PSÜHHOLOOGIA
intensiivsust, jättes suurema tundlikkusvaru uute, veel töötlemata signaalide
tarvis.
Lisaks NEGATIIVSELE ADAPTATSIOONILE – tundlikkuse vähenemisele ärritaja mõjul
– esineb ka POSITIIVSE ADAPTATSIOONI NÄHTUSEID. Tundlikkus võib suureneda
ärritajatega kokkupuutumise mõjul. See toimub tavaliselt nõrkade ärritajate
korral, tähelepanu abil, kesknärvisüsteemi seisundi kohaldamisel fokuseeritud
tajuks. Tundlikkuse suurenemist nimetatakse SENSITISATSIOONIKS. Tundlikkust
reguleerivad ka AKOMMODATSIOONIPROTSESSID – meeleorgani kohaldamine
paremaks ärrituste vastuvõtuks. Näiteks silma läätse kumeruse muutmine
nägemistervause tagamiseks vastavalt objekti kaugusele või kompimisliigutused
parema haptilise tunnetuse tagamiseks.
Aistingu teke vastusena ärritajale pole vahetu, viivituseta nähtus, vaid ajas
küpsev protsess, millel on oma viivitusaeg, mida psühholoogias nimetatakse
LATENTSIAJAKS.