PÄRILIKKUS AKTIVAATOR regulaatorvalk, mis on vajalik transkriptsiooni läbiviiva ensüümi (RNA- polümeraasi) seostumiseks geeni promootorpiirkonnaga ALLEEL ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivarjandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises ANTIKOODON tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga BIHEELIKS DNA molekuli teist järku struktuur DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE e DNA pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine
http://www.abiks.pri.ee Aktivaator regulaatorvalk, mis on vajalik transkriptsiooni läbiviiva ensüümi seostumiseks geeni promootorpiirkonnaga Antikoodon tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga Fenotüüp ühe organismi tunnuste kogum Geen kromosoomi lõik, mis määrab 1 valgu molekuli sünteesi (mRNA sünteesi) Geneetika teadus, pärilikkusest ja muutlikkusest Genotüüp ühe organismi geenide kogum Initsiaatorkoodon mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millest algab translatsioon
III RNA-polümeraas sünteesib ühe DNA ahela lõiguga komplementaarse RNA molekulis IV lõpeb mRNA, tRNA, ja rRNA süntees V DNA omandab uuesti biheeliksi kuju VI RNA liigub rakutuumast välja tsütoplasmasse TRANSLATSIOON III LOENG Rakkude energiavajadus Milleks rakkudele energiat vaja? Kasvamiseks, paljunemiseks, arenemiseks. Rakud ei vaja energiat osmoosiks, difusiooniks. Millised protsessid rakus vajavad energiat (pooldumisel)? Nt. DNA polümeraasi seostumiseks DNA'ga replikatsioonis; ainete ja ühendite transpordiks. -Kuidas liigub vesi läbi rakumembraani? Kas osmoosi või difusiooni teel? Osmoosi Gaasid liiguvad läbi rakumembraani difusiooni teel (kõrg. --> madal.) -Kuidas saab ATP rakumembraani sisse? Energia kulub: 70% põhikäive( tegurid, millest oleneb: mass, vanus, sugu) 20% kehaline töö 10% seedimine toitainete lõhustamine *Süsivesikud on varudena glükogeenis(kudedes) ja glükoosis(veres).
Kuidas NLS(nukleaarne lokalisatsiooni signaal) tagab valgu liikumise tsütoplasmast tuuma? · Transporditava valgu NLS seostub retseptoriga ( dimeer tsütoplasma valkudest importiin ja importiin ), (seostub subühik), subühik seostub NPC tsütoplasma poolsete filamentidega.Retseptoriks võivad olla näiteks FG (Phe-Gly) kordusi sisaldavad valgud. Seostumine toimub ilma ATPta. ATP on vajalik subühiku seostumiseks teiste NPC valkudega poori läbimisel. · Tuumas seostub trimeerse kompleksiga Ran valk, tulemuseks on transporditava valgu ja importiini vabanemine Ran importiin liiguvad läbi NPC tagasi tsütoplasmasse, kus toimub hüdrolüüs ja mõlemi komponendi vabanemine (11-37 lk.434) Ran valk annab energiat transpordiks, sest hüdrolüüsib GTP. Ran võib olla seotud GTP ja GDP-ga. Seda kontrollivad täiendavad valgud. GTPaasi aktiveeriv valk GAP (ingl GTPase
Milline aminohape antud tRNA külge kinnitub, on määratud tRNAs sisalduva kolmes nukleotiidist koosneva antikoodoniga. tRNA toob valgu sünteesi käigus ribosoomi vajalikud aminohapped vajalikus järjekorras. Translatsiooni olemus – RNA alusel valgu süntees tsütoplasmas paiknevatel ribosoomidel: RNAlt valk. Vajalikud komponendid: ribosoomid, mRNA, tRNA, aminohapped,energia (ATP/GTP), ensüümid aminohapete aktiveerimiseks, nende seostumiseks mRNAga ja peptiidahela sünteesiks. 12. Valgu küpsemine. Vastus: Aminohappeahel ei ole veel valmis valk. Aminohapete järjestus on valgu primaarstruktuur. Aminohappeahela keerdumisel spiraaliks tekib valgu sekundaarstruktuur, mida hoiavad koos vesiniksidemed. Ahela edasisel kokkukeerdumisel moodustub valgu tertsiaarstruktuur. (mõnel valgul on ka kvaternaarstruktuur). Osa valke jääb peale sünteesi tsütoplasmasse ja omandab seal kokku voltudes lõpliku
On RNA molekul, mille külge on kinnitunud aminohape. Milline aminohape antud tRNA külge kinnitub, on määratud tRNAs sisalduva kolmes nukleotiidist koosneva antikoodoniga. tRNA toob valgu sünteesi käigus ribosoomi vajalikud aminohapped vajalikus järjekorras. Translatsiooni olemus – RNA alusel valgu süntees tsütoplasmas paiknevatel ribosoomidel: RNAlt valk. Vajalikud komponendid: ribosoomid, mRNA, tRNA, aminohapped,energia (ATP/GTP), ensüümid aminohapete aktiveerimiseks, nende seostumiseks mRNAga ja peptiidahela sünteesiks. 12. Valgu küpsemine. Aminohappeahel ei ole veel valmis valk. Aminohapete järjestus on valgu primaarstruktuur. Aminohappeahela keerdumisel spiraaliks tekib valgu sekundaarstruktuur, mida hoiavad koos vesiniksidemed. Ahela edasisel kokkukeerdumisel moodustub valgu tertsiaarstruktuur. (mõnel valgul on ka kvaternaarstruktuur). Osa valke jääb peale sünteesi tsütoplasmasse ja omandab seal kokku voltudes lõpliku kuju. Teised
molekul Tekib kolme eritüüpi Tekib 1 molekulide molekule vorm Transkribeerub ühe ahela Replitseeruvad lõik mõlemad ahelad Translatsioon RNA alusel valgu süntees ribosoomidel Vajalikud tingimused: ribosoomid, mRNA, tRNA, aminohapped, energiat (ATP,GTP), ensüümid aminohapete aktiveerimiseks, nende seostumiseks tRNA-ga ja peptiidahela sünteesiks mRNA primaarstruktuur määrab ära valgu primaarstruktuuri Koodipäike Initsiaatorkoodon - AUG mRNA-s (metioniin) Stoppkoodon - ei kodeeri aminohappeid: UAA, UAG, UGA Geneetiline kood - süsteem, mille abil nukleiinhapetes olev info viiakse üle valgule Geneetilise koodi omadused: Tripletsus - ühe koodoni koosseisu kuulub 3 nukleotiidi mRNA-s Sünonüümsus - ühte aminohapet võib määrata mitu koodonit
- kui sama restriktaasiga töödekda erinevat päritolu DNA-d, siis on tekkinud fragmentidel komplementaarsed üheahelalised(nn kleepuvad) otsad - kui need fragmendid lahuses kokku viia, siis otste paardumisel nad ühinevad - lõigatakse katki kahte moodi: 1. tekivad kleepuvad otsad-DNA ahelale jäävad ühe ahelalised otsad Kahe erineva DNA kokkupanemine toimub kleepuvate otste abil, ahelate seostumiseks läheb vaja ligaasi 2. tekivad tömbid otsad Geenide kohale viimine: 1. bakteri plasmiidiga 2. viirustega 3. Kui neile on soovitud geen lisatud nim teda geenivektoriks 4. kulla-või volframipüstoliga 5. taimedesseagrobakteriga 6. Kuidas aru saada,et tegu on geeni ülekandmisega ? - pannakse külge markergeen(helenduv), mida on võimalik UV kiirguses jälgida
Kordamisküsimused 1. Põhikursuses õpitud molekulaargeneetika kordavalt – replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon. Nende protsesside mõisted, toimumiskohad rakus, ensüümid, toimumiskäigud. - Translaktsioon: RNA alusel valgu süntees tsütoplasmas paiknevalt ribosoomidel: RNAlt valk. Vajalikud tingimused: ribosoomid, mRNA, tRNA, aminohapped, energia (ATP), ensüümid aminohapete aktiveerimiseks, nende seostumiseks tRNAga ja peptiidahela sünteesiks. mRNA primaarstruktuur määrab ära valgu primaarstruktuuri. - Transkriptsioon: DNA ühe ahela alusel komplementaarse RNA molekuli süntees. Etapid: lisandub ensüüm RNA-polümeraas, see seondub DNA ahela promootor piirkonnaga, ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti, RNA-polümeraas sünteesib ühe DNA ahela lõiguga komplementaarse RNA molekuli, RNA-
6) lõpeb mRNA, tRNA ja rRNA süntees; 7) DNA omandab uuesti biheeliksi kuju; 8) RNA liigub raku tuumast välja tsütoplasmasse TRANSLATSIOON- RNA alusel valgu süntees tsütoplasmas paiknevatel ribosoomidel: RNA-lt valk. Lõpeb, kui ribosoom jõuab ühe stoppkoodonini. ● VAJALIKUD TINGIMUSED: ribosoomid; mRNA, tRNA; aminohapped; energia (ATP,GTP); ensüümid aminohapete aktiveerimiseks, nende seostumiseks tRNA-ga ja peptiidahela sünteesiks mRNA primaarstruktuur määrab ära valgu primaarstruktuuri ● KOODIPÄIKE: initsiaatorkoodon- AUG mRNA-s; stoppkoodon- ei kodeeri aminohappeid (UAA, UAG, UGA) ○ koodon- mRNA-s ○ antikoodon- tRNA-s ● ETAPID: 1) mRNA ühineb ribosoomiga; 2) mRNA molekuli initsiaatorkoodoniga (AUG) seondub esimene tRNA molekul; 3) ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmise mRNA
lootelise arengu alguses) ning geene, mis ei avaldu mitte kunagi (eellaste geenid). Geeni avaldumine sõltub RNA-d sünteesiva ensüümi (RNA-polümeraasi) seostumisest DNA promootorpiirkonnaga. Seda võib takistada mõni teine valk (repressor), mille seostumiskoht võib osaliselt või täielikult kattuda promootorpiirkonnaga. Osade geenide avaldumiseks on vaja erilist aktovaatorvalku. Mõningatel juhtudel on repressor- ja aktivaatorvalkude seostumiseks vaja regulaatoraineid (ainevahetuse produktid, toitained, vitamiinid). Struktuurgeenid määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi, regulaatorgeenid kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. Juba ühe ebaõige geeni avaldumine või rakule vajaliku geeni mitteavaldumine võib kaasa tuua suuri muutusi raku ehituses ja talitluses (nt. vähkkasvaja). Geneetiliseks koodiks nimetatakse vastavust, kui mRNA molekuli kolm järjestikkust
1. Mis on sidumissait? Mille poolest ta a) sarnaneb, b) erineb TATAbox- st? 2. Sidumissait - regioon (valgus, DNA-s jne), mis on spetsiifiliseks seostumiseks teistele molekulidele, ioonidele. It is a region on a protein, DNA, or RNA to which specific other molecules and ions -- in this context collectively called ligands, or more specifically, protein ligands -- form a chemical bond. 3. TATA-box is a DNA sequence (Cis-regulatory element) found in the promoter region of most genes in eukaryotes. It is the binding site of either transcription factors or histones and is involved in the process of transcription by RNA polymerase
DNA RNA Promootor Terminaator DNA geen1 mRNA · Translatsioon ehk valgusüntees RNA alusel valgu süntees tsütoplasmas paiknevatel ribosoomidel Toimub ribosoomides Vajalikud tingimused: ribosoomid mRNA(mRNA primaarstruktuur määrab ära valgu primaarstruktuuri), tRNA aminohapped energiat ensüümid aminohapete aktiveerimiseks, nende seostumiseks tRNAga ja peptiidahela sünteesiks Geneetiline kood DNA nukleotiidne järjestus määrab RNA molekuli abil ära valgu aminohappelise järjestuse Koodon Kolm järjestikkust nukleotiidi RNAs, mis määrab ära ühe aminohappe mRNAs AUG(Met) CCC(Pro) AAA(Lys)(esimene täht esimesest ringist, järgmine keskmisest jne) initsiaatorkoodon stopkoodon AUG UAA, UAG, UGA
osaleb lihaskontraktsioonis ja vajalik vere hüübimisel. Taimede puhul Ca-pektaadid lähevad vahelamelli koostisesse (sellest kujunevad kestad). Kaltsiumi saab piimast ja piimatoodetest, kalast ja osade taimede lehtedest. Mg (magneesium) – nii loomades kui taimedes. Ülesanded: rasklahustuvate sooladena luukoe koostises; paljude ensüümide aktivaator (just nende jaoks, mis kindlustavad fosfaatrühma ülekande); vajalik ribosoomide ehitusüksuste seostumiseks ning molekuli bioloogilise protsessi läbiviimiseks. Klorofülli keskne element; Osaleb Mg-pektaadina vahelamelli tekkes. 3 Cl (kloor) – ainus anioon, tasakaalustab positiivset laengut. Ülesanded: maosoolhappe vajalik komponent amülaasi aktiveerija Mikrobiolelemendid - kuuluvad bioaktiivsete ainete (ensüümid, vitamiinid, hormoonid ) koostisesse.
osaleb lihaskontraktsioonis ja vajalik vere hüübimisel. Taimede puhul Ca-pektaadid lähevad vahelamelli koostisesse (sellest kujunevad kestad). Kaltsiumi saab piimast ja piimatoodetest, kalast ja osade taimede lehtedest. Mg (magneesium) nii loomades kui taimedes. Ülesanded: rasklahustuvate sooladena luukoe koostises; paljude ensüümide aktivaator (just nende jaoks, mis kindlustavad fosfaatrühma ülekande); vajalik ribosoomide ehitusüksuste seostumiseks ning molekuli bioloogilise protsessi läbiviimiseks. Klorofülli keskne element; Osaleb Mg-pektaadina vahelamelli tekkes. Cl (kloor) ainus anioon, tasakaalustab positiivset laengut. Ülesanded: maosoolhappe vajalik komponent 3 4 amülaasi aktiveerija
osaleb lihaskontraktsioonis ja vajalik vere hüübimisel. Taimede puhul Ca-pektaadid lähevad vahelamelli koostisesse (sellest kujunevad kestad). Kaltsiumi saab piimast ja piimatoodetest, kalast ja osade taimede lehtedest. Mg (magneesium) nii loomades kui taimedes. Ülesanded: rasklahustuvate sooladena luukoe koostises; paljude ensüümide aktivaator (just nende jaoks, mis kindlustavad fosfaatrühma ülekande); vajalik ribosoomide ehitusüksuste seostumiseks ning molekuli bioloogilise protsessi läbiviimiseks. Klorofülli keskne element; 3 Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismides Osaleb Mg-pektaadina vahelamelli tekkes. Cl (kloor) ainus anioon, tasakaalustab positiivset laengut. Ülesanded: maosoolhappe vajalik komponent amülaasi aktiveerija
STRUKTUURGEEN määrab raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi REGULAATORGEEN kontrollib struktuurigeenide avaldumist TRANSLATSIOON TRANSLATSIOON RNA alusel valgu süntees tsütoplasmas paiknevatel ribosoomidel Translatsiooniks vajalik · ribosoomid toimub valgu biosüntees · mRNA, tRNA rRNA on juba ribosoomis olemas · aminohapped · energia (ATP, GTP) · ensüümid aminohapete aktiveerimiseks, seostumiseks tRNAga ja peptiidahelda sünteesiks TRANSLATSIOON · mRNA ühineb ribosoomiga · mRNA molekuli initsiaatorkoodoniga AUG seondub esimene tRNA molekul (antikoodon UAC, nim. initsiaatortRNA) · ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues kaasa järgmise mRNA koodonile vastava aminohappe · ribosoomis kahe kõrvuti oleva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahele sünteesitakse ensüümide abil peptiidside
terminaatoriks. RNA sünteesi lõppedes eraldub ensüüm DNA molekulist, DNA omandab endise biheeliksi kuju ning sünteesitud RNA liigub läbi tuumamembraanis olevate pooride tsütoplasmasse. Geeni transkriptsioon sõltub RNA- polümeraasi seostumisest promootorpiirkonnaga. RNA- polümeraasi seostumist takistab vahel mõni teine valk, mida nim. repressoriks. Osade geenide avaldumiseks on vaja aktivaatorvalku. Mõningatel juhtudel on repressor- või aktivaatorvalkude seostumiseks vajalik veel regulaatorainete liikumist. Transkriptsioonil moodustuvad nii mRNA kui ka rRNA ja tRNA molekulid. RNA süntees on universaalne toimub nii prokarüootides kui ka eukarüootides. 13 Kui mingilt geenilt toimub transkriptsioon, siis öeldakse, et see geen avaldub. Erinevused rakkude vahel tulenevad geenidest, mis ühtedes või teistes rakkudes avalduvad. Hulkrakses organismis eristatakse 4 tüüpi geene: a) Geenid, mis avalduvad samaaegselt organismi kõigis rakkudes. Nt
22. Raku diameetrile 40 µm vastab b ja c mõlemad on õiged 23. Millised komponendid või struktuurid järgnevast loetelust esinevad loomarakkudes, aga mitte bakterirakkudes? Endoplasm retiikulum 24. Antibiootikum klooramfenikool pärsib valgu sünteesi prokarüootides 25. Kõik järgnev kehtib prokarüootide kohta, välja arvatud tähtsaimad fotosünteesijad 26. Kui karedapinnalisel ER-il sünteesitud valgul, mis on liikunud Golgi kompleksi, puudub järjestus seostumiseks klatriini, COPI ja COPII kesta valkudaega, siis milline on kõige tõenäolisem selle valgu lokalisatsiooni piirkond? Rakuväline ruum 27. Tay-Sachs'i haiguse põhjuseks on Gangliosiidide lagunemise puudumine 28. Tümosiini süstimine rakkudesse vähendab F aktiini hulka 29. Milline nimetatud struktuuridest ei ole endomembraanide süsteemi osa? Peroksüsoom 30. Milline järgnevalt loetletud variantidest on seotud sarkomeeri termineeriva Z kettaga müofibrillis
Eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni. Ajastu - geokronoloogilise skaala suurjaotustest kolmas (lühim): aegkond jaotatakse ajastuteks. Aktiivne transport - ainete liikumine läbi rakumembraani, milleks vajatakse täiendavat energiat. Valdavalt seotud transpordivalkudega, kasutatakse ATP energiat. Aktivaator - regulaatorvalk, mis on vajalik transkriptsiooni läbiviiva ensüümi (RNA polümeraasi) seostumiseks geeni promootorpiirkonnaga. Albiino - melaniinipuudega invaliid, kelle nahk on roosa ja karvad valged. Albinism - retsessiivne pigmentatsioonipuue, mille tõttu karvad on valged ja nahk ülimalt UV-kiirguse kartlik. Algoloogia - teadusharu, mis uurib vetikaid. Allantois (kusekott) - üks lootekestadest, mis esineb selgroogsetel loomadel, sealhulgas ka inimestel. Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad
vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast kasutatakse ATP energiat. saadavatest anorgaanilistest ainetest. Sellest Aktivaator regulaatorvalk, mis on vajalik kasutatakse kas valguseenergiat (fotosünteesija) või transkriptsiooni läbiviiva ensüümi (RNA redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat. polümeraasi) seostumiseks geeni Avalduv geen (geeniekspressioon) geen, milles promootorpiirkonnaga. toimub RNA süntees. Algoloogia teadusharu, mis uurib vetikaid. Bakteriofaag viirus, mille peremeesrakus on Allantois (kusekott) üks lootekestadest, mis bakter. esineb selgroogsetel loomadel, sealhulgas ka
terminaatoriks. RNA sünteesi lõppedes eraldub ensüüm DNA molekulist, DNA omandab endise biheeliksi kuju ning sünteesitud RNA liigub läbi tuumamembraanis olevate pooride tsütoplasmasse. Geeni transkriptsioon sõltub RNA- polümeraasi seostumisest promootorpiirkonnaga. RNA- polümeraasi seostumist takistab vahel mõni teine valk, mida nim. repressoriks. Osade geenide avaldumiseks on vaja aktivaatorvalku. Mõningatel juhtudel on repressor- või aktivaatorvalkude seostumiseks vajalik veel regulaatorainete liikumist. Transkriptsioonil moodustuvad nii mRNA kui ka rRNA ja tRNA molekulid. RNA süntees on universaalne toimub nii prokarüootides kui ka eukarüootides. Kui mingilt geenilt toimub transkriptsioon, siis öeldakse, et see geen avaldub. Erinevused rakkude vahel tulenevad geenidest, mis ühtedes või teistes rakkudes avalduvad. Hulkrakses organismis eristatakse 4 tüüpi geene: a) Geenid, mis avalduvad samaaegselt organismi kõigis rakkudes. Nt
mille haiguspildi põhjustab seganakkus (põletushaavade põletikud, kõrvapõletik) · Paljud terved organismid on potensiaalsete patogeensete mikroobide kandjad, aga nad ei nakatu, kuna nende kaitsevõime on hea · Patogeenid on suure peremehespetsiifilusega (süüfilisse loodad ei nakatu) o Põhjuseks võib olla: Spetsiifiliste retseptorite esinemine/puudumine bakteri seostumiseks Toksiini märklaua esinemine/puudumine Keha temperatuur · Virulentsus liigi esindaja patogeensuse väljendumise aste o liigi erinevad tüved on erineva virulentsusega o sõltub tugevasti virulentsusfaktoritest (kultuuri vanus, kasvutingimused, sööde jne) · Virulentsus sõltub: o Mikroobi seostumisvõimest o Levimisvõimest e invasiivsusest o Võimest võidelda fagotsütoosi vastu
takistab initsiatsiooni= negatiivne regulatsioon). Eukarüootidel : regulatoorsed valgud on transkriptsioonifaktorid (TF), TF seostudes teiste geenide cis- elementidega reguleerivad nende geenide ekspressiooni (transs-acting-faktorid: DNAmRNAproteiin A); DNA-valk seondumise ja valk-valk seondumise mõjud- DNA-valk : regulatsioon toimub läbi paljude cis-acting elementide ja trans-acting faktorite vaheliste seoste, mitte kovalentsed. Valk-valk : DNAga seostumiseks võib valgul olla vajalik seostuda enne teise valguga, homo- ja heterodimeerid, nii prokarüootides kui ka eukarüootides.; RNA polümeraas. Geeni regulatsioon prokarüootides ühisjooned: polütsistroonsed geenid, st mitmed sarnase funktsiooniga geenid paiknevad koos neid reguleeritakse ühiselt (operon); geeni regulatsioon on peamiselt negatiivne, vahendatud repressorvalkude kaudu. Alles induktori sestumine repressorga inaktiveerib viimase ja võimaldab ekspressiooni.
become a permanent and even beneficial part of the genome, as in maize corn, where transposons account for half the genome, and certain bacteria, where genes for antibiotic resistance can spread by means of transposons. Also called jumping gene. · Trasktriptsiooni faktori sidumissait - Sidumissait on ala DNA-l, millele transkriptsioonifaktor seondub. Regioon (valgus, DNA-s jne), mis on spetsiifiliseks seostumiseks teistele molekulidele, ioonidele. · Speiser - geenide vaheline ala. Puuduvad prokarüootsetes geenides. · TBP - The TATA-binding protein (TBP) is a general transcription factor that binds specifically to a DNA sequence called the TATA box. Kuulub TFIID kompleksi. TBP is a subunit of the eukaryotic transcription factor TFIID. TFIID is the first protein to bind to
Perekonniti erineb valku kodeerivate regioonide järjekord genoomis. Nukleokapsiidis –RNA koos nukleoproteiiniga, polümeraas-fosfoproteiin (P), ja suur (L) proteiin. L on RNA polümeraas, P võimaldab RNA sünteesi, NP aitab säilitada genoomset struktuuri. Virioni ümbrise sisemuses M-proteiin, millega nukleokapsiid seostub. Ümbrises kaks glükoproteiini – F fusiooniks ja HN (paragripp, mumps), H (leetrid) või G (RSV) (hemaglutiniin-neuraminidaas, hemaglutiniin või G-proteiin) seostumiseks. Replikatsiooni algatavad viimaste seostumine rakupinna glükolipiidide siaalhapetega, leetrid seostuvad CD46-ga. RNA polümeraas nukleokapsiidis rakku. Transkriptsioon, valgusüntees ja genoomi replikatsioon tsütoplasmas. Genoom transkribeeritakse üksikuteks mRNA-deks ja täispikkuses +RNA-ks. Nukleokapsiidide moodustumiseks uus genoom seostub L, N, NP-proteiinidega, mis seostuvad viiruse glükoproteiinide poolt modifitseeritud plasmamembraanide M-proteiiniga. Glükoproteiinide süntees ja
Cis-elemendid, trans-faktorid Cis-acting elemendid – DNA järjestused, mis mõjutavad oma läheduses paikneva geeni ekspressiooni. Eri geenidel eri kombinatsioonid cis-elementidest Trans-acting faktorid - transkriptsioonifaktorite seostudes teiste geenide cis-elementidega reguleerivad nende geenide ekspressiooni 37. DNA-valk interaktsioonid • regulatsioon toimib läbi paljude cis-acting elementide ja trans-acting faktorite vaheliste seoste. mitte-kovalentsed DNAga seostumiseks võib valgul olla vajalik seostuda enne teise valguga (valk-valk interaktsioon) 38. Rekombinantse DNA metoodika alused Rekombinantne DNA on soovikohaselt muudetud DNA järjestus. Metoodika alused: - E.coli rakkude transformatsioon võõrDNA-ga (ehk võõr-DNA viimine E.coli rakkudesse) – plasmiidid - DNA molekulide lõikamine ja ühendamine - restriktaasid, ligaas
36. Cis-elemendid, trans-faktorid Cis-acting elemendid DNA järjestused, mis mõjutavad oma läheduses paikneva geeni ekspressiooni. Eri geenidel eri kombinatsioonid cis-elementidest Trans-acting faktorid - transkriptsioonifaktorite seostudes teiste geenide cis-elementidega reguleerivad nende geenide ekspressiooni 37. DNA-valk interaktsioonid · regulatsioon toimib läbi paljude cis-acting elementide ja trans-acting faktorite vaheliste seoste. mitte-kovalentsed DNAga seostumiseks võib valgul olla vajalik seostuda enne teise valguga (valk-valk interaktsioon) 38. Rekombinantse DNA metoodika alused Rekombinantne DNA on soovikohaselt muudetud DNA järjestus. Metoodika alused: - E.coli rakkude transformatsioon võõrDNA-ga (ehk võõr-DNA viimine E.coli rakkudesse) plasmiidid - DNA molekulide lõikamine ja ühendamine - restriktaasid, ligaas - analüüsimeetodid võõrDNA jälgimiseks - elektroforees, hübridiseerimine
terminaatoriks. RNA sünteesi lõppedes eraldub ensüüm DNA molekulist, DNA omandab endise biheeliksi kuju ning sünteesitud RNA liigub läbi tuumamembraanis olevate pooride tsütoplasmasse. Geeni transkriptsioon sõltub RNA- polümeraasi seostumisest promootorpiirkonnaga. RNA- polümeraasi seostumist takistab vahel mõni teine valk, mida nim. repressoriks. geenide avaldumiseks on vaja aktivaatorvalku. Mõningatel juhtudel on repressor- või aktivaatorvalkude seostumiseks vajalik veel regulaatorainete liikumist. Transkriptsioonil moodustuvad nii mRNA kui ka rRNA ja tRNA molekulid. RNA süntees on universaalne toimub nii prokarüootides kui ka eukarüootides. 2.Makroevolutsioon nn. suurevolutsioon ehk evolutsioon pikas ajaskaalas on liigist kõrgemate taksonite, nt sugukondade, klasside, hõimkondade jne teke ja areng ning osa taksoniteväljasuremine. Makroevolutsioon . liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts klass)
promootorpiirkonnaga ja seetõttu ei saa ensüüm transkriptsiooni alustada. Et selline geen jälle avalduda saaks, peab promootor vabanema repressorist. Osa geenide avaldumiseks on vaja erilist aktivaatorvalku. Sellise mehhanismi korral on transkriptsiooni läbiviiv ensüüm võimeline promootorpiirkonda kinnituma alles siis, kui aktivaator on sellega juba seondunud. Mõningatel juhtudel on repressor- ja aktivaatorvalkude seostumiseks vaja täiendavate regulaatorite liitumist. Need võivad olla raku enda ainevahetuse produktid või pärineda väljaspoolt (hormoodin, vitamiinid, toitained jt.) Eristatakse kahte tüüpi geene: struktuur- ja regulaatorgeene. Struktuurgeenid määravad raku ehituses ja ainevahetuses olevate rakkude, tRNA ja rRNA sünteesi. Regulaatorgeenid kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. Osa neist kodeerib vähesel hulgal sünteesitavaid tuuma regulaatorvalke. Geeni regulatsioon
Vastavalt rakuseina ehitusele toimub jaotus Gram (+)(ainult ühe membraanikihiga) ja Gram (-) (raku seina peal täiendav membraan, membraanide vaheline ala periplasmaatiline ala) bakteriteks. Bakteritel esinevad rakumembraani sissesopistused mida nim mesosoomideks. Mesosoomid on seotud DNA sünteesi ja valkude sekreteerimisega. Prokarüootsel rakul võivad esineda väljakasvud. Kui need on lühikesed, siis neid nim pili'deks ja need on vajalikud pinnaga seostumiseks. Suuremad väljakasvud kannavad nime viburid (flagella) ja on olulised liikumises. Bakterite viburid erinevad eukarüootide viburitest. Ei sisalda mikrotorukesi. On raku pinnaga seotud valgust koosneva rõngaste struktuuri vahendusel. Bakterid võivad olla väga vastupidavad ebasoodsatele keskkonnatingimustele, moodustades endospoore rakusiseseid tugeva kestaga moodustisi, milles tsütoplasma on dehüdreerunud. Aktinomütseedid on hargnevate
Vastavalt rakuseina ehitusele toimub jaotus Gram (+)(ainult ühe membraanikihiga) ja Gram (-) (raku seina peal täiendav membraan, membraanide vaheline ala periplasmaatiline ala) bakteriteks. Bakteritel esinevad rakumembraani sissesopistused mida nim mesosoomideks. Mesosoomid on seotud DNA sünteesi ja valkude sekreteerimisega. Prokarüootsel rakul võivad esineda väljakasvud. Kui need on lühikesed, siis neid nim pili'deks ja need on vajalikud pinnaga seostumiseks. Suuremad väljakasvud kannavad nime viburid (flagella) ja on olulised liikumises. Bakterite viburid erinevad eukarüootide viburitest. Ei sisalda mikrotorukesi. On raku pinnaga seotud valgust koosneva rõngaste struktuuri vahendusel. Bakterid võivad olla väga vastupidavad ebasoodsatele keskkonnatingimustele, moodustades endospoore rakusiseseid tugeva kestaga moodustisi, milles tsütoplasma on dehüdreerunud
polümorfonukleaarsed neutrofiilsed leukotsüüdid), mida leidub rohkesti veres, kuid normis kudedes mitte. Mõlemad fagotsütoosivõimeliste rakkude grupid mängivad võtmerolli loomuliku immuunsuse reaktsioonides. Esmalt tunneb makrofaag mikroorganismi ära oma pinnaretseptoritega, mis on võimelised eristama oma pinnamolekule võõrast. Need retseptorid on mannoosiretseptor (ainult makrofaagidel), scavenger- retseptor, mis seostub lipoteihhoidhappele, CD14 lipopolüsahhariidiga seostumiseks. Mikroorganismi seostumisel koemakrofaagidega hakkavad makrofaagid vabastama tsütokiine, tekitamaks koes põletikuseisundit ning meelitamaks infektsioonikoldesse neutrofiile ja plasmavalke. Arvatakse, et mikroorganism indutseerib tsütokiinide-kemokiinide sekretsiooni retseptorite kaudu, millele ta seostub. Lisaks on retseptoritel veel roll, indutseerimaks kostimulatoorsete molekulide ekspressiooni
UGA).Aminotsüül tRNA asemel seostub Aseiti vabastamisfaktor (eRF),mis langetab peptidüül transfraasi aktiivsust. Ensüüm katalüüsib OH rühma peptidüül tRNA-le aminohappe asemel (lisatakse veemolekul). mRNA vabaneb, ribosoom laguneb subühikuteks. Valgusünteesi algatamise erinevus bakteri ja eukarüoodi rakus. Bakterid saavad sünteesida rohkem kui ühe valgu sama mRNA molekuli alusel ja alustada translatsiooni mRNA erinevatest kohtadest. Eukarüootide ribosoomil on mRNA-le seostumiseks ja translatsiooni alustamiseks vaja 5ʹ otsa. Shine-Dalgarno järjestused (järjestused, kuhu seondub ribosoomi väike subühik 16S) Lagundamisele määratud valkude äratundmine ubikvitiinligaasi poolt ning nende valkud ubikvitinüleerimise protsess. Ubikvitiin seostub aktiveeriva ensüümi külge (E1). See kompleks seostub ubikvitiini külge siduva ensüümiga (E2) ja E1 vabaneb. Lagundatav valk seondub E3(ubikvitiinligaas- tunneb
- Esinevad ribosoomid, mis suuruselt ja koostiselt sarnanevad bakteri ribosoomidega (30S + 50S = 70S). Tundlikus teatud antibiootikumide suhtes klooramfenikool, mitte tsükloheksimiid. - Valgu sünteesil on esimeseks aminohappeks formüülmetioniin. - Plastiidid sarnanevad tsüanobakteritele. - mRNA-l esineb Shine-Dalgarno AGGAGG järjestus ribosoomide RNA-ga seostumiseks, puuduvad cap ja polüA. Membraanid 1.Raku membraani paksus ~10 nm 2.Millise membraani komponendi struktuurvalem on esitatud (fosfoglütseriid, sfingolipiid, etanoolamiin, koliin, inositool) 3. Nimetage vähemalt kolm tegurit mis mõjutavad membraanide dünaamilisust (voolavust) - Küllastumata/küllastunud rasvhapete vahekord. - Kolesterooli esinemine (kolesterool alandab sulamispunkti, takistades fosfolipiidide hüdrofoobsete
endotsütoosi protsessis ja trans-Golgi vesiikulitena mis liiguvad endosoomidesse; COP II kaetud vesiikulid liiguvad karedapinnaliselt ER-ilt Golgi kompleksi; COP I kestaga vesiikulid transpordivad valke cis Golgist ER-i ja Golgi tsisternide vahel retrograadses suunas. Seega vesiikulite kesta valgud (klatriin, COP I ja II ning adaptervalgud on vajalikud selleks, et konkreetsesse vesiikulisse lülituksid teatud kindlad valgud. Nad Ei ole vajalikud märklaudorganellide äratundmiseks ja nendega seostumiseks. Pärast vesiikuli moodustumist kestavalgud depolümeriseeruvad ja eralduvad. 9 13.)Milline tähtsus on järjestustel KDEL ja Man-6-P sekreteeritavatel valkudel. KDEL järjestust nimetatakse ka ER-i hoidmissignaaliks (ingl ER-retention signal). Mutatsioonid selles järjestuses põhjustavad valgu sekreteerimist. Sama retseptor tagab nende residentsete
c) Reaalne hemoglobiini seostumiskõver ei vasta hüperboolile, on hoopis sigmoidne kõver efektiivne on nii pealelaadimine kui ka mahalaadimine. Hemoglobiini afiinsus hapniku suhtes sõltub hapniku kontsentratsioonist. Madalatel kontsidel on afiinsus väike ja sidumine nõrk, mida kõrgem hapniku konts, seda tugevam seostumine. d) Hapniku kontsi kasvades läheb nõrk seostumine üle tugevaks seostumiseks. Sellist käitumist nimetatakse substraadi kooperatiivseks sidumiseks. Fenomen saab avalduda ainult multisubühikuliste valkude puhul (hemoglobiin on tetrameer), sobib ka see, kui valk sisaldab endas mitu seostumiskohta. Ühe seostumiskohaga pole seda võimalik saavutada aktiivtsentrite, ligandi seostamiskohtade vahel. Allosteerilised ensüümid: sigmoidsed V versus [S] kõverad Seda käitumist seletatakse kahe konformatsioonilise vormi esinemise kaudu:
55%. Süsivesikud on esmased, kõige kiiremini kasutatavaks energia allikaks (füüsilise pingutuse korral umbes 10 sekundi möödudes). Ehituslik: struktuurne- taimede rakukestade süsivesikud (puitunud vartes ca 20-40% tselluloosi). Seentel ja lülijalgsetel täidab struktuurset funktsiooni kitiin. Inimene ei seedi ei kitiini ega tselluloosi. Loomarakkudel oligosahhariidsed jäägid membraanide välispindadel rakkude omavahelisteks seostumiseks (õiged rakud ühenduvad omavahel, kehv on aga see, et haigustekitajatele spets sihtmärk.). Varuained. Taimedes tärklis (koguneb säilitusorganitesse- muundunud võsud, viljad ja seemned) ja inuliin (prebiootik) (fruktoosijääkidest koosnev varusüsivesik korvõielistes- võilill, maapirn). Loomades ja seentes on glükogeen. Miks on taimedes tärklis ja loomades glükogeen? Glükogeen on rohkem hargnenud, mis võimaldab kiiremini lagundada ja glükoosi kätte saada, mis on oluline loomadele
annaabi.ee 
