etappides. PRDM9 tsingi sõrmed vahendavad DNA seondumise spetsiifikat. • PRDM9 tsingi sõrmed seonduvad in vitro DNA motiividega, mis paiknevad hotspotide keskpaikades. • DNAga järjestussõltuvalt kontakteeruvad tsingi sõrmed arenevad kiiresti ning on positiivse valiku all, mis viib rekombinatsiooni hotspotide paiknemise erinevusteni, polümorfne liikide vahel. PRDM9 seondumiskoht inimeses on täiesti erinev nt šimpansi PRDM9 seondumiskohast. Selle erinevuse põhjuseks on PRDM9 kodeeriva järjestuse kõrge mutatsioonikiirus – selles geenis toimub kiirem evolutsioon. Seletab mittekonserveerumist liikide vahel. • • • Genoomi epigeneetiline komponent: • Epigeneetika/epigenoomika mõiste; epigeneetilised mehhanismid • Epigeneetika on teadus mis uurib rakulisi ja füsioloogilisi tunnuseid, mis päranduvad tütarrakkude kaudu, kuid ei ole seotud muutustega DNA enda nukleotiidses järjestuses
2) gal promootor seondumine regiooni -50 kuni -25 6 3) ara promootor seondumine regiooni -107 kuni -78 Aktivaatori ja RNA polümeraasi interaktsioon sõltub sellest, kui kaugele aktivaator transkriptsiooni alguspunktist seondub. Vastavalt interaktsiooni tüübile liigitatakse aktivaatoreid klass I ja klass II aktivaatoriteks. Klass I või klass II aktivaatorina võib sõltuvalt oma seondumiskohast käituda ka üks ja sama aktivaator (näit. CRP). Klass I aktivaatorid Aktivaator interakteerub RNA polümeraasiga, seondudes subühiku C-terminusega (CTD), tõstes sel viisil RNA polümeraasi afiinsust promootorile. Kontaktsaidid (5 - 19 ah) on erinevate aktivaatorite puhul erinevad. Klass I aktivaatorid on näiteks Ada - aktiveerib geenid, mis osalevad oksümetüülguaniini poolt indutseeritud DNA kahjustuste reparatsioonil; IHF - stimuleerib transkriptsiooni faag lambda promootorilt
2. avatud kompleksi moodustumise takistamine 3. promootori vabastamise takistamine 73 RNAP seondumise parimaks näiteks on LacI seondumine lacZ geeni ees olevale operaatoralale, mille tulemusena lacZ geeni transkriptsiooni ei saa RNAP alustada. Operaator asub promootori ja geeni alguspunkti vahel ning takistab füüsiliselt RNAP seondumist promootoralaga. Transkriptsiooni regulaatorite seondumiskohast sõltuvalt võib aimata, kas regulaator aktiveerib või represseerib transkriptsiooni. Tavaliselt seonduvad transkriptsiooni repressorid promootorile või promootori ja geeni alguse vahele, takistades füüsiliselt RNAP seondumist promootorile. Aktivaatorid seevastu seonduvad promootoralast ülesvoolu ning on vajalikud RNAP -subühikuga seondumiseks või DNA painutamiseks, et RNAP seonduks DNA-ga või ülesvoolu asuva aktivaatoriga.
annaabi.ee 
