promootoralale, transkriptsiooni avatud kompleksi moodustumine. Ilma faktorita on alguses RNA-pol. inaktiivne. Faktor vabaneb pärast esimese 10 nukleotiidi sünteesi. 9. Defineeri prokarüootne operon. Kirjelda geeni aktivatsiooni protsessi pro-karüoodis trp või lac operoni näitel. Funktsioneeriv üksus, nukleotiidne järjestus sisaldab: *operaator DNA lõik, mis aktiv/inhib strukt. geene; sinna seostuvad aktivaator/repressor *promootor RNA-pol seondumiskoht + initsiatsioon *struktuurne geen sellelt toodetakse mRNA *regulaatorgeen st. repressor, mis kodeerib regulaatorvalgu, mis seondudes operaatoriga takistab transkriptsiooni. Operon kobar järjestikuseid geene, mida transkribeeritake ühelt promootorilt ning mille transkript omab paljude erinevate valkude transleerimiseks vajalikku järjestust. lac-operon valke toodetakse vaid laktoosi olemasolul
antikeha võiks mittespetsiifiliselt seonduda (Passiivne adsorptsioon). Blokeerimine toimub valgulahusega (piimapulbri lahus (lõssipulber), veise seeumalbumiini lahu, mõne muu looma seerum). Primaarne antikeha antikeha, mis on toodetud kindla valgu, peptiidi, kabohüdraadi vms vastu. Sekundaarne antikeha antikeha, mis on toodetud kindlast organismist pärit antikehade vastu. Enamasti seotud fluorokroomidega. Epitoop antikeha seondumiskoht antigeeni molekulis. Väga spetsiifiline. Monoklonaalne antikeha omab vaid üht seondumiskohta e. epitoopi. Spetsiifiline. Vahel ei leia mono-AK oma üht ja ainust epitoopi üles (epitoop varjestatud teiste molekulide poolt). Polüklonaalne antikeha tegu on antikehade kloonide seguga, millest iga erinev kloon võib seonduda sihtmärgiga, selle erineva piirkonna kaudu. Erinevaid kloone võib olla varieeruvalt 10-100 nt, igaüht toodab erinev B-rakk.
on lisatud ja siis saab alata elongatsioon (RNA polümeraas saab liikuda). 2. Elongatsioon e. pikendus (elongation)- DNA lahtikeeramine ja nukleotiidide lisamine jätkub 3. Terminatsioon e. lõpp (termination)- Moodustab juuksenõela struktuuri (enda suhtes komplementaarne). mRNA modifikatsioonid: · 5' `müts' (cap)- funktsioonid: Olla `lipuks' transpordil tuumast välja, Kaitsta lagundamise eest, Seondumiskoht ribosoomile (translatsiooni algus) · 3' polü(A) saba- funktsioonid: Kaitseb lagundamise eest, Vajalik translatsiooni lõpetamiseks · Splaissimine- snRNA molekulid viivad läbi. Splaissing võimaldab ühelt DNA järjestuselt kodeerida erinevaid valke. Spinat ja müürlooga rubisco aktivaas oli esimene 1998 · Eksonid järjestuse osa, mis jääb alles
paanilise hirmu sündroom · Ravimeetmed Annuse järkjärguline vähendamine, BD vahetamine kestvamatoimelisema vastu, depressiooni- või krambivastase ravimi lisamine, kognitiiv-käitumisteraapia Bensodiasepiinid sedatiivse toimeta?! · GABAA-bensodiasepiiniretseptorikompleks koosneb alaühikutest · Kirjeldatud on 6 erinevat -, 3 erinevat -, 3 erinevat - ja veel mitu muud alaühikut · Bensodiasepiinide seondumiskoht on -valgul, sobivad 1, 2, 3 ja 5. Neil on kindlas positsioonis histidiin, kahel ülejäänul on seal arginiin · 1 inaktiivne modifikatsioon - puudub BDZ sedatiivne toime, anksiolüütiline /traknviliseeriv e anksiolüütiline toime=negatiivsete emotsioonide nagu hirm, ärevus, viha, agressiivsus, pärssimine) säilib · L-838,417 seondub ainult 2- ja 3-valkudele - anksiolüütiline, kuid mitte sedatiivne
• miRNAde seondumiskohtade ennustamine toimub põhiliselt seed regiooni järjestuse alusel mis peab olema täielikult komplementaarne miRNAga. Lisaks kasutavad algoritmid lisakriteeriume spetsiifilisemaks muutmiseks – lisakriteeriumid võivad hõlmata seondumiskoha järjestuse mustreid, mis soodustavad miRNA seondumist, erinevad sekundaarstruktuurid võivad mõjutada, kõige olulisemaks on konserveeritus lähedaste ja kaguete liikide vahel. Mida rohkem seondumiskoht on konserveerunud seda spetsiifilisemalt langeb see miRNA seondumiskohta ja seda parem on tõendusmaterjal et seondumiskoht on funktsionaalne. • • MikroRNAde toimemehhanismid • miRNA toimib RISC kompleksis giidmolekulina, seondudes sihtmärk-mRNAle. Selle seondumise tulemusena toimub geeni ekspressiooni reguleerimine translatsiooni repressiooni või mRNA lagundamise kaudu. See millise mehhanismi
(polühedriin) ja p10, nende valgud on vajalikud inklusioonide moodustumiseks Väga hilises transkriptsioonis osaleb viiruse RNA polümeraas ja lisaks eelnevaile veel VLF1 valk (very late expression factor). Polühedriini promooteris asub samuti TAAG järjestus ning promooteri aktiivsust reguleerivad järjestused, mis paiknevad 50 bp fragmendis allpool TAAG elementi ja on vajalikud promooteri hüperaktiivsuse saavutamiseks (see regioon on VLF-1 trans-aktivaatori seondumiskoht). DNA replikatsioon ja virionide moodustamine Replikatsiooniks on vajalikud vähemalt kuus viiruse valku (IE1 – toimib kui origini äratundev valk, DNA pol, p143 (helikaas), lef-1(praimaas), lef-2 (praimaasiga seotud valk), lef-3 (ssDNAd seondav valk)) Bakuloviiruse DNA replikatsioon toimub rakutuumas veereva ratta mehhanismi abil. Kui on sünteesitud uued DNA-d ja viiruse struktuursed valgud, siis algab virionide moodustumine.
· Vogeli test25 · Frustratsioonitest · Uudistaval käitumisel põhinevad testid · Uudsete objektide peitmine, uudse toidu söömine · Sotsiaalse interaktsiooni test · Võimendatud võpatusrefleks · Distressi poolt esilekutsutud hüpertermia · Distresshäälitsuste (hädahüüdude) pärssimine Bensodiasepiinid sedatiivse toimeta?! GABAA-bensodiasepiiniretseptorikompleks koosneb alaühikutest, kirjeldatud on 6 erinevat -, 3 erinevat -, 3 erinevat - & veel mitu muud alaühikut. · GABA seondumiskoht on - & - valgul ning bensodiasepiinide seondumiskoht on - & - valgul, sobivad 1-3 & 5. Neil on kindlas positsioonis histidiin, kahel ülejäänul on seal arginiin. · 1 inaktiivne modifikatsioon - puudub BDZ sedatiivne toime, anksiolüütiline säilib · L-838,417 seondub ainult 2- & 3-valkudele - anksiolüütiline, kuid mitte sedatiivne · 3 inaktiivne knock-in - BDZ anksiolüütiline toime säilib; 2 inaktiivne modifikatsioon - BDZ rahustav toime puudub
2. Üheahelalisele DNA molekulile saaks nüüd seostuda praimer aga nii kõrge temp. Juures ei ole see võimalik (H-sidemeid ei hoia kaht ahelat koos sellisel temp-il). Tuleb temp. Alandada. Segu jahutatakse kiiresti mõnekümneks sek 50-60kraadini ja lahuses olevad praimerid saavad paarduda DNA külge. DNA paljundamise spetsiifika tagataksegi just sellega, et kummalegi praimerile on DNA ahela peal inult üks võimalik seondumiskoht – praimer on teadlikult sünteesitud sellisena, et ta ei oleks ühegi teise DNA piirkonnaga komplementaarne. 3. Kui praimerid seondunud → vaba 3' DNA ots, kust saab alata DNA süntees. Lisaks praimeritele ja DNA-le peavad sellele segule lisatud olema DNA polümeraas ja nukleotiidid, et süntees saaks toimuda. Ühe suure erinevusena tavalisest replikatsioonist ei pärine PCR-il reegline paljundatav DNA ja
Primaarne transkript- RNA polümeraasi sünteesi produkt. Tüüpiliselt ei ole primaarsed transkriptid 100% aktiivsed. Selleks, et RNA võtaks küpse vormi, on vajalikud spetsiifilised modifikatsioonid RNA struktuuris, mis sõltuvad konkreetsest RNA klassist: Capping – mütsistruktuur mRNA 5’ otsa lisatakse cap struktuur – 7-metüülguanosiin – mRNA kõige esimese nukleotiidi otsa. CAP-struktuur kaitseb mRNA 5’ otsa nukleaaside eest ning on seondumiskoht CAP-struktuuriga seonduvale valgukompleksile CBC (cap binding complex). CBC on vajalik küpseva mRNA pakkimsieks tugivalkudele, selle transportimiseks tsütoplasmasse ning mRNA translatsiooni alustamiseks. Polüadenüleerimine - poly-A saba lisamine mRNA 3’ otsale lisataks u 200 adeniini nukleotiidi – tekib polü-(A) saba. Sabale seonduvad valgud aitavad vältida mRNA lagundamist, osalevad mRNA tsütoplasmasse transportimisel ning hõlbustavad mRNA seondumist ribosoomidega.
Tiostreptoon, aga mitte viomütsiin blokeerib ka elongatsioonifaktor G seondumise ribosoomidega, mis võimendab translokatsiooni inhibeerimist veelgi. Tiostreptooni resistentsuse tagavad 23S rRNA modifitseerimine või muteerimine ja valgu L11 puudumine ribosoomidest. Viomütsiini resistentsuse tagavad mutatsioonid nii 23S kui 16S rRNA's ja seega on põhjust arvata, et see ravim seondub mõlema ribosoomi subühikuga. Kuna viomütsiin on 8 aminohappe jäägist koosnev peptiid, siis peab tema seondumiskoht olema ribosoomi kahe subühiku vahel sest oma väikeste mõõtmete tõttu ei saaks ta muidu mõlema subühikuga seonduda. Spektinomütsiin, mis takistab EF-G seondumist ribosoomidega, blokeerib samuti translokatsiooni takistades EF-G suunatud reaktsiooni. Spektinomütsiini resistentsuse annavad ribosoomidele mutatsioonid ribosoomi väiksema subühiku valgus S5 ja 16S rRNA's. Spektinomütsiin seondub ainult ribosoomi väiksema subühikuga. On huvitav märkida, et EF-G seondub
sekundaarstruktuure ja kümneid AUG koodoneid. Selliste mRNA-de translatsiooni initsiatsioon ei saa toimuda skaneerimise teel. Nad juhivad kuidagi 40S alaühiku õige initsiaatorkoodoni juurde. Sisemist translatsiooni initsiatsiooni suunav struktuur mRNA-s – IRES – internal ribosome entry site. Cap-sõltumatu translatsiooni kasutavad mitmed rakulised mRNA- d (TBP, FGF2, IGF2, antennapedia, ultrabithorax, eIF4G, BiP jt) ja viiruste mRNA-d. IRES on sisemine ribosoomi seondumiskoht. Need on enamasti mRNA sekundaarsed struktuurid. Pole vaja skaneerimiseks ja cap-iga seondumiseks vajalikke valke. Seda kasutavad ära mitmed RNA-viirused 5’ ― IRES ― 3’. Ühel viirusel on kaasas proteaas, mis tõmbab IF4 pooleks. Raku valgusüntees peatub ja viiruse valgusüntees IRES-i abil saab toimuda. Sisemist initsiatsiooni kasutavad rakulised mRNA-d kodeerivad enamasti proto- onkogeene või arengugeene, mille ekspressiooni on oluline reguleerida. Paljud viirused
aktivaatorina käituv Crp -35 elemendile väga lähedale ning aktivaator seondub - subühiku N-terminusega ning paindliku hingeregiooni abil seondub -subühiku C- terminus ülesvoolu asuva DNA regulaatoralaga. Klass II promootorite puhul soodustatakse avatud kompleksi teket. DNA piirkonnad, kuhu seonduvad regulaatorid, võivad asuda hoopiski väga kummalises kohas. Üldjuhul seonduvad repressorid otse promootorile, kuid mõnikord võib asuda promootori vahealas ka aktivaatori seondumiskoht. Näiteks transposooni Tn501 elavhõbeda resistentsusoperoni mer aktiveerimiseks on regulaatori MerR seondumine operoni promootori vahealasse, mis jääb -35 ja -10 elemendi vahele. Selle promootori vaheala on tavatult pikk 19 20 nukleotiidi ning transkript-siooni initsiatsiooniks on vajalik vaheala väändumine regulaatorvalgu abil. Sellisel juhul -35 ja -10 elemendi vaheala lüheneb ning elemendid positsioneeruvad täpselt RNAP seondumisjärjestustele vajalikule kaugusele
annaabi.ee 
