Keemilist energiat motoorseks muutev valk e mehhanokeemiline ensüüm. Koosneb rasketest ja kergetest ahelatest. Raskeid ahelaid 1-2, sõltuvalt tüübist. Koosneb kolmest domeenist: 1 Pea, N-terminaalne, seostumiskohaks aktiinile nim ka P-ling. Seostumiskohaks ATPle, omab ATPaasi aktiivsust, toodab mehhaanilist jõudu 2 Kael, ümbritsetud kergete ahelatega ja võib olla seotud regulaatorvalkudega 3 Saba, C-terminaalne, sisaldab seostumiskohti mis annavad spetsiifilisuse kerged ahelad seovad Ca2+ 132. Peamised etapid müosiin-aktiin interaktsioonis. Ensümaatiliselt aktiivne müosiini pea teostab ATP hüdrolüüsi. Konformatsioonilised muutused müosiinimolekulis, mis libistavad aktiini müosiini suhtes edasi poole(alati - ots ees aktiinil ja müosiin liigub seega + otsa poole). Etapid: nukleotiidi seostumine, müosiin ja aktiin seotud, ATP seostub ATP-seostumiskohta,
Sel puhul räägitakse molekulaarhaigustest ehk geneetilistest haigustest. Primaarstruktuuri määramine annab ka kliiniliselt olulist informatsiooni Primaarstruktuuri selgitamine annab informatsiooni valgu võimalike kõrgemate struktuuritasemete kohta, annab informatsiooni valgu võimalike aktiivalade ehituse kohta, võimalike molekulaarhaiguste kohta, näitab liitvalkude puhul mittevalgulise komponendi seostumiskohti. 6. Valgumolekulide ruumiline ehitus, kõrgemat järku struktuurid. Valgu sekundaarstruktuur on peamiselt vesiniksidemete abil fikseeritud ruumikujund. Vesiniksidemete rohkus ühes valgumolekulis tagab struktuuri atabiilsuse. Sekundaarstruktuuri põhivormid on alfa-heeliks ja beeta struktuur. Alfa-heeliks- polüpeptiidahelaparemale pöörduv helitseerunud konformatsioon. Vesiniksidemete rohkus tagab heeliksi stabiilsuse.
esinevad hüdrofoobsed vastasmõjud). Koosnevad kolmest struktuurilt ja funktsioonilt erinevast domäänist : 1. Pea – globuraalse struktuuriga, N-terminaalne. Sisaldab seostumiskohta aktiinile (P- ling), seostumiskohta ATP jaoks. 2. Kael – ümbritsetud kergete ahelatega ja võib olla seotud müosiini regulaatorvalkudega. 3. Saba – C-terminaalne, sisaldab seostumiskohti, mis tagavad spetsiifilisuse. - Kerged ahelad. Ca sidumine. Peamised etapid müosiin-aktiin interaktsioonis. 1. Nukleotiidi seostumine – müosiin on setud aktiiniga, ATP seostumiskoht vaba, toimub ATP seostumine, aktiini vagumus vabaneb ja pea dissotsieerub aktiini filamendist. 2. Hüdrolüüs – pea pöördub, kaela konformatsioon muutub (vagumus sulgub) ja müosiini molekul seostub uuesti aktiini filamendiga, aga subühikuga, mis paikneb –otsast kaugemal.
vastasmõjud). Koosnevad kolmest struktuurilt ja funktsioonilt erinevast domäänist : 1. Pea globuraalse struktuuriga, N-terminaalne. Sisaldab seostumiskohta aktiinile (P-ling), seostumiskohta ATP jaoks. 2. Kael ümbritsetud kergete ahelatega ja võib olla seotud müosiini regulaatorvalkudega. 3. Saba C-terminaalne, sisaldab seostumiskohti, mis tagavad spetsiifilisuse. - Kerged ahelad. Ca sidumine. Peamised etapid müosiin-aktiin interaktsioonis. 1. Nukleotiidi seostumine müosiin on setud aktiiniga, ATP seostumiskoht vaba, toimub ATP seostumine, aktiini vagumus vabaneb ja pea dissotsieerub aktiini filamendist. 2. Hüdrolüüs pea pöördub, kaela konformatsioon muutub (vagumus sulgub) ja müosiini molekul seostub uuesti aktiini filamendiga, aga subühikuga, mis paikneb otsast kaugemal. 3
aminohapete vahel tekkivate hüdrofoobsete vastasmõjudega. Koosnevad kolmest struktuurilt ja funktsioonidelt erinevast domäänist.pea globulaarse struktuuriga, (N-terminaalne) -.seostumiskoht aktiinile = P-ling (ingl P-loop).seostumiskoht ATP-le, omab ATPaasi aktiivsust. Toodab mehaanilist jõudu.Kael- ümbritsetud kergete ahelatega ja võivad olla seotud müosiini regulaatorvalkudega (kalmoduliin või teised Ca reguleeritavad valgud.saba (C-terminaalne, sisaldab seostumiskohti, mis annavad spetsiifilisuse).Kerged ahelad Seovad Ca. Seega kõik müosiinid on reguleeritud kaltsiumiga. 6.)Peamised etapid müosiin-aktiin interaktsioonis. nukleotiidi seostumine (müosiin on seotud aktiiniga, ATP seostumiskoht vaba, toimub ATP seostumine, aktiini vagumus avaneb ja pea dissotsieerub aktiini filamendist).hüdrolüüs ja pea pöördub kaela konformatsioon muutub (vagumus sulgub) ja müosiini molekul seostub uuesti aktiini filamendiga, aga
pilusega, liigub bakterirakku, integreerub V. cholerae genoomi. Lüsogeense bakteriofaagi kromosoomilookuses on ka täiendava koolera enterotoksiini, zonula occludensi toksiini ja kolonsatsioonifaktori geenid). • Täiendv koolera enterotoksiin – suurendab vedelikusekretsiooni • Zonnula occludensi toksiin – suurendab sooleepiteeli läbilaskvust • Kolonisatsioonifaktor – adhesioon • Neuraminidaas – modifitseerib rakupinda, suurendamaks GM1 (gangliosiidretseptor) seostumiskohti koolera toksiini jaoks, G-valgu kaudu tekib cAMP tõus, sekretoorne diarröa. • LPS • Polüsahhariidne kihn kaitseb seerumi bakteritsiidse toime eest Haigused. Vibrio cholerae Koolera (O1, O139): algab 2-3 päeva pärast sissesöömist ägedalt vesise diarröa ja oksendamisega. Edasisel vedelikukaotusel muutub roe värvusetuks, lõhnatuks, valguvabaks, limatäpiliseks („riisitummiroe“). Tõsine vedeliku ja
annaabi.ee 
