samuti suur menu publiku hulgas. ,,Vaikival ajastul" nõuti ka teatritelt rohkem postitiivse elu kujutamist, mis tõi kaasa eepilised ajalooteemalised vabaõhunäidendid (Adson, Visnapuu). Vabariigi lõpuks oli eesti draama osakaal tõsunud repertuaarist ligi 40%. 17. Modernistlikud suundumused 1920. aastate teatris. Paul Sepp. Esimese sammu astus uuenduste Pinna, lavastades Draamateatris oktoobris 1919. aastal Oscar Wilde'i "Salome". Lavastusest sai sentsatsioon, millele aitasid kaas Vabbe modernistlik lavakujundus, Partsi tantsuplastika ning massistseenide. Novaatorlik modernist oli 1920 aastal Venemaal Eestisse naasnud Paul Sepp, kes asus lavastajakohale Draamateatris. Ta tõi kaasa vene teatri koolkonna mõjusi, eriti sümbolistlikut lavatunnetust (teda kutsuti "viimaseks romantikuks"). Sepp tõi lavale Surgutsovi impressionistliku "Sügise viiulid" (1920), Dickensi sentimentaalse "Kilk koldel" (1920) ja Andrejevi sümbolistliku "Inimese elu" (1921)
on väga mitmekesised ja erineva bioevolutsiooniga. Elu levimine Universumis on tegelikult väga viljakas ja mitmekülgne. Inimühiskonnas toimub siis väga suur ,,vaimne hüpe". Muutuvad seni kehtinud üldised arusaamad ja traditsioonid. Hakkab vohama tohutult nö. ,,pilt meie asukohast Uni- versumis" ja vasakpoolsed maailmavaated poliitikas on rohkem päevakorras kui demokraatia ise. Üha rohkem on nö. ,,seljapööramist minevikule". Toimub suur vaimne revolutsioon. Ega ka tehno- loogiline sentsatsioon tulemata jää. Jumala mitte olemasolu ärritab kindlasti kogu Maa usueliiti ja religiooni järgijaid nii nagu teadlasi inimsoo geneeetiline eksperiment tulnukatega. Keskaja periood oligi tegelikult inimkonnale nö. viimane aeg enne suurt lõppu. Keskajale järg- nes ju tormiline teaduse areng, mis sisuliselt tähendabki omakorda uut ajastut inimkonnale. Kuid enne teaduse plahvatuslikku arengut eelnes nö. ülemineku periood sellele milleks oli valgustusa- jastu
on väga mitmekesised ja erineva bioevolutsiooniga. Elu levimine Universumis on tegelikult väga viljakas ja mitmekülgne. Inimühiskonnas toimub siis väga suur ,,vaimne hüpe". Muutuvad seni kehtinud üldised arusaamad ja traditsioonid. Hakkab vohama tohutult nö. ,,pilt meie asukohast Uni- versumis" ja vasakpoolsed maailmavaated poliitikas on rohkem päevakorras kui demokraatia ise. Üha rohkem on nö. ,,seljapööramist minevikule". Toimub suur vaimne revolutsioon. Ega ka tehno- loogiline sentsatsioon tulemata jää. Jumala mitte olemasolu ärritab kindlasti kogu Maa usueliiti ja religiooni järgijaid nii nagu teadlasi inimsoo geneeetiline eksperiment tulnukatega. Keskaja periood oligi tegelikult inimkonnale nö. viimane aeg enne suurt lõppu. Keskajale järg- nes ju tormiline teaduse areng, mis sisuliselt tähendabki omakorda uut ajastut inimkonnale. Kuid enne teaduse plahvatuslikku arengut eelnes nö. ülemineku periood sellele milleks oli valgustusa- jastu
Elu levimine Universumis on tegelikult väga viljakas ja mitmekülgne. Inimühiskonnas toimub siis väga suur „vaimne hüpe“. Muutuvad seni kehtinud üldised arusaamad ja traditsioonid. Hakkab vohama tohutult nö. „pilt meie asukohast Uni- versumis“ ja vasakpoolsed maailmavaated poliitikas on rohkem päevakorras kui demokraatia ise. Üha rohkem on nö. „seljapööramist minevikule“. Toimub suur vaimne revolutsioon. Ega ka tehno- loogiline sentsatsioon tulemata jää. Jumala mitte olemasolu ärritab kindlasti kogu Maa usueliiti ja religiooni järgijaid nii nagu teadlasi inimsoo geneeetiline eksperiment tulnukatega. Keskaja periood oligi tegelikult inimkonnale nö. viimane aeg – enne suurt lõppu. Keskajale järg- nes ju tormiline teaduse areng, mis sisuliselt tähendabki omakorda uut ajastut inimkonnale. Kuid enne teaduse plahvatuslikku arengut eelnes nö. ülemineku periood sellele – milleks oli valgustusa- jastu
annaabi.ee 
