ja Roomba ootab signaalide tagasipõrkeid. Kui ta läheneb takistusele, siis signaal lõpuks kaob ning Roomba saab aru, et peab suunda vahetama. Kui Roomba millegagi kokku põrkab ja kaitserauale vajutatakse, siis mehaanilised objekti andurid aktiveerivad puudutuse ja annavad teate, et on tekkinud takistus Ta pöörab ennast seni, kuni leieb selge sihi. Roombal on ka teine infrapuna sensor, mida me nimetame seina või barjääri sensoriks. See sensor asub paremal pool kaitseraual, mis laseb Roombal liikuda seina või mõne muu mööblieseme lähedal ilma, et ta neid puudutaks. Roombal on ka väike teleskoop ratas, millega ta tunneb ära trepid või tühimikud. iRoboti poolt kindlaks määratud algoritm Hakati proovima, et Roomba hakkab koristama edasi liikudes spiraali kujuliselt põhilise toa ümbermõõduni. Kui ta põrkab kokku takistusega, arvab et ta on jõudnud toa ümbermõõduni. Seejärel koristab ta
rõhu, kiiruse vms.) teiseks suuruseks (signaaliks), mida on parem võimendada, mõõta, edastada või töödelda, nimetatakse anduriks. Enamikes andurites toimub signaalide muudamine kahes etapis. Esmased ehk primaarmuundurid muundavad signaali liiki, nt. mehaanilise suuruse elektriliseks. Teisesed ehk sekundaarmuundurid viivad signaali standardsele ehk normeeritud kujule. Anduri primaarmuundurit nimetatakse ka tajuriks või sensoriks. Elektrilise tajuri väljundsuuruste mõõtmiseks kasutatakse mitmesuguseid mõõtelülitusi. Sekundaarmuunduriteks võivad olla erinevad seadised nagu võimendid, analoog-digitaalmuundurid (A/D), digitaal-analoogmuundurid (D/A), impulsi- ja koodimuundurid vms. Seega koosneb andur füüsikalise suuruse muundamiseks ettenähtud tajurist, mõõtelülitusest ning normeerivast signaalimuundurist Anduri üldine plokkskeem
i, millest ühte kasutatakse. Tuleviku võimalus on, on, skaneerida 24 bit-ga ja arvutada “segatud” monokroomse pildi kasutades tuntud valemit: Halltooni väärtus = 0.3*punane + 0.11*roheline + 0.59*sinine 4.Digitaase kujutise saamine kujutise sensorite abil Kui traditsioonilised kaamerad kasutavad kujutise saamiseks ja säilitamiseks filmi, siis digitaalsed kaamerad kasutavad (pidevat) 3D seadet, mida kutsutakse kujutise sensoriks. Sensori definitsioon ehk Anduri definitsiooniks võiks olla – seade, mis avastab, salvestab end mõõdab füüsikalise suuruse (valgustundlikke dioode) ja edastab selle elektrisignaalina. Tänapäeval on CCD tehnoloogia valdav mitte ainult eetris, vaid ka videorakendustes. Nt faksid, koopiamasinad, skannerid, vöötkoodide lugejad – kõik nad kasutavad CCD- d, et muuta valgusmuster kasulikuks informatsiooniks. Satelliidid kasutavad
negatiivsemaks nt -50 mV-80 mV) ja Kin+ kanalid avanevad, ja kaalium siseneb. 53. Kirjutage põhjus-tagajärg ahel mis viib hommikul õhulõhede avanemisele. Hommikul õhulõhed avanevad, sest fotosünteesi algusega päikese tõustes väheneb süsihappegaasi kontsentratsioon rakuvaheruumides. Süsihappegaasi kontsentratsiooni vähenemist tajuvaks sensoriks võib olla sulgrakkude PEP-karboksülaas. Valgusel, eriti sinisel, on ka spetsiifiline, fotosünteesist sõltumata toime. Oletatavalt sinine valgus aktiveerib H+-ATP-aasi sulgrakkude membraanis, mis põhjustab prootonite sekreteerimist, seetõttu membraan hüperpolariseerub, avanevad membraanipotentsiaalist sõltuvad Kin+ kanalid ja K+ sisenevad sulgrakkudesse. On leitud, et sinine valgus stimuleerib PEP
vees ega tõsta seega rakusisest osmootset rõhku. 46. Voogamine ja piiltõmbumine kui erilised liikumisviisid. Voogamine on bakterite kollektiivne liikumine tahkel pinnal viburite abil. Seda iseloomustab: 1) Rakkude pikenemine 2) Rohkete külgmiste viburite moodustumine, 3) Kõrvutipaiknevate rakkude vaheline kontakt (ühised viburikimbud) voogamist vallandav signaal on keskkonna tõusnud viskoossus. Arvatakse, et sensoriks võib olla polaarne vibur. Voogamist soodustab pehme pind. Piiltõmbumine on üks vorm libisevast liikumisest (toimub tahkel pinnal ja vibureid ei vajata. Liikumine tüüp IV piilide abil. Tüüp IV piilid paiknevad raku poolusel, on võimelised oma tipuga spetsiifiliselt kinnituma pinnale ja piili kokkutõmbudes saab bakter edasi liikuda. Nt müksobakterid, G(-) bakterid. 47. Bakterivibur ja selle töö? Viburi keskmine pikkus on 10-20 µm
NifA on hapniku-tundlik valk. Ta sisaldab tsüsteiini motiivi, mis seob rauda ning arvatakse, et Fe-ioonide oksüdatsiooniaste mõjutab valgu konformatsiooni ja aktiivsust. Madalal hapniku kontsentratsioonil toimub NifA autoregulatsioon nifA geeni transkriptsiooni tasemel. Valgud FixL ja FixJ moodustavad kahekomponendilise regulaatorsüsteemi, mis aktiveerib märklaud- geenid madala hapniku kontsentratsiooni tingimustes. FixL on hapniku sensoriks. Tegemist on hemoproteiiniga, mis autofosforüleerub tingimustes, kus hapnikku on vähe. Seejärel fosforüleerib FixL efektorvalgu FixJ, mis omakorda aktiveerib nifA geeni transkriptsiooni. Sama valk aktiveerib ka fixK geeni transkriptsiooni. fixK kodeerib osade fix geenide transkriptsiooni aktivaatorit. NifA C-terminaalne domeen sisaldab "helix-turn-helix" motiivi, mille abil NifA seondub tema poolt
NifA on hapniku-tundlik valk. Ta sisaldab tsüsteiini motiivi, mis seob rauda ning arvatakse, et Fe-ioonide oksüdatsiooniaste mõjutab valgu konformatsiooni ja aktiivsust. Madalal hapniku kontsentratsioonil toimub NifA autoregulatsioon nifA geeni transkriptsiooni tasemel. Valgud FixL ja FixJ moodustavad kahekomponendilise regulaatorsüsteemi, mis aktiveerib märklaud- geenid madala hapniku kontsentratsiooni tingimustes. FixL on hapniku sensoriks. Tegemist on hemoproteiiniga, mis autofosforüleerub tingimustes, kus hapnikku on vähe. Seejärel fosforüleerib FixL efektorvalgu FixJ, mis omakorda aktiveerib nifA geeni transkriptsiooni. Sama valk aktiveerib ka fixK geeni transkriptsiooni. fixK kodeerib osade fix geenide transkriptsiooni aktivaatorit. NifA C-terminaalne domeen sisaldab "helix-turn-helix" motiivi, mille abil NifA seondub tema poolt
avaldumist. 2011. aastal oli teada 64 960 kahekomponentset süsteemi 1125 täielikult sekveneeritud genoomiga bakterite hulgas. Kusjuures keskmiselt on eubakteritel umbes 50 60 kahekomponentset süsteemi. Klassikaline kahekomponentne signaalisüsteem koosneb kahe geeni kodeeritud valgust, üks on tavaliselt membraaniseoseline ning võtab keskkonnast signaali vastu, teine on tsütoplasmaatiline ning reguleerib vajalike geenide transkriptsiooni. Signaali vastuvõtvat valku nimetatakse sensoriks ja geenide transkriptsiooni reguleerivat valku signaali vastuvõtvaks regulaatoriks. Siiski väga paljud kahekomponentsed süsteemid koosnevad kolmest või enamast valgust, mis modifitseerivad signaali ülekannet või vastuvõttu. Sensori N-terminuses on tavaliselt signaali vastuvõttev domeen ning C- terminuses signaali ülekande domeen või domeenid. C-terminuses on autokinaasne domeen, mis fosforüleerib sensorvalgu, kui see on seondunud
Virulentsusfaktor. Vibrio ja Aeromonas on bakterid, kellel on erinevate liikumisviiside jaoks eri tüüpi viburid: ujumiseks kasutatakse tupega ümbritsetud polaarset viburit (seda energiseerib Na-gradient) ja voogamiseks arvukaid külgmisi ilma tupeta vibureid (energiseerib prootongradient). Vibrio'l on välja selgitatud, et voogamist vallandav signaal on keskkonna tõusnud viskoossus. 37 Arvatakse, et sensoriks võib olla polaarne vibur, mille pöörlemise takistamine viskoossuse tõttu lülitab sisse voogamise eest vastutavate geenide avaldumise. Voogaja elutsükkel 1. Voogamisele üleminekul rakud pikenevad (tekivad filamentsed paljude nukleoididega rakud), 2. Pikad multinukleoidsed rakud liiguvad koos edasi, kasutades ühiseid külgmisi viburikimpe, 3. Voogajast rakust saa taas moodustuda "tavaline" lühike ühe nukleoidiga rakk. Libisev liikumine
Elektrilaeng (10...13 Volti) rakendatakse ujuvale ventiilile. See tuleb bitikanalist siseneb ujuvasse ventiili ja maandatakse. Laeng põhjustab ujuventiilist transistori toime sarnaselt elektronkahuriga. Ergastatud elektronid surutakse läbi ja püütakse kinni teisel pool oksüüdikilet, andes neile negatiivse laengu. Negatiivselt laetud elektronid moodustavad barjääri juht- ja ujuva ventiili vahel. Eriseade, mida nimetatakse elemendi sensoriks(cell sensor) juhib laengu läbilaske suurust. Kui ventiilist läbiva voo suurus on 50% suurem laengu väärtusest, siis on ta väärtuseks 1, vastasel juhul aga 0. 39 5. KUVAR Kuvar on personaalarvuti kasutajale üks tähtsamaid seadmeid, eriti tähtis on tema kujutise kvaliteet. Kuvareid saab liigitada mitmeti. Näiteks värviline- ja ühevärviline (color-
annaabi.ee 
