1930. aastatel töötas J. Semper Tartu ülikoolis üldesteetika ja stilistika õppejõuna, oli "Loomingu" toimetajaks (1930-1940) ja Eesti PEN-klubi esimeheks (1928-1940). J. Semper debüteeris eesti kirjanduse ülevaatega läti ajakirjas "Kahwi" (1910), esimesed värsid avaldati "Noor-Eesti" väljaandeis (1911). Kuulus "Siuru" rühmitusse, osales aktiivselt "Tarapita" tegevuses. Luule esikkogu "Pierrot" (1919) sisaldab intiimluulet, mis rõhutatuma sensuaalsusega jätkub teises värsiraamatus "Jäljed liival" (1921). Ekspressionistlike stiilielementidega ajalaulude kogus "Maa ja mereveersed rytmid" (1922) on tugev ühiskonnakriitiline toon. Semper valdas algusest peale luule vormikeelt, kogu tema varasem looming oli artistlik ja maailma kirjandusega arvestav. Esimene novellikogu "Hiina kett" (1918) käsitleb peamiselt noorte haritlaste elu. Novellikogudes "Ellinor" ja "Sillatalad"
Gide'i stiili struktuur". 1930. aastatel töötas J. Semper Tartu ülikoolis üldesteetika ja stilistika õppejõuna, oli "Loomingu" toimetajaks (1930-1940) ja Eesti PEN-klubi esimeheks (1928-1940). J. Semper debüteeris eesti kirjanduse ülevaatega läti ajakirjas "Kahwi" (1910), esimesed värsid avaldati "Noor-Eesti" väljaandeis (1911). Kuulus "Siuru" rühmitusse, osales aktiivselt "Tarapita" tegevuses. Luule esikkogu "Pierrot" (1919) sisaldab intiimluulet, mis rõhutatuma sensuaalsusega jätkub teises värsiraamatus "Jäljed liival" (1921). Ekspressionistlike stiilielementidega ajalaulude kogus "Maa ja mereveersed rytmid" (1922) on tugev ühiskonnakriitiline toon. Semper valdas algusest peale luule vormikeelt, kogu tema varasem looming oli artistlik ja maailma kirjandusega arvestav. Esimene novellikogu "Hiina kett" (1918) käsitleb peamiselt noorte haritlaste elu. Novellikogudes "Ellinor" ja "Sillatalad" (mõlemad 1927), mis vallandas kriitikas
„Elu tulest“ satiirilisem kogu. Kompaktsed, reaalsed sümbolkujundid – usk unistustesse (Tuulemaa). Püüdis vabaneda abstraktsetest sümbolitest, väljendada lüürilisust seoses vahetu ümbrusega. Tugines loovale inimvaimule ja loodusele. Armastuslüürikas uued aspektid: püüd tabada värskelt tekkivaid või juba hääbuvaid tundeid. Saavutus on erootiline sümfoonia „Koit“ oma karge hingestatuse ja varjundirikka sensuaalsusega. „Kerko-kell“ on lihtne, kasutab murdekeelt ning on lapselik, millega tõi eesti luulesse traagilisi murranguid läbielanud inimelamuse. Viis muusikalise värsi kõrgtasemele klassikaliste sonettide ja tertsiinidega. Suitsule on omased tunderõhulised laused, inversioon, vormi raskepärasus. Filosoofilisi seoseid otsiva intellektuaalse isiku looduselamused. 25. J. Liivi luule põhiteemad ja tähenduslikkus Juhan Liiv (1864 – 1913) sai tuntuks „N-E“ abil kui luuletaja
annaabi.ee 
