiivselt.
Mitteosavõtlikute vanemate lapsed: –Agressioon –Kuritegelikkus –Tujukus –Raskus hoida intiimseid suhteid Kultuuridevahelised erinevused Jaapanis ei lubata lastel avastada/uurida – ohtlik • Läänes peetakse uurimiskäitumist intelligentseks ja eelistatuks • Saksamaal (Grossmann, et al., 1985) nõuti, et laste ja vanemate vahel oleks teatud distants. Turvaliselt seotud lapsi peeti mõnes mõttes ära hellitatuteks. Vaatamata kasvatusstiilile on võimalik kasvatada turvalise seotusstiiliga lapsi. Erinevused kultuuride sees on 1,5 korda suuremad kui kultuuride vahel. Suurtes riikides esineb alakultuure. Suhted eakaaslastega - Juba väikelapsed (11-24 kuud) otsivad eakaaslaste tähelepanu. Eelistus samast soost eakaaslastele 24 (kasvab pidevalt 3.-12. eluaastani)
annaabi.ee 
