Üldkunstiajalugu - I ÕA - II semester
puhtalt õukonnakunstiks ja keskkihid olid juba rokokoo õitsengupäevil selle suhtes opositsioonilised. Tüüpiline
kolmanda seisuse kunstnik oli suur realist JEAN BAPTISTE SIMÉON CHARDIN (1699-1779). Tema maalide
motiivideks olid stseenid igapäevaelust. Õukondlik kunst avaldas aga siiski teatud mõju seda maalide
maheduses ja pehmuses ning eriti koloriidis.
11
Sentimentalistlikule kirjandusele sarnaseks nähtuseks kujutavas kunstis oli JEAN-BAPTISTE GREUZE
´i (1725-1805) looming. Kunst ei pidanud tema arvates mitte niivõrd silmarõõmu ja vorminaudingut pakkuma,
kui just inimeste tundeelu mõjustamise abil neid vooruslikule eluviisile suunama. Greuze´i suurte
kompositsioonide süzeeks on mõni keeruline jutustus või intriig, tema teosed on alati moraliseerivad ja
pealetükkivalt õpetlikud.
18.saj