Unustamine kaitseb info liia eest, mis võib olla meile sama kahjulik kui õppimisvõime või mälu puudulikus. Eristatakse püsimälu ja lühimälu. Lühimälu jätab hetkeks meelde näiteks telefoninumbri ja kui seda sisse ei harjutata ei jää see püsima püsimällu. Püsimälu kättesaadav pikema aja möödudes ja kasutamisega muutub mälujälg tugevamaks Lühimälu jagatakse sensoorseks (<1s) ja primaarseks mäluks (sekundid). Püsimälu jagatakse sekundaarseks (minutid-aastad) ja tertsiaarseks mäluks (püsiv). SENSOORNE Sensoorses mälus sorteeritakse ja kodeeritakse signaalid sõnaliselt edasiseks salvestuseks. Unustamine algab kohe. Sensoorne Püsimälu 1. Verbaalselt 2. Mitteverbaalselt (oluline loomadel, väikelastel; info, mida ei saa sõnaliselt kodeerida) PRIMAARNE · Kantakse ajutiselt sõnaline kodeeritud informatsioon.
Silma abil eristame valgust, värvust, kuju ja suurust jne Närviimpulsid elektsokeemiline protsess, ei kulge hajusalt Närvisüsteem ülesanne reguleerida ja koordineerida organismi elundite talitlust ning kohandada seda vastavalt välis- ja sisekeskkonnale Opiaadid depressant, alandab tundlikust Parasümpaatiline NS autonoomne NS, viib organismi rahulolekusse , taastades varusid ja tasakaalu PET positronemissioonitomograafia, uuritakse ajutegevust PNS piirdenärvisüsteem, jaguneb sensoorseks ja motoorseks Somaatiline NS keha närvisüsteem, allub tahtele Stimulandid ergutid, stimuleerivad kesknärvisüsteemi Sümpaatiline NS aktiveerub ohu- ja stressisituatsioonis, kasutated energiat ja teisi keharessursse Sünesteesia seisukord, kus meeled on seotud nii, et inimene seostab värve helide või tähtedega Tingimatud refleksid kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid, imemine, neelamine, hingamine Tingitud refleksid omandatakse elu jooksul, nt. käitumisrefleksid ja
Sensoorne kodeerimine (sh L2 ühiseid füsioloogilisi transduktsioon) 3. Sensoorne protsesse. Tee oma adaptatsioon vastuse põhjal Protsessi, kus väliskeskkonnast tulev valikvastustega signaal moondub närvisignaaliks, (vähemalt 4 varianti) nimetatakse: eksamiküsimus. a) transduktsiooniks b)sensoorseks kodeerimiseks c)aistinguks d)närviimpulsiks 4. Mis on aistingu ja Taju on psüühiline protsess ja aisting on ÕO4 taju erinevused? Too füsioloogiline protsess. Taju võimaldab L4 kummagi kohta oma ära tunda tervikud, aisting aga terviku näide. detaile. 5. Miks tekivad Tajuvead on taju piiridest tulenevad ÕO4 tajuvead
( joonis) Mälu Meie aju salvestab ainult väikese osa meile saabunud informatsioonist. Tehakse vahet lühi- ja püsimälul. Lühimälus leiduv informatsioon unustatakse kiiresti kui seda harjutamise teel püsimällu ei kanta. Püsimälus püsib info kättesaadavana ka pikema aja möödudes. Mälujälg muutub kasutamisega üha tugevamaks ning mälu sisu järjest häirekindlamaks. Lähtudes informatsiooni töötlemise iseärasustest jaotatakse lühimälu omakorda sensoorseks mäluks ja primaarseks mäluks. Püsimälu jaotatakse aga sekundaarseks mäluks ja tertsiaarseks mäluks. Meeleelunditelt saadud informatsioon salvestatakse sensoorsesse mällu. Sõnaliselt kodeeritav osa sellest informatsioonist kantakse üle primaarsesse mällu ja sealt edasi sekundaarsesse mällu. Siin see säilib pikema aja jooksul ja on kasutatav meenutamiseks. Ülekannet pimaarsest mälust sekundaarsesse mällu kergendab harjutamine ja informatsiooni kordamine.
Närviimpulsi liikumine on neurogliia abil tunduvalt kiirem 4.Mille poolest erinevad motoorsed ja sensoorsed närvid? Somaatiline ja sensoorne närvisüsteem? Sensoorsed ehk tundenärvid meeleelunditega ühenduses olevad närvid, mis vahendavad kesknärvisüsteemile signaale nii organismi sees kui ka ümbritsevast. Motoorsed ehk liigutaja närvid lihastega ühenduses olevad närvid, mis juhivad nendesse käske närvisüsteemi teistest osadest. Sensoorseks NS retseptoritest KNS signaale toovaks tundenärvideks Somaatiliseks NS KNS skeletilihastele signaale viivateks motoorseteks närvideks 5.Kus paikneb hüpotalamus? Tema ülesanded? Hüpotalamus paikneb peaajus. Hüpotalamus reguleerib hormoontalitlust ajuripatsi vahendusel Mõõdab pidevalt vere temperatuuri ja keemilist koostist. Toodab oksütotsiini 6.Mida nimetatakse autonoomseks närvisüsteemiks? Kuidas see talitluse põhjal jaguneb? Too näiteid.
treeningparameetreid vastavalt patsiendi individuaalsete vajadustega. Automatiseeritud kasutamine vähendab terapeudi füüsilist koormust ning võimaldab pikema ja efektiivsema teraapiaseansi läbiviimist. Täpne dünaamiline keharaskuse toetus muudab füsioloogilise kõnnitreeningu võimalikult efektiivseks Dünaamiline madala inertsiga vedrustussüsteem võimaldab täpse patsiendi mahalaadimise ning edendab suuremat füsioloogilist kõnnimustrit võimalikult efektiivseks sensoorseks stimulatsiooniks. Pidev reguleeritav keharaskuse toetus hõlbustab laste ning kergekaaluliste patsientide treeningut. Automatiseeritud patsiendi tõstmine ning mahalaadimine hõlbustavad treeningut ning võimaldab aja planeerimist teraapiasessiooni käigus. Keharaskuse tuge on võimalik kohandada täpselt patsiendi vajadustele, tagades optimaalse treeningkeskonna. LOKOMAT- täiustunud funktsionaalne tugi-liikumiselundkonna teraapia, mis on patsiendi vajaduste järgi programmeeritav
jaoks ebasobivasse õppeasutusse kurtide last kooli (kurt laps ei kõnele)., raskeltkuulajate laste kooli või debiilsete (?) laste kooli. Ühine tunnus koolides on see, et nendes kas ei räägita üldse või räägitakse väga halvasti. Kurdist lapsest erineb alaalik täielikult säilinud kuulmise poolest. Alaalikul on moduleeritud hääl. Seda saab teha kindlaks lapsepõlves, kurt laps ei naera laginal (kui ta üldse häält teeb), alaalik aga naerab. Jaotatakse kaheks: sensoorseks ja motoorseks. Sensoorne alaalia: Laps on võimeline hääldama üksikuid häälikuid, ütlema isegi silpe ja sõnu, ta kordab neid mehhaaniliselt, kuid ei omanda sõna mõistet. Kõneorganid on korras. Suur tähtsus on sisemise kõne arendamisel. Motoorne alaalia: Laps saab aru, aga ise rääkida ei suuda. Vigastatud on liigutuskeskus üleüldse. Paremini õnnestub sosinkõne, sest selle artikulatsiooniala on väiksem. Aleksia (kr
Lühimälus leiduv informatsioon unustatakse kiiresti kui seda harjutamise teel püsimällu ei kanta. Püsimälu põhineb arvatavasti kestval strukturaalsel või keemilisel sünaptiliste ühenduste loomisel, mis on seotud valguliste ainete sünteesiga. Püsimälus püsib info kättesaadavana ka pikema aja möödudes. Mälujälg muutub kasutamisega üha tugevamaks ning mälu sisu järjest häirekindlamaks. Lähtudes informatsiooni töötlemise iseärasustest jaotatakse lühimälu omakorda sensoorseks mäluks ja primaarseks mäluks. Püsimälu jaotatakse aga sekundaarseks mäluks ja tertsiaarseks mäluks. Meeleelunditelt saadud informatsioon salvestatakse millisekunditeks sensoorsesse mällu. Sõnaliselt kodeeritav osa sellest informatsioonist kantakse üle primaarsesse, sealt edasi sekundaarsesse mällu. Primaarses mälus salvestatakse informatsioon ajalises järjestuses, unustamine toimub salvestatud teabe asendamisel uuega. Primaarse mälu mahu tõttu on selle kestus lühike (sekundid)
Signaallained Neuronid transpordivad nende abil infot kiiresti ja väga täpselt just õigesse kohta. (see toimub sünapsis) Keemilist ülekandeainet nimetatakse mediaatoriks e. virgatsaine. Närviraku pikkus üle 1m. 3. Kuidas muutub närvirakkude arv inimese kasvades? o Alguses on rohkem ja siis hakkavad surema. APOPTOOS! 4. KESKNÄRVISÜSTEEM (peaaju ja seljaaju) 5. PIIRDENÄRVISÜSTEEM (närvid) JAGUNEB: Sensoorseks NS retseptoritest KNS signaale toovaks tundenärvideks Somaatiliseks NS KNS skeletilihastele signaale viivateks motoorseteks närvideks Autonoomseks närvisüsteemiks Näärmetesse, elunditesse, silelihastesse signaale viivateks närvideks 6. AUTONOOMSED NÄRVID a. SÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM Stress v füüsiline koormus Kiirendab südametegevust ja avardab kopsutorusid Valmistab organismi ette kiireks reageerimiseks
Lisas 3 on üks paljudest informatsiooni töötlemise mudelitest. Selles skeemis käivituvad mõtlemis ja õppimisprotsessid väliskeskkonna mõjutuse tulemusena. Inimene on väliskeskkonnaga ühenduses oma tajuanalüsaatorite (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompamine) vahendusel. See info, mis võetakse tajuanalüsaatorite poolt vastu, teadvustub esimeses mälustruktuuris, seda nimetatakse sensoorseks registriks. Kui info, mis sensoorsesse registrisse saabub, huvitab meid, läheb see edasi lühiajalisse mällu. Info, mis ei paku huvi, kustub. Lühiajalises mälus algab aga tajutava informatsiooni töötlemine. Töötlemisprotsess ise on koostöös pikaajalise mäluga. Töötlemise tulemusel salvestub uus informatsioon pikaajalisse mällu, kus säilitatav info on edaspidise tunnetustegevuse ja käitumise aluseks. Piirjoontega eraldatud ala vastab sisemistele protsessidele, mis võivad
Seejuures on oluline, et hindamine viiakse läbi konstantse intervalli jooksul ja analüüsitakse ühesuguse suurusega näidised. 57. Konservi "Hautatud liha" sensoorne hindamine Esimese etapina kontrollitakse etiketil esitatud teavet ning hinnatakse taara välisseisundit. Edasi hinnatakse konservi koostisosade suhet, seejärel karpide sisepinna seisundit. Sellele järgneb juba toote sensoorne analüüs (ettevõttes viiakse läbi ka keemiliste ja mikrobioloogiliste näitajate kontroll). Sensoorseks hindamiseks esitatakse toode, mis on eelnevalt soojendatud ning konservikarbist eemaldatud ja taldrikule asetatud. Organoleptilised näitajad määratakse järgnevas järjekorras: välimus, värvus, lõhn, maitse, konsistents, puljongi läbipaistvus. Konservil peab olema temale iseloomulik välimus, värvus, lõhn ja maitse. Lihatükid peavad olema terved, enam-vähem ühesuurused, luudeta, nähtavate jämedate sidekoeliste mooduste ja näärmeteta. Liha värvus on antud loomaliigile
Lihaste kokkutõmbumise põhijärjekord on sageli tsentraalse juhtimise all, liikumise detailides aga osaleb enamasti ka perifeerne lihaste kontroll. Lisaks üldise liikumismustri tsentraalsele ja/või perifeersele kontrollile vajab käitumine ka liigutuste jooksvat orienteerimist ümbritseva keskkonna suhtes. Selleks vajab organism keskkonnast mitmekülgset tagasisidet, mida ta hangib oma meeleelundite sensorrakkude (tajuretseptorite) abil. Seda tagasisidet nimetatakse sensoorseks informatsiooniks. Sensoorsel tagasisidel baseeruval orienteerimisel on erinevate käitumiste puhul erinev roll: • põlverefleks, siidiliblika koorumine, konna viskumine putuka järele (jooksev sensoorne regulatsioon puudub) • hallhane munaveeretamiskäitumine (jooksev sensoorne regulatsioon esineb osaliselt) • saaklooma jälitamine, murdmaajooks (jooksev sensoorne regulatsioon väga oluline). Pelgalt käitumise välise keerukuse järgi on sageli raske hinnata
(ajus) paikneval filtril. Enamasti toimub filtreerimine nii perifeerselt kui ka tsentraalselt. Sensoorse ekspluateerimise mõiste, näiteid. Arvatavad põhjuslikud seosed sensoorse eelsoodumuse, supernormaalsete ärritajate, sensoorne ekspluateerimise ja päästiktunnuste/biosignaalide vahel. Sensoorne lõks. Sensoorse eelsoodumuse (supernormaalsete ärritajate) ärakasutamist oma päästiktunnustes nim. sensoorseks ekspluateerimiseks. N: isaslinnul sinine kurgualune, sest see liik toitub peamiselt sinistest marjadest, seega lihtsam emaste tähelepanu saada. N: noorloomade sarnane pehme, ümmargune välimus, mis maandab täiskasvanute agressiivsust. Mängukarud: mängukarud olid alguses rohkem täiskasvanud karude nägu. Möödunud sajandi jooksul omandasid mängukarud järk-järgult aina “titalikumad” jooned. Katsed näitasid, et väikestele lastele tegelikult “karubeebid” rohkem ei meeldi
Foto 4. Montessori pedagoogika õppematerjalid. 15 MONTESSORI METOODIKA KRIITIKA Üheks põhiliseks Maria Montessori ja tema õpetamise meetodi kritiseeriaks oli Ameerika haridusteoreetik John Dewy, kelle arvates oli liiga varajane laste intelligentsuse arendamine ohuks nende üldisele arengule. Dewy õpilane William Heard Kilpatrick'u arvates põhinesid Maria Montessori materjalid laste sensoorseks arendamiseks, vananenud teooriatele inimese meelte arengust (seda põhjusel, et Kilpatrick oli suuresti mõjutatud biheivioristlikust liikumisest). Nagu Dewy'gi märkis ka tema, et nii varane laste intelligentsuse arendamine ei ole laste üldisele arengule kasulik ning kritiseeris Montessori õppematerjale, kuna need olid tema arvates liiga lapse kujutlusvõimet ja loomingulisust piiravad. Samuti ei meeldinud Kilpatrick'ule Montessori ilmselgelt liiga individualistlik vaade lapsest. (Enright..
Lühimälus leiduv info; N: saatekavast vaadatud teleprogrammi algusaeg või telefoninumber unustatakse kiiresti, kui seda harjutamise teel püsimällu ei kanta. Püsimälus püsib see ka pärast pikema aja möödumist kättesaadavana, selle info poolt vormitud mälujälg muutub kasutamisega üha tugevamaks ning mälu sisu järjest häirekindlamaks. Eri tüüpi info töödeldakse ajus erinevalt. Lähtudes info töötlemise iseärasustest jaotatakse lühimälu omakorda sensoorseks mäluks ja primaarseks mäluks ning püsimälu sekundaarseks ja tertsiaarseks mäluks. Meeleelunditest saabunud signaalid salvestatakse esmalt mõnesajaks millisekundiks sensoorsesse mällu, kus nad sorteeritakse ja kodeeritakse sõnaliselt edasiseks salvestuseks. Sensoorses mälus eraldatakse sensoorsetest signaalidest kõige olulisemad tunnused. Unustamine algab sensoorses mälus kohe pärast signaali vastuvõtmist. Lisaks
tema häält. Samuti koostöös teistelt aladelt saabunud informatsiooniga luuakse seal ruumiline koordinaatsüsteemi meid ümbritseva maailma kujutamiseks ja meie asendi määramiseks ruumis.Kiirusagaras ühendatakse sensoorsed sisendid tervikuks, et luua väliskeskkonnast saadud aistingutest taju, tunnetus. Retseptorid Tunderetseptoriga seotud esmane närvirakk annab närviimpulsi edasi teatud kindlat liiki neuronitele, seda jada nimetatakse sensoorseks ehk aferentseks juhteteeks. Suurem osa juhteteedest kulgevad taalamuse kaudu suurajukoorde Ajukoores on sensoorsed piirkonnad, mis on spetsialiseerunud sensoorse, assotsiatiivse või motoorse info töötlemiseks. Aferentsed e sensoorsed kiud võivad ka ristuda, mistõttu vasak ajupoolkera võtab vastu impulsid paremal kehapoolelt ja vastupidi. Kiirusagarasse tulevad impulsid nahas, liigestes ja lihastes asuvatelt retseptoritelt.
Tsentraalne osa koosneb pea- ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ. Aju vahendab teadvuse sisu, mäluinformatsiooni, mõtlemist, taju, kujutlust, emotsioone jne, aga ka mitteteadvustatuid psüühilisi protsesse. Perifeerne ehk piirdenärvisüsteem on pea- ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeis ja kudedes. Perifeerne närvisüsteem jaguneb kaheks: sensoorseks ja motoorseks. motoorne allsüsteem on liigutustesse või liigutamisse puutuv. Viib ellu reageerimist välisärritustele ja organismi omaalgatuslikku aktiivsus. Sensoorne allsüsteem on meeltesse või tajumisse puutuv, vahendades mitmesuguste ärrituste vastuvõttu. Vegetatiivne ehk autonoomne närvisüsteem: muutused võivad peegelduda inimese väliselt jälgitavates
paarilist teistest emastest, kasutades hulgaliselt kompleksseid visuaalseid, auditoorseid või olfaktoorseid signaalärritajaid. 17. Sensoorne ekspluateerimine, selle näiteid. Teatud ärritajad võivad osutuda palju efektiivsemateks kui teised seepärast, et mingil põhjusel on antud liigi isendite meeleelund(id) kujunenud juba ette eriti tundlikuks just sedalaadi ärrituste suhtes. Sellist sensoorse eelsoodumuse ärakasutamist oma päästiktunnustes nim. sensoorseks ekspluateerimiseks. Nt pikad sabad lasevad isastel paista ennast suuremana ja emased eelistavad suuremaid isaseid. Väikesed loomad on ,,armsad", see tekitab täiskasvanud loomadel soovi nende eest hoolitsed, mitte neile haiget teha. KÄITUMISE VALLANDUMINE. 1. Käitumise vallandumispõhjuste uurimise meetodid. Neurobioloogiline ja musta kasti meetod. 2. Neurobioloogiline ja "musta kasti" meetod, nende komplementaarsus.
ruumi, proportsiooni, harmoonia jms salvestamisvõimes ja reprodutseerimises. - Sõnalis-loogiliseks. Sõnalis-loogiline mälu on spetsiifiline inimesele, kuna teised mäluliigid võivad oma madalamates vormides esineda ka loomadel. Selle mäluliigi sisuks on keele vahendusel antud mõtted. Ajatunnuse ehk materjali mälus säilitamise kestuse alusel liigitatakse mälu: - Sensoorseks. Põhiliseks sensoorse aju funktsiooniks on väga lühikese ajalõigu vältel (tavaliselt vähem kui üks sekund) säilitada tundeorganeist saabuva info töötlemistulemusi. Stiimuli liigist lähtuvalt eristatakse ikoonilist sensoorset mälu (nägemises), kajalist sensoorset mälu (kuulmises) jne. Sensoormälu kestus – mälujälje loomine ca 50 msek. Jälje kestus ca 100-400 msek. - Lühimäluks
Peetersi teoseid j�rgmiste muuseumite kollektsioonidest: Museo Nacional del Prado, Madrid, Hispaania; Rijksmuseum, Amsterdam, Holland; Ashmolean Museum Oxford, Inglismaa; National Museum of Women in the Arts, Washington, USA. Selle nat��rmordi, mille autor on signeerinud �CLARA P.�, teeb virtuoosseks iga detail ja tekstuur � libedad kalasoomused, punakas keraamiline s�el, kassi karvkasukas ja j�ulised austrikarbid on loodud materjalitunnetusega, mis muudab maali t�iuslikult sensoorseks. Lidus k�rvadega kass on valvel, et t�rjuda k�iki, kes v�iksid sellele lauale l�heneda, kaitstes oma kaladest koosnevat varandust. T�� p�hjal v�ib Clara Peetersit anal��sides �elda, et maalile on iseloomulikud just talle omased �ratuntavad v�tted: madal vaatenurk, �htlane tume foon ning veetilkade ja peegelduvate pindade kujutamine, millega kunstnik n�itas oma annet tegelikkuse illusioonide loomises. Clara Peetersi loomingu uurijad viitavad tema sihip�rasele
võrdleme, siis seda erinevust inimene ei kuule. Psühhofüüsikalised funktsioonid - Signaalide avastamise teooria: signaal & müra, kallutused Adaptatsioon see kõigub, kui on hämar, siis harjume ja näeme ajapikku paremini, kui on ere, siis harjume jne. Kui aistingi tundlikkus muutub vastavalt väliskeskkonnamõjurite tasemele, siis see ongi adaptsioon. Kohaniomeine on üldmõiste ja seetõttu ei min seda selleks, vaid sensoorseks adaptatsiooniks. Kontrast see on erinevus, tugev kontrast on lausa vastandlikkus. Seda tajudes meie aistingute abil, me paratamatult võimendame seda kontrasti. Kõige tähesam on rääkida subj kontrasti efektidest. Valivalt tundlikud kanalid; (eelkäija-mõiste sellele oli detektorid) osad aistingud mõjuvaid aint teatud ärritajatele Weberi fraktsioon: I/I=const I stiimuli lävi määr
44 Joonis 3.12. Peaaju funktsionaalsed piirkonnad Seljaaju Täiskasvanu seljaaju on umbes 40 cm pikkune ja kaalub 35 grammi, olles 1 cm läbimõõduga. Seljaaju asub lülisambalülide avades ehk lülisambakanalis. Ühelt poolt on seljaaju ette nähtud närvisignaalide edasiandmiseks peaajust perifeersetele närvidele ja vastupidi, teiselt poolt saadab ka seljaaju ise lihasreflekside signaale. Perifeersed närvid jagavad seljaaju eesmiseks (motoorseks) ja tagumiseks (sensoorseks) kaareks, mis ühinevad ühiseks sambaks. Seljaajul on 31 (32) lülisambasegmenti: 8 kaelasegmenti, 12 rinnasegmenti, 5 nimmesegmenti, 5 ristluusegmenti ja 1(2) õndrasegment(i). 45 Joonis 3.13. Seljaaju paiknemine Seljaaju on lülisambakanalist lühem ning lõpeb esimese nimmelüli tasemel ning moodustab alumistes segmentides nimme- ja ristluulülisamba kanalis närvikimbu, mida nimetatakse hobusesabaks (cauda equina).
annaabi.ee 
